Tasuja(:) on minu poliitikukaubamärk, nagu Kivisildnik on mu kirjanikunimi. Ja selle Tasuja(:) kavatsen uue rahvuslaste partei abil võimule upitada. Partei on isamaaline, see tähendab, tahab kommarid vangi panna, ENSV-ga lõpparve teha ja Euroliidu persse saata. Mõtted on head ja sarnaste kavatsustega väikeseid patriootilisi parteisid on meil ikka olnud.
Paraku pole neil olnud edu, see tähendab, et ideed on, aga hääli pole. Ja hääli pole kahel põhjusel: puudub otsene ja kiire kasu, ühelauseline, lollilegi selge ideoloogia. Ja kui ka oleks, ideed ei huvita pööblit, iseäranis rahvuslikud ideed. Pole olnud raha, karismaatilist liidrit ega m?igi.
KUIDAS MA VÕIMULE SAAN?
Väga lihtsalt, ma vabastan orjad. Vabastatud pangaorjadest saab mulle lojaalne häältebaas, nii nagu eurotürklased Saksamaal lihtsalt peavad sotsid valima, sest muidu lõppevad abirahad, ähvardab tööleminek või mis veel hullem – koidab priipilet ajaloolisele kodumaale. Keegi ei taha, muhk kuklas, peldikuid puhastada.
Vot nii ma saangi võimule, meil on piisavalt pangaorjasid, kes on endale kaela võtnud kolmekümneaastase eluasemesunnitöö. Mina maksan laenud ära, sada tuhat kaalikat saavad selle võrra rohkem ?opata, õlut libistada ja lolle asju osta. Ma olen matsidele kasulik, sellepärast nad Tasuja(:) poolt valivadki. Võlusõna on rahvuslik ahnus.
AHNUS KATAPULTEERIB MU ORBIIDILE
Nii lolle tüüpe, kes valiksid laenu olemasolu korral muud parteid, ei olegi. Samas ei saa ükski Reformierakond mu ideed ära varastada. See on liiga kulukas, need miljardid kavatsevad nad ise tuuri panna. Nii et võimuparteide ahnus toetab mind samavõrd kui orjakarja saamahimu.
Ühe hoobiga lahendan ma kaks ülesannet: võimule saamise ja võimul püsimise. Minu poliitikas ei ole võimalik pettuda, sest see on käegakatsutav, majanduslikult rämedalt kasulik ja põhimõtteliselt õilis. Võimult kõrvaldada saab Tasujat(:) ainult terroriga, aga sellise asja eest tänapäeval pead ei silitata. Kahvel. Kui minuga midagi juhtub, algab orjade ülestõus.
MA KAVATSEN VÕIMU KURITARVITADA
(:) märk mu kaubamärgi järel tähendab seakeeramist. Lisaks ahnusele on meie rahvas ka väiklaselt kade. Ka rahvusliku kadeduse rakendan ma oma valimisvankri ette. Rahvuslik partei ikkagi. Ma kisun porri selle maailma vägevad, kõik need erastajad ja korruptandid ja ka ausad uusrikkad. Vahet pole, kadeduse ees on kõik võrdsed.
Nii et, kui sul pole pangalaenu, aga sul on säilinud terved instinktid, valid sa ikkagi minu poolt. Sa tahad näha, kuidas vajuvad ripakile Kruuda, Hansmiti, Vähi ja paljude teiste rasvased lõuad. Pole vaatepilti õilsamat, kui vanarauaks pressitav Merseedes mäklaaren ehk põlevad pangatornid. Kõik mis viitab rikkusele, hävitatakse, aga mitte koledal kombel, vaid maksudega. Kuidas kommarid vabu talumehi kottisid? Pangad panevad ennast ise põlema, nii on odavam.
MA OLEN FUNDAMENTALIST
See tähendab seda, et meid ootavad fundamentaalsed muutused. Riik, mis kujutab endast peapeale pööratud Robin Huudi, mis korjab vaestelt makse, et neid rikastele jagada, lakkab olemast. Üleminekuperioodil hakkab meil kehtima Rootsi tüüpi sotsialism. Mõne aja pärast rahvuskommunism.
Majandus hävitatakse, pangandus hävitatakse, reklaam, meedia ja meelelahutus likvideeritakse. Nagu ikka maksudega: tahad lastele litsipildiga limonaadi müüa – aga palun, pudel maksab poes kaks sotti. Tahad kokakoolat kaubastada, vabalt – pudel maksab kolm sotti. Üldse, igasugused tervistkahjustavad ja vaimunüristavad tooted kaovad ise ära.
KÜLLUS JA ÕNN
Kõik eluks vajalik, peavari, söök ja kultuurne meelelahutus on sümboolse hinnaga. Kõik muu on nii kallis, et sure ära. Ühesõnaga, lollide elu läheb väga kulukaks. Moeahve ja trendipedesid kotitakse nagu koeri.
Ütlete, et ei lähe läbi, et inimesed on loomad ja tahavad igat sitta?
Muidugi tahavad, aga nad tahavad seda, sest müük rõhub imaginaarsele seksile. Kapitalistliku kiusatuse valem on alati üks: rüga, osta asju, siis oled seksikas ja saad peeru vahele. Tegelikult ei saa, joo ennast või limonaadist lõhki. Ma loon kapitalistlikule pornounelmale kõlvatu konkurendi.
TULEVAD RIIKLIKUD NIKKUMISKESKUSED
Neis keskustes – erinevalt kapitalistlikust persepildist – on saadaval laias valikus ehtsaid Eesti perseid ja mitte ainult vaatamiseks. Kõik kes tahavad hoorata, saavad sellega alustada juba varahommikul ja riigi raha eest, pole vaja oodata, millal ööklubid lahti tehakse. Algab üleriiklik räme nikkumispropaganda. Suuremad hoorad ja kepivennad saavad riiklikke preemiaid nagu olümpiavõitjaid. Miks mitte korraldada ka üleilmseid nikkumisolümpiaid. Kus võisteldaks erinevatel meeskondlikel ja individuaalsetel aladel. Kõik perverdid saavad ennast välja elada. Nii nagu see vabal maal peakski olema.
KAPITALISM ANNAB ALLA
Loomulikult vähendab heaolu kuritegevust, parandab tervist ning tõstab tööviljakust. Kanepi ja LSD-ga tõrjutakse turult välja lahjad ja tervisele kahjulikud mõnuained nagu tubakas ja alkohol. Kel seda sitta enam vaja on, kui normaalne kraam on ajalehekioskites müügil.
Kõike seda, mida globaalne petuskeem – mida nimetatakse demokraatiaks, kapitalismiks või saatanaks – meile ainult lubab, selle annab inimesele Eesti riik. Kõigi kodanike madalad tungid rakendatakse võimu teenistusse ja sel kombel orjastab Tasuja(:) kogu rahva. Kapitalism annab alla, sest ta ei pea konkurentsile vastu. Illusioon variseb joovastava tegelikkuse ees.
TASUJA(:) ANNAB KÄTTE
Kapitalism on oma olemuselt liputaja. Ta ainult näitab sulle head elu. Sa ei saa kunagi neid läikivaid asju, mida sa junnireklaamis või löömafilmis näed. Sama, mis oli sotsialismi ajal või kristliku propaganda kõrghetkedel – ainult jutt. Samas vajavad inimesed nii vähe ja see ei maksa mitte midagi. Lont umbe tõmmata ja rämedalt nikkuda – nende teenuste omahind on mõni sent. Aga et seda saada, on inimesed nõus elu aeg orjama, miks neid siis petta. See on ju lõppkokkuvõttes alatu. Hea poliitik nii ei tee. Tasuja aga on väga hea poliitik, kõige parem üldse. Tasuja(:) teeb teoks selle, millest rääkisid Jeesus, Marx ja Ford.
ANALÜÜS
Nüüd, kus te selle loo lugemise õige pea lõpetate ja lähete tagasi oma igapäevaste mõnuainete ja mõnumanipulatsioonide juurde: mõelge alati sellele, mida annab nikkumisele ja joomisele juurde Reformierakonna, Rahvaliidu või kesikute poliitika. Vastus on alati üks – absoluutselt mitte midagi.
Milleks siis nende konnade poolt hääletada? Parem anda oma tungielule voli ja muuta terve riik totaalseks hooramajaks. Kujutage ette, kui kogu rahvas üksteisele laulukaare all taha keerab ja kuidas see kõlab, kui sadaviiskend tuhat matsi korraga paugu lahti saavad.
HELGE TULEVIK
Loomulikult ei viitsi keegi kuigi kaua ainult vaba aja veetmisega tegeleda. Kättesaadav seks ja odavad mõnuained devalveeruvad kiiremini kui me arvata oskame. Ja siis saab alustada millega iganes – kasvõi rahvusriigiga, enne pole see lihtsalt võimalik. Kiusatused ja frustratsioon on liiga suured. Progress on ilmne, kristlikul ajal isegi ei mõeldud sellele, mida inimesed tegelikult tahavad, sotsialismis küll mõeldi, aga ei räägitud, kapitalismis ainult räägitakse – on aeg minna sõnadelt ja värvipiltidelt tegudele. Riigikogu valimised on lähedal, keegi peale Tasuja(:) ei luba midagi vajalikku.
VALIDA ON LIHTSAM KUI KUNAGI VAREM
Muidugi tekib küsimus, kas ma ikka ei peta, kas ma järsku üksi kogu viina ära ei joo, kõiki naisi ja kanepit endale ei kraba. Ei kraba, sest sel puudub mõte. Kui viin tuleb kraanist, siis pole vaja teda kanistrites voodi alla varuda. Pealegi olen ma liiga ülbe, et laskuda Siim Kallase või Edgar Savisaare tasemele, see oleks naeruväärne. Ma tahan tõestada, et saab olla ka tarku, häid ja koguni õilsaid poliitikuid ja et meie väga austatud sitakotid isegi ei üritanud.
Ma tahan jõuda selleni, et see korrumpeerunud värdjakari saab aru, millisest võimalusest nad ilma jäid. Need idioodid krabasid endale mõned tühised miljardid, kuid lasid käest võimaluse luua maapealne paradiis ja nautida selles ülimat õndsust – jumaldatud rahvajuhi ehk lihtsamalt öeldes jumala positsiooni.
Vaesed surelikud, mul on teist kohutavalt kahju.