Tallinna linna planeerimist jälgides tekib ikka ja jälle küsimus, kelle huvides seda planeeritakse. Kas planeerimise eesmärgid vastavad laiemalt tunnustatud arengukavadele, määrustele, põhikirjadele ja seadustele, rahvusvahelistele kokkulepetele jne? Vaadake meie kloaagistuvas pealinnas ringi – ainus järeldus on, et ei vasta. Järjest kerkivad üha õudsemad majad, järjest jaburamates kohtades, järjest näotumad ning eluruumi rikkuvamad. Enne kohalikke valimisi tuleks pealinnas toimuvat sahkermahkerit eriti pingsalt jälgida – kinnisvaraarendajad on kuldsed erakondade toetajad; võimule pürgivad erakonnad jagavad neile omakorda tagatubades planeeringu- ja ehituslubadusi. Mängus on sajad miljonid.
Kannatavad aga kodanikud.
MIDA KÄSIB SEADUS?
Planeerimistegevuse õiguslikuks aluseks on seadused ja haldusaktid. Arvestada tuleb ka riigi sõlmitud rahvusvaheliste lepetega. Kõige üldisemaks planeerimise aluseks on planeerimisseadus, mille eesmärgiks on “tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks?”. Kohaliku omavalitsuse (Tallinna) põhimäärus ütleb, et “Tallinna linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi”.
Seega rõhuasetus otsuste vastuvõtmiseks planeerimistegevuses on elanike huvidel ja linna kui terviku tasakaalustatud arengul.
MIS TOIMUB TEGELIKULT?
Vabaduse väljakul: Harjumäe bastioni esisesse vallikraavi tahetakse ehitada maa-alune parkla, mille lagi varjaks suure osa bastioni müürist, moonutades bastioni kuju – bastion muutuks tunduvalt madalamaks. Sama planeeringuga kavandatakse Harjumäe nõlvast ja Vabaduse väljakust suurte tükkide väljalõikamist, millega hävineb piirkonna miljöö – kaob praegune imeilus ja varasuvel sirelilõhnaline õitsev Harjumäe nõlv, kaitsealuse pargi osa. Suur auk keset Vabaduse väljakut hakkaks takistama sealsete suuremate rahvakogunemiste ja ürituste korraldamist.
Kesklinna maa-aluste äripindade ja parklate rajamine tõstab kriminogeenset riski, aga samuti riski inimeste ja autode jäämiseks veevangi, kui tavapäratud ilmastikutingimused linna veega üle valavad. Kahekordselt suurenev parkimiskohtade arv linnatsentris töötab vastu põhimõttele autod keskusest eemale meelitada. Vabaduse väljaku alla parkla ehitamisega seataks põhjaveetaseme alandamisega ohtu Jaani kiriku püsivus?
Planeeringule on linlased esitanud vastuväited, sealhulgas MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn ja Muinsuskaitseameti Arhitektuurinõukogu. Näiteks pealinna Vabaduse väljaku detailplaneering muudab oluliselt linna keskuse ja vanalinna kui maailma kultuuripärandi ilmet. See on vastuolus UNESCO konventsiooni põhimõtetega, milleks on maailma kultuuripärandi säilitamine ja selle kaitse tagamine. Planeeringuga kavandatavad muudatused lähevad vastuollu samuti Harjumäe kaitsealuse pargi kaitse-eeskirjaga.
Ometi planeering eksisteerib.
Nõmme: Nõmme elanikud on hädas Nõmme keskuse detailplaneeringuga. Põhjused?
– keskusesse liiklusprobleemide lisandumine seoses inimeste ja autode kuhjamisega väikesele territooriumile,
– ohu tekitamine Nõmme mäele seoses suusasilla ette mäenõlvale valgusfoori paigaldamisega
– linna poolt tulev autoderivi jääks siis alati mäenõlvale peatuma, sealt startimine oleks raskendatud ja ohtlik, eriti talvel ja vähekogenud juhtide puhul, samuti eralduks kallakul startimisel tunduvalt enam heitgaase,
– kuue liini busside peatuste koondamine Turuplatsi tänavale kõrge elumaja ja kahe fooriga ristmiku vahetusse lähedusse, kujuures bussid peatuks majast kuni 1 m kaugusel; samas võetaks maja eest sõidutee servast maha kogu puuderivi; see kokku tähendaks busside ja autode heitgaaside kontsentratsiooni lubamatut tõstmist,
– ebanõmmeliku miljöö tekitamine – keskusest võetaks maha suur hulk puid, rajataks puuderea asemele uus tee (Kõvera tänava pikendus Raudtee tänavani), tihendataks hoonestust, lisades keskusesse uusi kõrgeid korrusmaju, ärikeskus muudetaks aga viiekordseks kolossiks.
Nõmme keskuse detailplaneeringu vastu on andnud oma allkirja enamik planeeringualal elavaid inimesi, samuti teised nõmmelased (üle 400 allkirja). Planeeringu puudusi on kirjeldanud Nõmme Tee Selts ja Nõmme Heakorra Selts. Liikluse- ja parkimiskorralduse on maha laitnud Tallinna Transpordiamet, kooskõlastust ei ole andnud ka riigi Maa-Amet. Ometi planeering eksisteerib.
Teine näide Nõmmelt: Veskimöldre asumis, on maaomanik Arco Investeeringud asunud 1996.aastast kehtivat detailplaneeringut muutma, millega rajataks metsa uued eramud. Kehtiv detailplaneering näeb ette metsa säilitamise. Puhkeala elamuehitusmaaks muutmine muudab koha senist väärtust, mida võib otseselt nimetada tarbija petmiseks ehk kinnisvarapettuseks. Elanikud nõuavad maaomanikult antud lubadustest kinni pidamist, maaomanik ei pea neid lubadusi aga endale siduvaks?
Elanikud ja Nõmme Tee Selts on teinud ettepaneku ala looduskaitse alla võtta
– dendroloogiline ekspertiis on hinnanud sealse männimetsa väärtuslikuks. Harjumaa Keskkonnateenistus, Keskkonnaministeerium ja isegi Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjon on pidanud õigeks mets tervikuna säilitada. Nõmme üldplaneeringus on ala märgitud Tallinna rohevööndi rohekoridorina.
Tallinna Keskkonnaamet on aga pidanud paljuks mets kohaliku kaitse alla võtta ja Nõmme praegune halduskogu ei hooli oma linnaosa elanikest?.
Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal omavolitseb üldse ilma planeeringute ja lubadeta Nõmme Spordikeskus – ehitas Glehni kaitsealuse allika (Rõõmuallika) kaitsetsooni salvkaevu, paigaldas allika väljavooluteele raudkonksudega betoonist lüüsid, sulges olemasoleva truubi ja paigaldas uue oma huvides, süvendas ja laiendas nõlvaaluseid kraave, muutes kraavis vee voolusuunda. Nüüd on spordikeskuse aia taha erametsa tekkinud uus tee, mille rajamine kaitsealal on keelatud. Keskkonnainspektsiooni tegevus jätab selles piirkonnas tugevalt soovida.
Samal kaitsealal on Mustamäe nõlva alla Raja tänava kõrvale tekkinud suur pinnasmaterjalist mägi, mis oluliselt rikub maastikku ning mis tuleks sealt kiiresti kõrvaldada. Kahjuks on kaitse-eeskirja vastaselt sinna loa andnud Harjumaa Keskkonnateenistus. Keskkonnainspektsioon on siin tunnistanud kaitseala kaitse-eeskirja rikkumist. Talle on antud taotlus see ebaseaduslik ehitis likvideerida. Planeeringute ja projektideta tegutsemine on eriti hull, sest seda ei ole võimalik enne takistada, kui tegu on tehtud. Seetõttu on vajalik järelevalveorganite rangus kaitsealadel, antud juhul Nõmme Spordikeskuse suhtes, et kirjutatud reeglid ka kehtiksid.
Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga on seotud ka Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) poolt Mustamäe metsa majade ehitamine, mille detailplaneering on küll kohtu poolt tühistatud, kuid Mustamäe üldplaneeringu kaudu proovib TTÜ ikka oma eesmärki saavutada. Suure elanikehulga toomine õrna metsaalusega männimetsa servaalale mõjub metsale kahjustavalt. Üle 90% piirkonna elanikest soovib, et liivik säiliks puhkealana ja et sinna elamuid ei tuleks. Lisaks on selgunud, et liivikualal kasvab kaitsealuseid taimi – käpalisi jpm. Mustamäe üldplaneeringut oleks vaja muuta nii TTÜ liivikualal kui ka metsaalal Kadaka puiestee ja Mäepealse tänava vahel, mis peaksid mõlemad säilima rohealadena. Vastasel juhul oleks elamuehituse ja sellega kaasneva maa kuivendamise puhul oht Glehni allikate veeandvusele ning maastikukaitseala veereziimile?
Pirita piirkond:
– Maarjamäe näituseväljaku ette võib tulla 11-kordne maja peaaegu mere tasapinnale, kus ta lõikab läbi rahuliku rannamaastiku,
– Maarjamäe paekalda alla ja paekalda servale võivad kerkida kõrghooned, mis rikuvad kaitsealust panka (panga kohta on tehtud ettepanek see maailma kultuuripärandi nimistusse võtta ja säilitada ehedalt),
– Tallinna Olümpia Purjespordikeskuse (TOP) ette mere äärde kavandatakse mitmekorruselisi elamuid, mis suleksid merevaate ja rikuks Pirita miljöö,
– TOP-i juurde kavandatakse ehitada maaalune parkla mere alla, mis on eriti hull otsus,
– Pirita tee ja Kose tee vahelise Lillepi pargi asemele on soovitud rajada golfiväljak, mis ei sobi sinna ei miljöö ega ala geoloogilis-hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu (nõlvaaluste allikate väljumise ala), samuti seetõttu,et tihedaks kasvanud puistust-põõsatikust on kujunenud liigirikas lindude pesistsuala.
VIIMANE HETK RONGI PEATAMISEKS
Ülaltoodu on köömes kogu jamast, mis pealinnas ette kavatsetakse võtta. Ja siit tõsine küsimus: kuidas tekitada linnal ja järelevalveorganeil soov olla haldussuutlik ja seadusi järgiv võim, kes tegutseb linnaelanike ja linna kui terviku huvides? Millal ja kas üldse hakataksegi meil käituma seaduste kohaselt?