Minu mäletamist mööda kasutati Eesti kontuuri väljapool kooli geograafia- või ajalootundi esmakordselt Priit Pärna fosforiidisõjaaegses karikatuuris “Sitta kah!”. Varasemate kasutuste jälgi ei ole ma ka otsinud. Seejärel moodustasid noored tantsjad ja võimlejad isamaa kontuuri noorte tantsupeol. Nüüd on sama kontuur ka Eesti euromündi ja Vabadussõja mälestussamba esikoha võitnud võistlustöödel.
KONTUUR ON LAHJA SÜMBOL
Riigi kontuuri kasutamisel peame aga mõtlema ka sellele, kas me soovime, et kujundi tunneks ära oma inimesed või ka välismaalased. Inimene, kes ei ole käinud meie koolis, lugenud eesti keelseid raamatuid või uurinud raudtee- ja bussijaamades sõiduskeeme ei ole Eesti kontuur silme ette jäänud ja emotsionaalset sidet see ei tekita. Eesti kaardil on meri heledalt sinine, naabermaad kujutatud tagasihoidliku taustvärviga aga kujutatav Eesti maa-ala on tähelepandavate ja erksate värvidega.
Kui sageli me aga vaatame Belgia, Slovakkia või Horvaatia kaarti? Ma arvan, et mõni sekund läheb ka mälumänguril, et nende maade kontuurid ära tunda. Keerulisem on siis, kui me ei tea, et see peab maa kontuur olema.
KELLE MÕISTMIST SOOVIME?
Ma arvan, et Eesti kontuuri kasutamisel peame kaaluma, kelle mõistmist me lisaks enda omale soovime. Müntide, mis inimestega koos liiguvad vabalt ilmas ringi, puhul on see oluline. Aga vabadussammas?
Vabadusristi kasutamise, mis Vabadussõja mälestussambal on väga asjakohane, puhul tasub meeles pidada, et 1934 antud Vabadussõja nime kasutamise seadus kehtestas vabadusristi kujutise kasutamise kaitse. Kaitse kehtestati küll selleks, et seda ei kasutaks isikud, kellel ei ole Vabadusristiga seost, kuid mõelda võib ka kujutise kaitsele seoses Vabadussõjaga.