1. HEINO PEVKUR
Nõmme linnaosa vanem
Puitasumid on kahtlemata üks Nõmme sümbolitest. Sellest tulenevalt on tervitatav möödunud sajandi alguse puitarhitektuuri kaitsmine ja renoveerimine. Kuna Nõmme vanad majad ei ole enamasti kaitse all, taandub renoveerimine aga peamiselt omaniku teadlikkusele. Õnneks on nõmmekad selles osas üsna targad ja soovivad vanu maju taastada esialgsel kujul. Linnaosavanemana toetan kindlasti puitasumite säilitamist ning nii palju kui võimalik asumites olevate majade taastamist.
2. OSMAR-PAUL SOIDLA
Põhja-Tallinna linnaosa linnamajandusosak. juhataja
Hoonete ehitamisel ja ka lammutamisel tuleb lähtuda antud piirkonna detailplaneeringust ning perspektiivsest arengukavast.Majad, mis on kannatada saanud tulekahjus ja mille taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas, on vaja koheselt lammutada ja likvideerida, sama kehtiks ka varisemisohtlikeks tunnistatud hoonete kohta. Viimati nimetatud on kui mädapaised meie linnaosas paljude probleemide tekkimisel (kodutud, narkomaanid jne.). Nende hoonete lammutamine oleks majanduslikult tunduvalt odavam, kui hoidmine ja hooldamine.
3. KAIA SARNET
Kesklinna linnaosa vanema asetäitja
Linnaelu korraldamisel tekitavad puitrajoonid erinevaid emotsioone. Korrastatud ja renoveeritud puithooned annavad linnaruumile armsalt inimliku ja keskkonnasõbraliku mõõtme. Puithoonete rõõm või traagika sõltub omanikust. Peamised heakorra- ning turvalisuse probleemid linnaosas on seotud puitasumitega ning enamikul juhtudel on omanikke raske kätte saada. Ideaalilähedane oleks kui kõik puitrajoonid renoveeritaks. Uute hoonetega täiendatud paikades pole väärtuslik miljöö enamasti kahjuks säilinud. Puuduvad seadusandlikud hoovad selleks, et sundida omanikku oma kehvas seisundis hoonet säilitama kui see ei ole muinsuskaitse all. Linnaosa püüab tuvastada neid, kes ei hooli oma varast ning algatab ka väärteomenetlusi. Loodan, et lähiajal saavad valmis ehitusmäärused, mis detailselt sätestavad projekteerimise- ehitamise korralduse Kadriorus, Süda-Tatari ning Kassisaba rajoonis. Puitasumid vajavad missioonitundelisi ning miljöötundlikke arendajaid.
4. ÜLLAR TIITS
Kristiine linnaosa vanema asetäitja
Suhtun puitrajoonidesse ülipositiivselt, kuna reeglina on need elamiseks palju loomulikumad kui korruselamud või ülitänapäevased Isoveri ja Cyproci majakesed. Kust on tulnud allergikute arvu järsk kasv.Kas ei ole üks põhjus kilesse ja plastikusse mähitud elamud, mida me püüame parandada ventilatsiooniga, milles elavad jälle omad parasiidid? Puitmaja hingab loomulikult. Pealegi liitus nendega üldreeglina oma roheline krunt, mis andis tegevust nii noorele, kui vanale. See ei tähenda muidugi, et iga hinna eest tuleks säilitada kõduelamuid, mis on eelneva 50 -60 aastaga lastud minna mädanema ja tänu sellele elamiseks vähekõlblikud. Kuid kindlasti tuleks need asendada samaväärsete, kuid kvaliteetsete tänapäevaste puithoonetega. Siis säilub ka välja kujunenud terviklikus arhitektuurses mõttes.