Väga julmalt yteldes jagunevad inimesed umbes nelja klassi: kerjused, vargad, orjad ja tegijad. Õieti peaks vist ytlema, et on need, kes teevad ja on need, kes ainult sisisevad, kui yht vana anekdooti meenutada. Tegijad ja hädaldajad.
1. KERJUSED
Kerjused on need, kes kerjavad. Selleks, et elada. Kerjamine on laialdaselt tunnustatud tegevus. Kõige enam on see levinud näiteks teadusmaailmas. Projektide kirjutamine kõikvõimalike grantide ja stipendiumite saamiseks, näiteks. Tegelikult finantseeritakse teadust ju kas riiklikest vahenditest või siis igasuguste fondide abil. Selleks tuleb nende poole pöörduda ja raha kysida ehk teisiti öeldes kerjata. Asjaolu, et need rahad ja projektid võivad olla väga suured ja väga edulised, ei muuda ju asja olemust. Vabalt võib kerjates yles ehitada ja arendada terveid instituute, ylikoole, uurimisgruppe jne. Lõppkokkuvõttes otsustab rahastaja, milline uurimissuund võib elama jääda ja milline mitte.
Ka kultuuriline, kunstiline, heategevuslik jmt tegevus põhineb kerjamisel. Ega keegi hakka ju ooperit kirjutama, kui tal ei ole tellimust. Tellimuse saamiseks tuleb aga ennast näidata ja tõestada ja muidugi kerjata. Kõigis kunstivaldkondades on nii. Arhitektuur näiteks. Miski tõlkimise töö. Nojah, võib ju romaani valmis kirjutada ja hakata alles siis kirjastajat otsima. Ilma sponsoriteta. Sel juhul võiks liigitada juba tegijate hulka.
2. VARGAD
Vargad, teine liik, on need, kes ei austa omandit. Need on need, kes võtavad seda, mis neile ei kuulu. Installivad piraattarkvara, tõmbavad netist pornot või mida iganes. Ja rõõmustavad, sest said midagi tasuta. Neid ei huvita see, et keegi on selle loonud, tööd teinud ja vaeva näinud ja et sellel võiks ka mingi hind olla. Nad ise võivad samamoodi midagi teha ja sama vabalt laiali jagada. Nende jaoks on see loomulik. Töö ei maksa nende jaoks midagi, sellel pole mingit väärtust.
Vargad on muide ka need, kes vehivad võõraste mõtetega, räägivad lugusid, mida on kuskilt kuulnud, nagu oleksid need lood nende endi omad. Allikale viitamata tsiteerivad, laulavad, vaimutsevad. Noh, jah, seda juhtub tegelt igayhega sageli. Lihtsalt mõni mõte või parool jääb meelde ja kylge.
Anarhism on nende ideoloogia. Sa võid kõike teha, mis sul pähe tuleb, ja teised võivad sedasama teha. Noh, või siis kommunism, mis tegelikult on yks anarhismi alaliike. Kõik kuulub kõigile ja kellelgi ei tohi selle kohta midagi ytlemist olla. Tore muidugi.
3. ORJAD
Kolmas liik on orjad. Nad on ennast sidunud mingite lepingutega ja saavad palka. Teenivad kedagi. Riiki, omanikku vms. Need on palgatöölised. Palgaorjad. Nende kõige suurem hirm on töökoha kaotamine. Nende kõige suurem lõbu on ylemuste kirumine. Noh, nagu orjadel ikka.
Fantaasia neil puudub. Ainukene idee on karjääri teha. Ametiredelil tõusta. Palka juurde saada.
Orjad on neist kolmest muidugi kõige alamad. Kerjused ja vargad vähemalt pingutavad, otsivad võimalusi kerjamiseks või varastamiseks. Orja ainus mõte on ylemusele meeldida. Kusjuures, see ylemus võib olla samasugune ori. Lisaks on orjadel ka veel see varastamise komme, nagu teada.
4. TEGIJAD
Nojah, ja tegijad on need, kes neid kõiki eelmisi finantseerivad, rahaga varustavad. Raha tuleb ainult tegijatelt. Kõik need ylejäänud liigid ainult kulutavad, võtavad raha vastu, teevad tööd või siis ei tee yldse midagi väärtuslikku.
Tegijad on need, kes teevad raha. Need on need, kes riskivad. Nemad algatavad, käivitavad, võtavad ette, ehitavad yles, loovad, rajavad jne. Nad ei kerja, varasta ega orja. Nad pandivad omaenda vara selleks, et tegutseda. Ja lähevad pankrotti, hävivad, kustuvad sageli. Tegijad on nad sellegipoolest. Nemad võtavad vastutuse enda peale. Sellepärast nad ongi tegijad.
Kusjuures, keegi neid ei täna ega kiida. Vastupidi, kõik kiruvad ja sisisevad. Kõik on nende vastu. Isegi seadused.
Eks see vist Proudhonist ja Marxist alguse sai, see tegijate põlastamine. Et teevad ylekohut orjadele, kasutavad nende tööjõudu ära ja võtavad kasumi endale. Ja siis see lahti läks. Kõik seadused on orjade kaitseks ja tegijate vastu. Nii kui midagi teha tahad, siis kohe maksa. Ettevõtlusmaksud, tulumaksud, kasumimaksud, sotsiaalmaksud, käibemaksud, maamaksud, kinnisvaramaksud jne, jne. Kõik selleks, et tegijate käest raha kätte saada ja orjadele ning kerjustele ymber jagada. Et oleks õiglane.
Muideks, tegijad ise jagavad samuti. Omaendi loodud heategevuslike ja arenduslike fondide kaudu. Alfred Nobel, kõige tuntum muidugi. Eestis on see Sorose fond olnud kõige tuntum. Kuid neid on palju: Konrad Adenaueri fond, Fordi fond, Rockefelleri fond jne. Bill Gates muidugi oma fondiga. Jne. Mitmel pool on fondindus maksusysteemidega seotud. Et suur tegija saab nagu veidi maksukergendust, kui hakkab almuseid jagama.
Ah jah veel: maainimesed, põlluharijad, loomakasvatajad, yldse kõik need, kel mingi maalapikene juhtub olema, on ju ka kõik tegijad. Nii et ega neid nii vähe olegi, kui nii võtta. Ja yldse, kõik kaubitsejad. Pisitegijad, aga ikkagi tegijad.
LOO MIDAGI JA KATSU OLLA
Ise elan hetkel Tais. Ja mis mulle Tais ja yldse Aasias meeldib, on see, et siia pole sotsialismipisik iialgi jõudnud. Maksud on väiksed või olematud. Mõnikord näib, nagu kõik oleksid tegijad. Kui sa ka muud ei tee, siis lykkad oma käru ja myyd banaane või kookospähkleid. Kõik myyvad, pakuvad, teenindavad. Kõik on iseseisvad. Isegi kerjused mitte lihtsalt ei kerja, vaid enamasti ikka myyvad midagi: lilli, suveniire, ehteid, maiustusi, nätsu.
See oma äri tegemine siin on ylimalt lihtne ja igayhele kättesaadav. See on muidugi ka see asi, miks neid nii palju siin on. Ei mingeid euronõudeid, litsentse, registreerimisi, lubasid ega midagi. Noh, mõnel puhul muidugi on litsentsid ja värgid, aga nendel igal nurgal lihasussutajatel ja pannkoogitegijatel vist ei ole midagi vaja. Või kui ongi, siis on see hästi lihtne.
Isegi need freelancerid, tibid, kes Beach Roadi merepoolsel kyljel istuvad, vabakutselised litsid, on ju omamoodi tegijad. Myyvad sedasama, mis neil looduse poolt olemas on. Või need prykkarid, kes prygikastidest ja mujalt tyhje pudeleid otsivad. Samamoodi: “ostavad” (oma aja eest) midagi odavalt ja myyvad kallimalt edasi.
Jah, ja ka vabakutselised yldse. Ilmselt ikka ka tegijad: loovad midagi ja katsuvad siis maha myya. Võib-olla vahetevahel kerjavad mõnest fondist endale raha. Võib-olla hakkavad asju edasi ajama ja saavad suurteks tegijateks. Nagu need kaks kutti, kes alguses omaenda keldris paari serverit jooksutasid ja lõpuks Google’i tegid.