Niisiis, Vene päritolu kapitali sisenemine Eesti transiidiärisse kõneleb majandusminister Edgar Savisaare sõnul positiivsetest tulevikuperspektiividest. Seoses sellega hõikas Savisaar, et Vene-Eesti suhted on muutunud pragmaatilisemaks. Kusjuures lisas, et vaieldamatu on selles oma osa Venemaa suurimal transpordi- ja logistikamessil TransRussia. Jee, sest “seal oli Eestil võimalus kohtuda mitte üksnes ettevõtete, vaid ka poliitikute tasemel.”
Haige lause. Vene poliitikutega kohtumiseks peaks siis meie omad siirduma ülemaailmsetele messidele?
Pinin “majandussidemete tugevnemisest ja positiivsetest tulevikuperspektiividest” on läbipaistev nagu tükk purukspekstud aknaklaasi. Ilmselgelt on õigus Marko Mihkelsonil, kes tavalise hädakraaksumise kõrvalt suudab aeg-ajalt teha ka loogilisi järeldusi ning viitas mingis meie pressis ilmunud lühinupus, et Savisaar on Vene kapitali käpa all. Tore, et välja öeldi asi, mis on kõigile vähegi lahtise pilguga inimestele ammu teada.
Savisaar võib endast kasvõi rasvaküünlaid toota ja müügist saadud raha ministripalgale lisada, ent tema varanduslik seis karjub ikka: “Ei ole võimalik, ei ole võimalik!” Me keegi ei tea, kust see taat on oma finantsi ammutanud, ent ilmselgelt pole see aus riigitöö või rasvaküünlad. Edasi jääb vaid oletada ja kindlasti on kuude kaupa kõva tööd-tegemist tuleviku ajaloolastelt. Lõpuks kistakse asi ikka päevavalgele.
Veel: Savisaar ja vene kapital on ühe abielusõrmuse küljes niigi, siin tasub meenutada vaid raudtee taasriigistamist. Brittide kunagise võiduta ja praeguse omamiseta oleks see osa infrastruktuurist ilmselt just nende meeste käes, kelle köögis Savi viina mekkimas käib.
Mihkelson mõtleb õigesti, kui meenutab, kuidas Vene politoloog Igor Panarin imestas Eestis käies, et kuigi vene firmad on teinud siia hulgaliselt investeeringuid, ei mõjuta see sisepoliitilist suhtumist ja suhtumist Venemaasse.
“Kui Savisaar teeb selliseid avaldusi, siis tundub, et Vene kapital ongi hakanud tema tegemistele mõju avaldama,” ütles Mihkelson.
Eksivad need, kes arvavad, nagu saaks Venemaa tegemisi võtta kui lihtsat äripartnerlust. Soovides ise omada strateegilisi objekte välismaal 100% ulatuses, valvavad nad samas kiivalt, et välisosalus vene kohalikes firmades ei tõuseks üle 20% (seaduse järgi on lubatud 49).
Järgi on puhas leht, kuhu igaüks saab kirjutada – kasvõi mõttes – loogilise põhikoolikirjandi Venemaaga sekeldamisse asumise ohtudest.
Ja mida aeg edasi, seda suurematest ohtudest, mis kaasnevad Savisaarega sekeldades. Mingil hetkel muutub pump tema käes hädapiduriks, nii jääb vaid välja mõelda, kuidas see härra käest ära kiskuda.