Vastuse küsimusele mõlema poole süü ulatuse kohta Vene-Gruusia sõja puhkemisel oleks võinud anda vaid sõltumatud eksperdid, kes kontrollinuks üle kõikide mürskude ja pommide markeeringud. Ent Tshinvalit puhastati kohe pärast konflikti sama palavikuliselt kui Beslani koolimaja pärast terroriakti.
Uute relvasüsteemide katsetamine
Vene-Gruusia sõja kõige olulisemaks tulemuseks on täna hinnatuna Kaukaasia palestiinastamine ehk Gruusia jagamine kaheks osaks: Euroopa, NATO ja maailmamajandusega lähimal ajal integreeruvaks õitsvaks sõltumatuks riigiks ning Gruusia Palestiinaks Abhaasia ja eriti Lõuna-Osseetia näol. Need on parariigid, mida hoiavad ülal Vene rahuvalvajad ja kus rahvusliku viha ideoloogia on vahetanud välja idee valitsuse vastutusest kodanike ees. Ja äsja see oli, kui Vene sõjavägi lubas “kõik Abhaasia õhupiiri rikkujad otsemaid alla tulistada”.
Ma räägin Vene-Gruusia sõjast, sest juhtunut on imelik mingi teise sõnaga nimetada. Venemaa saatis lahingusse enam kui 20 000 sõdurit ja sadu tanke, Gruusiat pommitas vähemalt üks strateegiline pommituslennuk ning sõjas katsetati (pigem katsetati, kui kasutati laiaulatuslikult) uusimaid relvasüsteeme. Selles sõjas andsid lööke jõud kahelt rindelt. Tema lõpplahenduse otsustas ära suurtüki- ja lennuvägi, sõjaväelased peaaegu ei laskunudki tulevahetusse. Imelik on rääkidagi, et see sõda käis Lõuna-Osseetia pärast.
Strateegilised otsused
Kas Mihhail Saaka?vili tegi selles sõjas häid strateegilisi otsuseid? Kahtlemata tegi. Gruusia president alustas sõda siis, kui pärast tema välja kuulutatud ühepoolset tulevahetuse lõppu läbis 150 Vene soomustehnika ühikut Roki tunneli ning suurtükivägi alustas nii Tshinvali kui D?ava poolt maa pealt ära pühkima Gruusia külasid, mis asusid Transkaukasuse magistraali ääres paiknevas Suures Liahve orus nii-öelda kotis. Sel hetkel ei saanud Gruusia president enam strateegilisi otsuseid vastu võtta. Ta võis teha ainult taktikalise otsuse selle kohta, kus toimub sõja esimene lahing – kas Tshinvali lähistel vastu 8. augustit või Gori all vastu 9. augustit.
Saaka?vili tõmbas oma väed Venemaa omadele vastu ning selle otsuse üheks vähestest positiivsetest tulemustest Gruusia jaoks oli Kokoitõ re?iimi totaalne sõjaline purustamine, mis ei lubanud Kremlil enam teha nägu, et idarindel ei sõdi mitte 58. armee, vaid Lõuna-Osseetia rahvavägi.
Küsimus mõlema poole süü kohta
Esimene tähtsaim küsimus selle sõja puhul on tänaseni see, mis siis ikkagi toimus. Vastuseks võib öelda, et see oli lennu- ja suurtükiväe sõda. Gruusia väed pommitasid Guptinski silda ja Transkaukasuse magistrali, mida mööda läksid Roki tunnelist läbi aina uued ja uued kolonnid, Vene suurtükid ja lennuvägi aga põmmutasid vastuseks kõike, kus asusid grusiinid, sealhulgas nende vallutatud Tshinvalit, Gruusia külasid Tshinvali ja Gori vahel ja isegi Gorit ennast. Grusiinid olid sunnitud taganema alles siis, kui sai selgeks, et vastasel juhul jääb tule alla ka Thbilisi.
Teine küllalt tähtis küsimus selles sõjas oli see, kes hävitas Tshinvali. Venemaa kinnitab, et seda tegid Gruusia väed ööl vastu 8. augustit, Gruusia väitel aga Vene lennu- ja suurtükivägi, püüdes grusiine linnast välja lüüa. Grusiinid kinnitavad, et nende raketiseadmed tulistasid ainult Tshinvalist väljas olevate separatistide pihta, linna aga tabasid ainult täppislasud. See pole kaugeltki nii, kummagi poole kasutatud suurtükisüsteemid ei kuulu pehmelt öeldes nüüdisaegsete täppisrelvade hulka.
Vastuse küsimusele mõlema poole süü ulatuse kohta võinuks anda vaid sõltumatud eksperdid, Lõuna-Osseetia võimud ei lasknud kuhugi rahvusvahelisi eksperte ligi. Ainsaks võimaluseks on oodata, et välja ilmuvad pildid, mis on tehtud Tshinvalis sel ajal, kui Gruusia väed sinna sisenesid ning siis, kui nad sealt välja kupatati.
“Geniaalne” sõda
Teatud määral võib seda aastatagust sõda nimetada geniaalseks. Selles sõjas muudeti kõik Venemaa mobilisatsiooniarmee puudused voorusteks. Selgus, et 58. armeel pole piisavalt jõudu, et lüüa dessandi ja tankidega Tshinvalist välja talle mitu korda alla jäävaid Gruusia vägesid. Pole oluline – me lööme nad välja õhurünnakutega ja ütleme, et Tshinvalit pommitasid ainult grusiinid. Selgus, et Vene sõjavägi ei oska täpselt sihtida. Pole oluline – me pühime maamuna pealt Gruusia külad ja sunnime grusiinid Tshinvalist lahkuma, hirmutades neid Thbilisi pommitamisega. Selgus, et Vene sõjavägi on paljas ja näljas, sest Tshinvalis viibinud Gruusia sõduritelt võeti ära saapaid ja Gori-lähedasest baasist pandi pihta klosetipott. Pole tähtis – Saaka?vili oli sunnitud mõtlema sellele, et saabasteta sõjavägi ja isegi rahvavägi Thbilisis on hulga hirmsam kui lihtsalt saabastega sõjavägi.
Sedasi on tegelikult üles ehitatud ka Venemaa ise. Normaalses riigis tekitab see skandaali, kui ametnik ajab alla jalakäija või varastab raha. Meil Venemaal aga astub sellise ametniku kaitseks välja kogu riigiaparaat, nii et normaalse riigi kuritegu on meil riigijuhtimise viis. See viis on vägagi täiuslik ja võib kesta lõputult kaua – kuni jätkub naftat.
Ning on selge, et sellisel viisil juhitav riik tunneb Gruusia vastu täielikku klassiviha.
* * *
Kes teostas genotsiidi?
VÕIMU PÕLISTAMISE VAHEND: Julia Latõnina väidab, et röövimiste ainus poliitiline eesmärk oli puhuda lõkkele rahvusvaen.
Selle sõja tähtsaim küsimus puudutab seda, kes teostas genotsiidi. Vene telekanalid väitsid, et grusiinid löödi Tshinvalist välja juba sõja esimesel reedel, pärast mida jätkasid sadistid mööda linna jooksmist, loopides tankide alla rasedaid naisi ja lapsi. Grusiinid väidavad, et nende külad Lõuna-Osseetias ja Gori lähedal pühiti maa pealt pommirünnakute, marodöörluse ja etnilise puhastuse tagajärjel.
Human Rights Watch ei ole seni tuvastanud ühtki usutavat juhtumit Gruusia vägede metsikuste kohta, kuid Lõuna-Osseetia propagandistide poolt üles ässitatud marodööride kasutamine Kesk-Gruusias massihävitusrelvana oleks olnud ootamatu strateegiline käik ükskõik millise riigi jaoks.
Sealjuures peab märkima, et lennu- ja suurtükiväe poolt peetavas sõjas on rahva relvasalkade kasutamine täiesti mõttetu. Röövimistel Gori-lähedastes külades oli ainult poliitiline eesmärk – muuta kahe rahva vaheline rahvusvaen oma võimu põlistamise vahendiks.
Vaatamata mõningatele ühisomadustele on selle sõja kahel rindel selgelt eristatav omapära. Lääne-Gruusias ei toimunud etnilisi puhastusi. Abhaasia Gali rajoonis, kus elavad grusiinid, ei esinenud ühtki juhtumit, kus “nördinud elanikkond” oleks õiglase vihaga teisele poolele kallale läinud. Gori ja Tshinvali vahelistes Gruusia külades tegutses rahvavägi aga samamoodi kui paramilitaarne Mhedrioni üksus Abhaasias 1992. aastal.
Nähtavasti sõltus Lääne- ja Kesk-Gruusia sündmuste erinevus Abhaasia ja Lõuna-Osseetia re?iimide erinevusest. Seda vahet võib võrrelda terroristide pantvangi ja nende aktiivse kaasosalise erinevusega.