Vladimir Putin ja Mihhail Saaka?vili jõudsid selgusele, et on naabrid, aga üksteist ei salli. Kommunaalkorteri traditsioonilisi torkivaid küsimusi, nagu näiteks käimlas põlema jäetud tuli ja kraanikausside puhastuse jaoks mõeldud harja kasutamisõigus, asendavad Putini ja Saaka?vili jaoks hoopis kõrgemad mateeriad, näiteks gruusia veinide eksport Venemaale või rahutegeva kontingendi rotatsioon Lõuna-Osseetias, samuti ka Vene sõjavägi ning spiooniskandaal.
Tuleb tunnistada, et naabrite kohta ei suhtle Putin ja Saaka?vili kuigi tihti. Nende esimene kohtumine leidis aset Gruusia presidendi ametliku visiidi käigus Moskvasse 2004|. aastal, teine – 2004|. aasta juulis samuti vene pealinnas, kolmas aga 2005|. aastal Kaasanis SNG riigipeade kohtumise raames. Et järgneb ka neljas kohtumine, selgus käesoleva aasta juunikuu alguses, kuigi alles kuu aega enne seda soovitas Gruusia eks-president Eduard ?evarnadze oma järgijal järjekindlalt Putiniga läbi arutada põhilised murettekitavad küsimused, kui too just ei soovi lõplikult Kremliga lahkhelisse sattuda.
Olin ka ise kohtumisel. Millest tüübid rääkisid? Putin tunnistas, et poliitilises sfääris ei laabu asjad just “normaalselt”. Presidendi kinnitusel oligi kohtumine pühendatud suhete reguleerimise otsingutele puhtas poliitikas. Nagu märkis Putin, tekivad vastastikused solvumised ja etteheited kontaktide puudumisest ja arusaamatusest teineteise tegudest. Saaka?vili ei hakanud vastu vaidlema.
Samas: Putin kinnitas, et Moskva on olnud Tbilisi põhiliseks kaubanduspartneriks. Venemaa president teatas, et otsesed investeeringud Gruusia majandusse 2005|. aasta jooksul kasvasid 5 korda. Vene-Gruusia kaubaringluse kasv on iga aasta 50 protsenti. Samas kuulub Venemaale üldises Gruusia kaubaringluses kõigi riikide seas suurim osa – 16 protsenti. Putin märkis samuti, et ajutiselt Venemaal elavad ja töötavad Gruusia kodanikud toovad igal aastal koju 1,2 – 2 miljardit dollarit, mis on tema sõnul märksa rohkem kui “kolmandate riikide” kapitalisissekanded.
Peale seda läksid üheselt kõlanud Putini ja Saaka?vili arvamused aga lahku. Vastavalt sellele kadus ka kogu positiivsus. Kui vene presidendilt küsiti, kas Moskva ja Tbilisi said peale neid läbirääkimisi lähedasemaks, teatas Putin: “Ma käisin Sot?is. Seal võib jalgsi liikuda – see pole mingi probleem”. Saaka?vili reageeris koheselt, tuletades meelde, et Abhaasia asub Sot?ile kõige lähemal, seega Putin just “kinnitas Gruusia territoriaalset ühtsust”. “Ja kui kellelgi oli ka kahtlusi, et see pole Gruusia, siis nüüd suutis Vladimir Vladimirovit? need kahtlused hajutada. Kellelgi ei tohi olla selles küsimuses mingeid kahtlusi”, märkis Saaka?vili. “Gruusia on väike riik ja meil pole enam midagi ära anda, mitte ühtainsat meetrit – kuni maailmas eksisteerib mingigi õiglus, ei saa keegi kunagi ei Abhaasiat ega Lõuna-Osseetiat.”, toonitas gruusia president.
Venemaa presidendi meelest oli aga territoriaalvaidlustes tarvis lähtuda rahva huvidest. “Viimasel ajal me diskuteerime palju sellel teemal”, kurtis vene liider. Näiteks tõi Putin T?et?eenia, kus kohalikud elanikud otsustasid “referendumi” käigus jääda Venemaa koosseisu. Tõsi küll, pakkudes Saaka?vilile võtta kuulda osseetlaste ja abhaaside arvamust, andis vene president üheselt mõista, et referendum viib nendes vabariikides hoopis teistsuguse tulemuseni, kui T?et?eenias. Seda mõistab suurepäraselt ka Saaka?vili ise, seetõttu võttis ta küll ideed referendumist teatavaks, kuid suure vastumeelsusega.
Nagu teatas gruusia liider, on Gruusia valmis viima läbi referendumit Abhaasias, kuid ainult pärast kõigi põgenike tagasipöördumist. Saaka?vili sõnul – kui säärane referendum tõesti läbi viia-, on vastus sellele etteaimatav, kuna suurem osa gruusia elanikkonnast (ja see on osa, mis tahab Abhaasiat näha Gruusia koosseisus), on pagendatud ja seetõttu oleks kohatu tõmmata igasuguseid paralleele T?et?eeni referendumiga. Saaka?vili toonitas, et Abhaasia rahvas on ka need enam kui 300 tuhat põgenikku, keda loetakse isekuulutatud vabariigis “teisitimõtlevateks” ning küsimus üldise referendumi korraldamisest seal saab päevakorrale tulla vaid peale kõigi põgenike tingimusteta naasmist.
Kommentaaride toon presidentide kohtumistulemuste kohta polnud Gruusia pressis kuigi positiivne. Mis siin’s ikka, peale Konstantinovi lossis kohtumise ja mõlema poole hullu retoorika on Putini ja Saaka?vili teadaannetes tõeliselt raske täheldada midagigi ratsionaalset. Gruusia ja Venemaa selgitasid teineteisele järjekordselt oma seisukohti tüliküsimustes. Kahjuks langevad need kokku minimaalselt, kuid see oli selge ka ilma kohtumiseta.
Kuigi, tõtt öeldes, tekkis korraks võimalus, et vene poelettidele ilmub taas gruusia vein ja “Bor?omi”.
Ja see juba oleks midagi!