Midagi pole parata, aga ükskord need päevad tulevad, kui üldse ei viitsi süüa teha. Mis veel hullem, isegi süüa ei taha eriti, isegi õlut juua mitte.
KEVADINE KÕRVALMÕJU TOITUMISELE
Võiks muidugi arvata, et see tähendab, et inimene on haige ja enamasti see seda tähendabki. Eriti sellel kevadel, mil veidrad viirused vanguvad kaaskodanikke mööda ja inimene, kes alles äsja usinasti mutrit treis või tähtsat riiklikku mõtet mõtles, leiab end ühtäkki poolepuudase palavikuga tõvevoodist. Luud-kondid valutavad, peast kõnelemata, kraadiklaasid lõhkevad kuumusest kaenla all.
Selline isik ei suuda ega tohigi midagi süüa, ainult jooma peab ja parimal juhul ehk rammuleemest kosutust otsima. Mis on ju tegelikult samuti pigem jook kui söök.
Jah.
Haige inimese mittesöömine on mõistetav. Aga neil poolkevadistel nädalatel võib äkiline söömahuvi langus tagada ka meditsiinilises mõttes täiesti eluloomi. Et esimesed tilgad päikest käiksid justnagu prae eest ja joogiks sobiksivad kevadised vihmapiisad, salatiks (esialgu kasvõi veel vaid mõtetes) tärkav muru. Nii ununevad ?nitslid ja romsteegid, jänesepasteet ja austrid, vorstivõileib ja kruubipuder. Mõdu läeb meelest, maitsed rullivad kaduvikku. Selline kõrvalmõju võib kevadel olla.
AGA TOIDU EEST EI PÄÄSE
Palju on räägitud, et suvi on kuum ja nõuab kergemat söömist ja soovitavalt veel õues, aga tegelikult on need kõik kevade järelmõjud. Kui vahepeal toitumine põhjalikult unustada, siis ei saagi muudmoodi kui kergete ja udutervislike roogadega keret uuesti lahti sulatama hakata. Mitte et nüüd ja praegu peaks suvise sööklusega seonduvat lahkama hakkama. Ei. Praegu tuleb lasta hoiataval häälel kõlada üle metsa ja maa ja üle mõne vähegi viisakama äärelinna kaa, et: ei ole nii, see ei ole nii.
Ka kevadel tohib toiduga suhestuda, ka kevadel võib inimese kombel seeditavat kraami kõhtu asetada ja vaadata, mis tast seal saab. Ka kevadel ootavad kõrtsud kundesid ja lihunike kirved karnides säravad tulepaistel. Maitsev kotlet tahab leida tee tühjusest vuugavasse kõhtu, mõdu pulbitseb vaatides ja lähkrid on lõhnavast veinist pilgeni punnis. Veenduge, et te ei ole haige, et see on lihtsalt üks salakaval kevadnädal, mis teile tõsisema tünni tahtis keerata, hingake sügavalt sisse ja valige sobilik roog. Ning nautige.
Uskuge mind, pärast tubli ihukosutamist kõlab ka kuldnoka kevadekuulutamine veenvamalt, sulavad lumeriismed kiiremini ja olemine läheb loomulikumaks-looduslikumaks. Ükski loom ei jäta lihtsalt lolli tuju ajel sööki söömata.
Usaldagem loomi.