Kuna tekkis Sul soov kirjutada raamat “punastest khmeeridest”, teemaga oled iseenesest justkui tegelenud juba 1984. aastast?
Lõpetasin Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi 1985. aastal. Spetsialiseerusin Kambod?ale, õppisin selgeks khmeeri keele. Lõputöö kirjutasin punastest khmeeridest. Sellest ajast peale, ka ajal, mil töötasin tõlgina Nõukogude Liidu saatkonnas Phnom Penhis, Kambod?a pealinnas, kogusin materjali punaste khmeeride kohta. Eriti huvitasid mind nende rahvusvahelised sidemed, mis on ilmselt salapäraseimaks leheküljeks maailma kõige radikaalsema kommunistliku liikumise ajaloos. Kui materjali oli kogunenud piisavalt, tuligi välja raamat.
*
Kas kirjutasid selle raamatu kellegi tellimusel?
Ei. Keegi pole seda raamatut minult tellinud ega tasunud selle “tootmise” eest. Kõik kirjutamise ja väljaandmisega seotud kulud katsin enda taskust, sealhulgas ka mind huvitanud punaste khmeeride dokumentide ostmise.
*
Mis dokumentidega tegemist on ja kellelt Sa neid ostsid?
Viimastel aastatel on läbi viidud Demokraatliku Kambod?a arhiivide süstematiseerimistöid, mis paraku ei hõlma punaste khmeeride rahvusvahelist tegevust kajastavaid dokumente. Just need materjalid mind eelkõige huvitasidki, kuid selliseid dokumente on uurimise tarvis ringluses üsna vähe.
*
Kuhu need siis kadusid?
Pole need kuskile kadunud. Peale seda, kui 1979. aastal Kambod?asse tunginud Vietnami väed kukutasid punaste khmeeride re?iimi, viidi suur osa Demokraatliku Kambod?a Välisministeeriumi ja Kambod?a Kommunistliku partei keskkomitee rahvusvahelise osakonna dokumente Vietnami.
*
Milleks?
Ilmselt kavatsesid Vietnami eriteenistused neid punaste khmeeride rahvusvahelisi sidemeid kuidagi ära kasutada. Võimalik, et enda võrgustiku laiendamise eesmärgil.
*
Kas oskad mingi näite ka tuua?
Näiteks Ida-Timor. Praegu ei mäleta (või ei tea) peaaegu keegi, et 1970. aastate lõpus, peale Portugali koloniaalse ikke kukutamist, kuulutati Ida-Timoris välja ultraradikaalne kommunistlik Ida-Timori Demokraatlik Vabariik. See riik oli juba eos rõhutud Ida-Timorisse tunginud Indoneesia sõjasalkade poolt. Paljude aastate jooksul tegid Ida-Timori revolutsionäärid koostööd punaste khmeeridega.
Punased khmeerid hoidsid lähedasi suhteid ka Palestiina Vabastamise Organisatsiooniga, eesotsas Jassir Arafatiga ning samuti paljude teiste riikide vasakpoolsete rühmitustega nagu näiteks Taani, Norra, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Prantsusmaa, USA, Kanada, Austraalia …
*
Ja mis mõtet on nüüd, 30 aastat hiljem, hoida neid dokumente salajas?
Praegu pole sel ilmselt mingisugust mõtet, kuna, ma eeldan, kõik punaste khmeeride dokumendid on kaotanud eriteenistuste jaoks igasuguse kaalukuse. Phnom Penhist välja viidud punaste khmeeride dokumendid koguvad ilmselt märkuse all “salajane” kuskil vietnami arhiivides tolmu.
*
Kuid Sa ütlesid, et Sul õnnestus siiski midagi osta?
Jah. Kambod?a on selline riik, kus raha eest tuuakse sulle mida iganes. Kaasa arvatud punaste khmeeride rahvusvahelist tegevust puudutavate dokumentide koopiad.
*
Milliseid allikaid peale traditsiooniliste (ajalehed, raamatud, ajakirjad) veel kasutasid?
Vestlesin huvitavate inimestega.
*
Pol Pothiga?
Kahjuks jäi minu unistus vestelda Pol Pothiga silmast-silma teostamatuks, kuna ta suri enne, kui mina suutsin läheneda endistele punaste khmeeride juhtidele, mis loomulikult nõudis teatud pingutusi ja aega.
Kohtusin ja vestlesin kahel korral Khieu Samphaniga, kes oli Kambod?a vasakpoolse liikumise alguse juures ning kuulus neljakümne aasta jooksul punaste khmeeride juhtkonda. Ta oli Demokraatliku Kambod?a Riikliku Presiidiumi esimees ehk siis punaste khmeeride pea. Ma kohtusin Ee Chheaniga, kes juhtis kunagi punaste khmeeride “noorteorganisatsiooni” ning Ieng Sary poja Ieng Vuthiga, kes oli Demokraatliku Kambod?a välisminister ning vastutas punaste khmeeride rahvusvaheliste suhete eest. Huviline leiab üles, ma olen sellest ka KesKus’i kirjutanud.
Kambod?as on niisiis piisavalt inimesi, kes soovi korral võivad jutustada paljugi huvitavat punastest khmeeridest.
*
Milleks seda vaja on? Punaste khmeeride ajalugu pakub nüüdseks huvi vaid akadeemilisest vaatenurgast.
Ei usu. Sünnitavad ju needsamad punastele khmeeridele alguse pannud kapitalismi sotsiaalmajanduslikud vasturääkivused tänapäevaseidki radikaalseid liikumisi – antiglobaliste ja anarhiste. Ajalugu kordub ja käib mööda ringi, võimalik, et isegi mööda suletud ringi.