Ma olen kindel, et enamik inimesi mõtleb oma pisikeses peas, et “Oh, küll see juuraala võib ikka tüütu olla. Päevad pikad rapsi miskite mõttetute säädustega, aja noaotsaga paragrahve taga, ent päevalõpuks tuleb ikka kohtunik ja lööb sulle haamriga vastu kuppu”.
Uskuge mind – olles selles kõiges olnud juba ajad-pikad nokkapidi sees, pole see tegelikkuses üldse nii jube! Nagu iga teine asi, paneb ka juura pireke muigama ning imaginaarset habet sügama, ent et seda tegelikult nautida, on vaja näha puude taga ka metsa. Või siis vähemalt totrust.
ONU TIK-TAKI SEADUS
No võtkem kasvõi hetkel aktuaalse Eesti rahvast iga-aastaselt tüütava onu Tik-Taki seiklused. See on siis see ajahetk, mil ontlik eestlane läheb laupäeva öösel nimetissõrmega kellakest tunnikese taha kruttima.
Iseenesest on see maru nunnu, ent samas võib viia ka kurjakuulutava seaduserikkumiseni. Ma ei viitsi nüüd hakata tervet paragrahvi määrusest “Kohustuslike mõõteühikute ja nende kasutusalade kinnitamine” ette veerima, ent see kõik päädib sellega, et niipea, kui oktoobrikuu viimasel pühapäeval saab kell 04.00, pead sa kohe krapsult voodist välja kargama ja kibin-kabin jooksma kellaosuteid ühe tunni võrra tagasi nihutama.
See on alles piina algus.
Nimelt on kellal napakas komme jõuda nii umbes tunni aja pärast samasse kohta tagasi – milleks jälle, oh ebaõnne, on 04.00 ning paragrahvi-poiss nõuab once again kella tagasi pööramist. Taaskord tekk maha ja kella kiusama. “Saad sa, raisk, olla 03.00 või mitte!?” Unekest nii 60 minutit ja mis koputab õlale? Seaduskuulekus!
“Ole sa neetud, seadus!” vannuks õiguskuulekas eestlane ja loivaks, silmad unerähmased, seiereid tirima. Teoreetiliselt võiks see jätkuda kuni suveaja alguseni, sestap alles siis lubab seadus kella edasi pöörata ning see “Igavene pööripäev” lõppeks, ent ma tõesti loodan, et nii näpuga järge ajavaid kodanikke meil ei ole?
Aga et miks see kõik nii on? Põhjus lihtne – läks meelest seadusesse kirjutada, et seesinast tegevust vaid üks kord nimetet päeval tegema peaks. Juhtub?
SEADUS LIISUHEITMISEST
Mis siis veel? No näh, meenub vana hea asjaõigusseadus, ent samas ka terve pinutäis valimistega seotud õigusakte, kõnelemas, et häda korral saab kõiksugu probleeme ehk vaidlusi lahendada liisuheitmisega.
Tore on, aga? What the fuck on liisuheitmine?
Kus seaduses see on defineeritud?
Ja miks peaks seadus üleüldse andma õigusotsustuse sihukesele kummastavale tingel-
tangelile?
Et kui ise hakkama ei saa, siis las lahendab asja näiteks “kivi-paber-käärid” meetod?
Miskipärast meenub mulle sellega kohe vana hea Henriku Liivimaa Kroonika, milles vähemalt minu meelest miskitki moodi liisuheitmise definitsioon olemas on:
Turaida liivlased tahavad oma jumalaile ohverdada, sest tema põldudel andis vili rikkalikumat saaki ja nende viljad hävisid liigvihmade käes. Koguneb rahvas, liisuga küsitakse jumalate tahet ohverdamise kohta. Pannakse maha oda, hobune astub, tõstab jumala tahtel ette elu jaoks määratud jala. Vend palvetab suuga, õnnistab käega. Arbuja väidab, et kristlaste jumal istuvat hobuse seljas ja panevat hobust jalga ette tõstma ja seetõttu tulevat hobuse selg puhtaks pühkida, et jumal maha kukuks. Kui see oli tehtud ja kui hobune asetab elujala ette nagu ennegi, jäetakse vend Theoderic ellu. Ma küll ei usu, et tänapäevane säädusandja just sellist õigusmõistmist mängu tahtis tuua, ent kui muid viiteid ehk mõiste seletusi pole??
SEADUS TAPJATEST ASJADEST
Ent lõppeks paneb mind siiski hoopis üks muu asi nörritama. No Jumal olgu selle va kella või liisuga, lollusi on mujalgi genereeritud, ent pääd sügama jäin hoopis järgneval teemal.
Nimelt – mille kirevase päralt kummitab mind juba aastaid suitsupakil hirmuäratav silt “Suitsetamine kahjustab Teie tervist!” ja, nagu olen näinud muus maailmas, need sildid veel palju õudsemateks lähevad? Sihukesed inetud pildid mustadest kopsudest või hoopis kurjakuulutavad ennustused, et suitsetav rase naine sünnitab suure tõenäosusega Sipsiku. Ei, mitte et need hoiatused nüüd valed oleksid. Ma ei ole kunagi arvanud, et üks sigarett mulle 5 minutit eluaega juurde munsterdaks või gramm nikotiini hobuse rõõmsamaks teeks. Põhjus, paraku, on hoopis muus.
Nimelt sääl samas, hambaid kiristava ja silmi jõllitava suitsupaki kõrval, mille silt annab mulle ettekuulutuse peatselt saabuvast koledast lõpust, trallivad käsikäes alkoholipudelid, üks säravam kui teine, teine ilusam kui kolmas. Ent mida minu tönts silm ei hooma, on hoiatus sildil, et ka alkohol, va naljatilk, on tervisele enam kui kahjulik. Ja et nimetet nektarit manustades jääd sa suure tõenäosusega normaalselt jommi, hakkad hullusi tegema, saad tänaval peksa, päevalõpuks vallandatakse sind töölt ning arvatavasti veedad sa oma elu viimased 30 aastat seegis.
Heakene küll – ega ma ju nõuagi, et similaarselt suitsupakiga peaks ka alkoholipudelil olema hoiatavad pildid. Kärbunud maks või jõle-kole joodikulõust. Aga ei ole ju palju tahta, et mingigi hoiatus seal oleks! Mitte et see kedagi nüüd ehmunult kiljatades ja kätega vehkides viinaletist eemale peletaks, aga ikka – nii lihtsalt võrdsuse huvides.
SEADUSE SAJAL ERINEVAL MOEL
Ning veel – kui nüüd võrrelda seadusi, mis ühel juhul räägib viinaviskamisest ja teisel juhul suitsukimumisest, siis ka siin karjuv ebaõiglus vastu põrnitseb.
Nimelt kui Tubakaseaduse esimene paragrahv sätestab üheselt, et seaduse esmane eesmärk on tagada inimese tervise kaitse, siis alkoholiseadus lobab hoopis mingitest kuradi erinõuetest alkoholi käitlemisel, järelevalve kontrollist ning tont teab veel millest.
Veel toredam on aga see, et kui terve alkoholiseadus sõidab vurinal teemast “tervis” mööda, siis tubakaseadus annab kohe terve vahva nimikirja slogan’itest, mida terviseohu üld- ja lisa hoiatusteks kasutama peaks. Leebemad nendest on “Suitsetamine võib põhjustada aeglase ja valuliku surma”, “Suitsetamine kahjustab spermat ja vähendab viljakust”, “Suitsetamine võib tappa”. No tore on, ütlen ma, olgu Jessuke tänatud, et vähemalt alkoholiga neid probleeme ei teki!
SEADUS: KAS ON SELGE?
Ja lõpetuseks – kui alkoholiseaduse läbilugemise järel võib jääda tohmimale inimesele endiselt segaseks, et mis see alkoholitarbimine siis tegelikult ikka on, siis tubakaseaduse puhul seda ohtu ei ole.
Nüüd teile, lollakad, kes te siiamaani ei mõista, mida tähendab suitsetamine: “Suitsetamine käesoleva seaduse tähenduses on sigareti, sigari, sigarillo või suitsetamistubaka eesmärgipärane tarvitamine sõltumata asjaolust, kas ja millist vahendit selleks kasutatakse”.
On selge?!
Öelge veel, et juura on igav?