SAKSA-VENE TORU: Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel arutleb, miks sakslased armastavad Venemaad ja Putinit. Ja kuidas nad armastavad? Ja kui palju?
Saksamaa ja tema suhe Venemaasse on huvitaval kombel keskne küsimus selles teemade valdkonnas, kus Venemaad nimetatakse. Kui suure poliitika tasandil on tunda erinevaid tõrjuvaid tasandeid, siis rahva arvamus näib kõikuvat. Pew’ uurimiskeskuse 2014. aasta uuringu andmeil suhtus 79% Saksamaa elanikkonnast Venemaasse negatiivselt. Septembriks oli see number langenud juba 60%-le, kusjuures Ida-Saksamaal täheldati negatiivset hoiakut Venemaa suhtes 50%-l elanikest, Lääne-Saksamaal oli see aga 63%.
Laias laastus võib põhjusi, miks osa Saksamaa elanikest suhtub sümpaatiaga Venemaasse ja selle president Putinisse, jagada kolmeks: Ameerika-vastasus, Euroopa Liidu vastasus ja otsene sümpaatia Venemaa suhtes. Mitu allnimetatud põhjust on segu kahest või kõigist kolmest, eks igaüks otsusta ja lahterda ise.
Romantiline suhtumine Venemaasse
Venemaa oma spontaansuse, vitaalsuse ja ettearvamatusega on saksa Ordnung’i armastajale alati olnud midagi müstilist, eksootilist ja ligitõmbavat. Suur osa sakslasi armastavad Venemaad. Niikaua kui Venemaa ei tule lähemale kui näiteks Moskva Suur Ballett, kes külastab Saksamaad mõned korrad aastas, et oma kuulsat „Luikede järve“ näidata.
Klassikalise haridusega keskklass seostab Venemaad ennekõike süvamuusika ning maailma kultuuripärandisse kantud kirjanikega nagu Dostojevski (süüvimata grammi võrragi selle kirjaniku suurvenelikesse vaadetesse ning Euroopa-põlgusesse). On ju võimatu, et sellise kultuuri loonud rahvas suudaks midagi valesti teha!
Tuli meelde, kuidas Saksamaal elavad väliseestlased rääkisid, et nõukogude perioodil ei suutnud paljud sakslased uskuda, et Nõukogude Liit on, nagu ta on. „Võimatu!“ oli nende reaktsioon eestlaste juttudele küüditamistest, KGB-st ja muust sarnasest.
Süükompleks
Sarnaselt Iisraeliga on Saksamaal (ja mitte ainult vasakpoolsetes ringkondades) levinud arusaam, et sakslastel pole õigust ühtegi Venemaa sammu kritiseerida, sest johtuvalt ajaloolisest taagast ehk Venemaale põhjustatud kaotustest ja hävingust Teise maailmasõja ajal, pole sakslastel moraalset õigust ühtegi venelaste sammu kritiseerida. Selle asemel tuleb aga venelasi mõista, aru saada nende maailmast ja jõuvõtete asemel asjad selgeks diskuteerida.
Seda positsiooni esindab praegune Saksa välisminister, sotsiaaldemokraat Frank-Walter Steinmeier. Iroonia on muidugi selles, et süükompleks laieneb vaid valikulistele riikidele. Aga mitte näiteks Ukrainale, millele sakslaste põhjustatud kaotused viimases maailmasõjas olid mitmes plaanis suuremad.
Anti-EL positsioon
Paljud sakslased näevad Euroopa Liidus parasiiti, kes õilmitseb Saksa rahade peal. Sakslastele läheb raha, eriti oma raha, väga korda. Miks me peame maksma Kreekale, pidama üleval Itaaliat või toetama Ida-Euroopat? See küsimus paneb paljud sakslased kodukõrtsi õllekannu taga muremõtteid mõlgutama.
Ja nüüd ajab Euroopa Liit Venemaa-vastast poliitikat, meie firmad ei saa raha teenida ning milleks meil seda kõike vaja on? Ja ajal, kui veel kehtis Saksa mark, oli kõik odavam.
Nagu igal pool mujalgi, suhtub korralik saksa pürjel sellistesse teemadesse lihtsustatult ja asju kaaludes ei minda süvitsi. Nad ei näe kasu, mida Euroopa Liidust saab just ennekõike Saksamaa, end kahjud on ju igaühele silmnähtavad. Sellepärast nimetavad venemeelsed oma vihatiraadides Merkelit koos Euroopa Liiduga süüdlastena Saksamaa-vastases suures vandenõus.
USA kui Weltpolizei ja sakslaste post-impeeriumi kompleks
Paljudele sakslastele ei meeldi USA kui üleilmselt tegutseva maailmapolitsei roll. Minu tagasihoidliku arvamuse järgi on siin tegemist millegagi, mida võib defineerida „impeeriumi kompleksiks ilma impeeriumita“.
Sakslased (nagu venelasedki) on siiamaani arvamusel, et saksa keel, kultuur ja teadus on maailmas juhtival kohal. Eriti on seda näha saksa teadlastega suheldes. Küsisin kunagi ühelt tuttavalt Berliini Humboldti ülikoolist, et kas nad usuvad, et terve maailm nende saksakeelseid publikatsioone loeb. Vastus oli: „Muidu me neid ju ei kirjutaks!“ Samas, saksa kultuuri- ja teadusinimesed räägivad väga viletsat inglise keelt, kui üldse. Sellepärast tunnevad sellised kultuuri- ja teadustegelased ennast kõrvalejäetuna globaalsest humanitaariast ning on sisimas parasjagu solvunud. Eks neile käi närvidele, et mingi Mikihiiremaa on neist igas valdkonnas üle sõitnud. Kusjuures ebaõiglaselt, sest ainult sakslased teavad, mis on õige kultuur, teadus ja kunst! Ja siis see, et saksa teaduse, keele ning kunstiga ei anna enam loorbereid lõigata. Tuleb vaadata, mida ameeriklased või inglased ees teevad. See on aga nii ebameeldiv.
Siis on veel miski Disneyland, mis laiutab terves ilmas, tekitab jamasid, ignoreerib igatpidi Saksamaa silmnähtavat õigustatud liidripositsiooni ja üritab Saksamaal ette kirjutada, mida see teha tohib või ei tohi. Muidugi ajab vihale!
Nooruse mässumeelsus
Saksa noored, eriti üliõpilased, on traditsiooniliselt valitsusvastased. See on loodusseadus, et kuni ülikooli lõpuni üritab iga normaalne sakslane kukutada valitsust, et siis pärast ülikooli lõpetamist ja laenude võtmist talle truudust vanduda. Kuni ülikooli lõpetamiseni jagatakse valitsusvastaseid lendlehti, streigitakse, lehvitatakse punaste lippudega. Ja pole ühtegi teist riiki peale Venemaa, mis selgitab kõigile otseselt, kui vilets ning selgrootu on Saksa valitsus.
Venemaa teatavasti seisab suurkorporatsioonide ning Ameerika imperialistide orjastava poliitika vastu ning üritab neile kohta kätte näidata. Pole ju midagi ideaalsemat, me armastame Russlandi! Saksa valitsus teeb kõik valesti, sotsiaalhoolekandesüsteemi kärbitakse pidevalt ning inimesed peavad vaikselt mõtlema töökoha otsimise peale. Selle karjuva ebaõigluse taustal on Venemaa kui alternatiiv Merkeli juhitud marionettvalitsusele kujunenud ideaalseks referentspunktiks. Kui midagi sümboliseerib Merkeli-juhatatava hunta vastasust, siis see on Putini pildiga särgi kandmine.
Peale selle teeb Merkel kõik valesti. Näiteks toetas ta Euroopa Liidu mahhinatsioone, mis viisid Ukraina kriisini. Iga teine valitsus oleks asjast aru saanud ja fašiste mitte toetanud. Seega, üleilmne solidaarsus tööliste ning imperialismi ohvritega nõuab meilt kriitilist suhtumist valitsusse. Automaatselt. Töölised muidugi sõimavad meid hipideks, aga nad ei ole valgustatud. Sellest kirjutasid juba Lenin ja Trotski. Permanentne revolutsioon kuni esimese pangalaenuni!
Austus staatuse vastu
Kunagi ei tasu alahinnata sakslastesse sissesündinud austust hierarhia, tiitlite ja staatuse vastu. Võib väita, et struktuuride austamine on sakslaste puhul omandanud suisa geneetilise iseloomu. Nüüd on meil aga situatsioon, kus hulk prominentseid tegelasi väidab, et Putin ja Venemaa ei ole teps mitte nii halvad, kui ajalehtedes kirjutatakse. Prominentide seas on endised ülipopulaarsed liidukantslerid Kohl ja Schröder, mõlemad suisa ülikooli kraadiga doktorid.
Saksamaal tekitas väikese sisepoliitilise tormi nn „Kuuekümne kiri“, mis avaldati detsembris prominentses nädalalehes Die Zeit ja milles 60 spordi-, äri-, kirjandus-, kunsti, äri- ja poliitikasuurust (eesotsas Schröderiga), kutsuvad Saksamaa Vene-suunalist poliitikat ümber mõtestama. Nii paljude tarkade ja tähtsate inimeste seisukohad on mõtlemapanevad. Nad ei saa eksida, sest neil on kogemus, mis põhineb vahetul suhtlemisel Venemaaga. Peale selle on nad tõestanud oma selgeltnägijalikkust eduka tegevuse kaudu sõjajärgsetel aastakümnetel. Nad teavad Venemaad paremini kui suvaline kirjatsura või too kiuslik Merkeli-mutt. Kus suitsu seal tuld, mõtleb korralik saksa pürjel ja ei oska seisukohta võtta.
Vaba maailma perverssus
Kui keegi arvab, et kõik ülalpool kirjutatud on haige fantaasia sünnitis kombineerituna seto hansa tekitatud pohmakaga, siis see on vale. Saksamaal on nüüdseks juba 40% elanikkonnast, kes ühele või mitmele eelkirjeldatud väitele alla kirjutaks.
Millega seoses tuleb mul meelde, mida ütles mu nõukaaegne füüsikaõpetaja. Ta käis ekskursioonil Põhja-Koreas, kus teda viidi mingi mälestussamba juurde, mis koosnes tahvlitest, mille olid saatnud Lääne-Euroopas elutsevad Korea Suure Juhi Kim Il Seni ideoloogia juche järgijad. Seal oli olnud tahvleid nii Soomest kui ka USA-st. Vaba maailma perverssus!“ ütles füüsikaõpetaja.
Ja nüüd ajab Euroopa Liit Venemaa-vastast poliitikat, meie firmad ei saa raha teenida ning milleks meil seda kõike vaja on?
Siis on veel miski Disneyland, mis laiutab terves ilmas, tekitab jamasid, ignoreerib igatpidi Saksamaa silmnähtavat õigustatud liidripositsiooni.