Ka tänavuse PÖFFi programmis on maiuspalu aasia kinokunsti austajatele. Filme on nii Jaapani, Lõuna-Korea, Taiwani, Hong Kongi, Hiina, India, Tai, Malaisia, Sri Lanka jm sealtkandi riikidest.
ÖÖMAJA EEST PUHAS PESU
Viimastel aastatel on maailmas kõvasti laineid löönud tõusuteel olev Lõuna-Korea filmikunst. Kim Ki-Duk (1960) on sündinud Soulis, õppinud Prantsusmaal maalikunsti ning teinud 11 filmi. Kim Ki-Duk on PÖFFi publikule juba ka eelmistest aastatest tuttav. Tema Aadress teadmata (Address Unknown, 2001) oli PÖFFil kaks aastat tagasi ning üks minu lemmikfilme üleüldse Saar (Isle, 2000) linastus festivalil kolm aastat tagasi.
Käesoleval PÖFFil on Kim Ki-Duk esindatud suisa kahe oma käesoleval aastal valminud filmiga. Tema Tühi maja (Bin jip) linastub võistlusprogrammi raames ning räägib see kodutust Tae Suk´ist kes justkui fantoom peatub majades ja korterites, kus kedagi kodus ei ole ning vastutasuks öömaja ning külmkappidest võetud toidu eest, parandab ta neis ulualustes asju või peseb pererahva pesu ära. Samasuguses kummituslikus vaikuses elab ka endine modell Sun-hwa, keda tema jõukas abikaasa uhkes häärberis vangis hoiab. Kim Ki-Duk järgib selles filmis Antonioni visuaalset stiili, mis on vürtsitatud terava sotsiaalse iroonia ning aasialiku hingestatuse ja sügavusega.
UNISTUS EUROOPAST
Teine Kim Ki-Duki film käesoleval PÖFFil on Samaaria tüdruk (Samaritan Girl), mis kujutab endast meditatsiooni teemadel patt ja lunastus ning rahu ja mäss. Film algab stseeniga, kus kaks koolitüdrukut mängivad pargis, mängukarud kaenlas ning räägivad pühakutest, imedest ja reisist Euroopasse. Need kaks keskkoolitüdrukut teenivad Euroopa-reisi jaoks raha üsna omapärasel viisil – Jae-young pakub meestele seksi teenust ja Yeo-jin otsib talle kliente. Tüdrukud ise võtavad seda hästi loomulikult. Kuid ühel päeval kui Jae-young on kliendiga, teeb sinna ruumi politsei haarangu ning tüdruk hüppab aknast välja. Yeo-jin otsustab üritust jätkata ja hakkab end ise Jae-youngi endistele klientidele pakkuma. Siis aga saab Yeo-jini politsei-uurijast isa juhuslikult teada, millega tema tütar pärast kooli tegeleb ja ta hakkab plikat jälitama. Nagu Kim Ki-Dukile omane, ei anna ta oma filmis üheseid ja lõplikke vastuseid.
VEEL SOOVITUSI
Teise korealasena on PÖFFil esindatud Park Chan-Wook, kes on ka varem festivalil esindatud olnud – oma hästi verise filmiga Kaastunne ja kättemaks 2002. aastal. Park Chan-Wooki peetakse üheks neist vähestest Aasia re?isööridest, kes oskavad teha kriitikutele meelepäraseid kommertsfilme – tema Põhja- ja Lõuna-Korea piirivalvurite sõprust käistlev Joint Security Area oli Korea filmiajaloo suurima müügieduga hittfilm.
Sel aastal tuleb Park PÖFFile filmiga Vana Poiss (Old Boy, 2003|). Park Chan-Wooki taiese leiab ka teisest PÖFFil linastuvast filmitriloogiast Kolm? äärmused. Kindlasti tasub vaatamist verise absurdihuumori ja totaalse kaose põimise poolest tuntud ning varemgi PÖFFil üles astunud Sabu, kes seekord on esindatud filmiga Hard Luck Hero. Võistlusprogammist soovitan veel ära vaadata Shinya Tsukamoto Vital´i , Jia Zhang-Ke Maailma, Anurag Kashyap´i Musta Reede ja Wong Kar Wai 2046.