Aeg oli sealmaal, et tuli mõelda järjekordsele kööginurgale. Kümmeli juures aknast õue vaadates paistab määrdunud lumejäänus, koer tatsab ringi nagu mudakäi. Ühesõnaga vastik. Selline klimaatiline meeleolu, aprilli tunne (mõnikord on terve aprill sihuke!) ja Peterburi maanteed mööda välja sõites vasakule jääv muna ausammas – ilmselt ainuke maailmas (teate seda küll, kunagi toimetas munasamba juures Linnuvabriku grupp, seda on hüütud ka salmonella mälestusmärgiks)? Ja lähenevad lihavõtted hajutavad meis kõik kõhk lused – juttu tuleb munast.
TÄIDETUD MUNA
Sovetire?iimi ajal oli igasuguse pidulaua kohustuslik element – kartulisalati kõrval muidugimõista – täidetud muna. Üks meie ühine tuttav valmistab vähemalt kaks korda aastas 50 täidetud muna, paneb need külmkappi ja toitub neist terve nädala, alles siis saab isu otsa.
Täidetud mune võib valmistada vist küll sajal erineval moel ja iga koka fantaasia võib koos munaga (tulevane kana ikkagi) vabalt lennata. Klassikaliste täidetud munade jaoks on vaja mune, sinepit, majoneesi, soola, pipart. Soola asemel soovitaks ise küll siinkohal kasutada kilusoolvett. Keeta munad ära ning jahutada külmas vees. Lõigata munad pikuti pooleks ja võta munakollased välja. Tampida munakollased katki ning lisada majoneesi, et see kreemjaks muutuks. Lisada maitse järgi sinepit, soola ja pipart. Täita seguga munapoolikud. Kaunistada saab väärt kraami sellerikesega, jõhvikamammukesega, pisikese küüslauguküünekesega. Kõlbab ka marineeritud jalopenoke.
Ehkki me pole mitte mingil juhul kaalujälgijad ja kui olemegi, siis selles mõttes, et peaks rohkem sööma, leidsime hiljuti huvitava variandi täidetud munadest just kaalujälgijate menüüst! Sega hakitud basiilik kohupiimaga ning maitsesta purustatud küüslauguküüne, sidrunimahla, suhkru, soola ja pipraga. No ja uuesti kaunistused – meenus, et kena väljanägemise nimel võib täidetud munad asetada basiilikulehtedega kaunistatud taldrikule, munadele võib lisada näiteks paprika-, tomativõi kurgitükikesi. Tulemus väga hea!
HÄRJASILM, OMLETT JA MUNAHÜÜVE
Ka meie kohalikel toidukohtadel oleks aeg enesele täpselt selgeks teha, mis on mis. Mis on täpselt härjasilm ja mis näiteks munahüüve. Õige härjasilma munakollane peab olema vedel, vaid altpoolt praetud. Kui härjasilma praadida saiaviilu sees, on see juba Birminghami moodi, jätke meelde. KesKusi soovitus härjasilma praadimisel – lisa munakollasele üks tilk (või kuidas mekib) tabascot!
Vahe omleti ja munahüübe vahel on kaunis väike, ent ometi põhimõtteline. Hüübe puhul tuleb lisada rohkem vedelikku – piima, rõõska koort. Hüüvet tuleb pannil enne lõplikku hüübimist pidevalt segada. Seda tuleb teha paletiga alt üles tõstes. Valmis hüüve ei pea üldsegi olema pruunistunud, see peab olema õrn, kohev, nagu suuretükiline tarretis, mitte ülekuumutatult kuiv nagu klassikaline omlett. Hüübele sobib lisada kõike soolast, nagu ka omletile.
Omleti valmistamiseks on hea kasutada kõiki külmkappi kogunenud liha-, singi- ja vorstijääke, samuti fantaasiaküllaselt rohelist ainest, aga ka juustu pealeraputamiseks ning kindlasti kala, hakkliha ja muidugi seeni. Meile meeldivad näiteks sellised omletid.
Omlett singi, tomati ja bakla?aaniga. Haki ja prae sibul ning sink, lisa tomat ja bakla?aan kuubikutena, hauta läbi, lisa sool, pipar ja basiilik, sega hulka natuke koort. Omleti võib alati eraldi valmis praadida ja siis lisada kokkukeeratud roale täidis, kuid võib ka klopitud munad segule peale valada ja koos praadida. Kõik oleneb maitsest ja harjumusest.
Teine meie meelisomlett valmistatakse seentest, porrust ja singist.
Aga nagu öeldud, võimalusi on palju ja tegelikult võiks munast kirjutada paksu kokaraamatu. Peaasi, et ärge kõiki kanatooteid ära värvige, vaid jätke ikka osa kõhupärast!