KOHT: PAVLOVSKAJA KÜLA, DOMODEDJANSKIJ RAJOON AEG: VEEBRUARI TEINE POOL
Reeglina ei liiguta Venemaal ennast keegi – olgu siis tegemist ükskõik mis olukorraga või ükskõik kus. Liigutatakse siis, kui asjad on juba pöördumatult tupikus.
Euroopas ja maailmas suuri laineid löönud linnugripi-paanika puhul, reageerivad Vene võimud aga – huvitav-huvitav – hämmastavalt kiiresti. Pavlovskaja, Moskva lähistel asuv küla on mõned tunnid peale hädasignaali puhumist suletud kahelt poolt. Öö jooksul paigaldati raudteejaama ja maantee poolt tõkkepuud ja liikluspolitsei punktid. Liikluspolitseinikud kontrollivad autojuhtide dokumente. Sissesõitjatel vaadatakse sissekirjutust, väljujatelt aga küsitakse: “On teil sinna linna ikka väga asja?”. Liiklusmärgi all ripub silt: “KARANTIIN”.
ESIMENE KANA
Häire sai alguse 16. veebruari hommikul, kui kärvanud Pavlovi kanal avastati veterinaarkliinikus linnugripp.
“Nakatunud maja” asub küla alguses. Sisse pererahvas ei lase, vestleme läbi ukse. Korea ettevõtja Dmitri Kim, kelle kanal linnugripp tuvastati, tuli Pavlovskajasse naise ja kahe lapsega selle aasta novembris. Kim tõi enesega ühes kaasavara: kümme kana, kolm kalkunit ja 15 mingit erilist tõugu tuvi. 11. veebruaril läks Dmitri Moskva lähedale linnuturule kanu juurde hankima.
Ja rohkem ei taha Dmitri rääkida. Ütleb: “Meil on õnnetus, mõistate?” – ning läheb majja tagasi.
Esmalt suri Dmitril üks kana. Dima viskas selle kohe minema – kõike võib juhtuda, sai ehk transportimisel viga. Seejärel teine. Dmitri viis kanalaiba Domodedjanskaja vetkliinikusse analüüsile.
Nii mõistliku käitumise eest on naabrid talle nüüd mõistagi äärmiselt tänulikud.
KÜLA PIIRAMINE
Linnugripp avastati 16.veebruari hommikul, juba kella neljaks päeval saabus Dmitri maja ette kiirabi, liikluspolitsei aga piiras küla sisse. Dmitri ühes naise ja lastega hospitaliseeriti, kuid kirjutati välja juba järgmisel hommikul – olla terved.
Samal ajal tapsid ja põletasid valgetes kostüümides ja maskides inimesed linnud, lõhkusid linnukuuri ja kastsid paar korda “nakatunud” hoovi spetsiaalse lahusega.
17. veebruari hommikul väisasid maju tervisekontrolliga arstid kohalikust polikliinikust. Loendasid elanikke, küsisid, ega ei valuta pea ning tegid ettepanekuid vaktsineerida end linnugripi vastu. Inimesed sattusid paanikasse.
MEELESPEA KUURISEINAL
“Olen kohaliku Domodedovskaja haigla meedik,” jutustab “nakatunud” maja vastas elav Tatjana Anatoljevna, “meil viidi linnugripi kohta läbi õppusi. Niisiis, inimese linnugrippi nakatumise puhul on letaalsus väga kõrge! Sümptomid on samad, mis tavalise gripi puhulgi: tõuseb palavik, esineb pea- ja luuvalu. Inimene muidugi võtab aspiriini, see on aga linnugripi puhul vastunäidustatud. Ja pakane viirust ei hävita!”.
“No hüva küll, Tanja, inimesed nakatuvad ju harva. Võib sõrmedel üles lugeda”, rahustab teda abikaasa. “See-eest aga põhjalikult. Letaalsus – 80%!” raiub Tanja.
Tatjana Anatoljevna kuurile riputati meelespea: “Lindude gripi profülaktikameetmed”. Tatjana Anatoljevna sai sellest teada nii mõndagi uut.
Ja kui vähegi võimalik, jagab oma ennekuulmatuid andmeid kõigi soovijatega.
KUKKEDEST KAHJU!
“On alles häda, isegi Nõukogude Liidus polnud midagi sellist!” hädaldab Dmitri naabrinaine Nade?da Borissovna “kana kärvas, see maeti maha ja ei mingit linnugrippi! Nüüd aga miilits, arstid! (Nade?da Borissovna aknad avanevad Dmitri hoovi ja sellepärast sai ta jälgida tervet protsessi). “Mul mõõdeti koguni palavikku!”.
Naabrite tervise pärast Nade?da Borissovna ei karda: mune ega liha Dmitri käest keegi ei ostnud. Väikeses külas on koguni kolm poodi, kus kohalikud toiduaineid soetavad. (Kolm kauplust on üsna põhjendatavad: 1924. aasta talvel veeti küla lähistel raudtee kaudu Lenini surnukeha, peale mida pälvis küla rajooni poolt suurt tähelepanu).
Kõige rohkem oli Nade?da Borissovnal kahju kukkedest: “Suvel laulsid nii kenasti, nüüd pean äratuskella järgi tõusma”.
VÄIKE ROHELINE PAPAGOI
Küla vanem Nina Vassiljevna on omadega täiesti läbi: “Kõigil on peas linnugripp, minul aga juba terve nädal inimeste oma. Juhatus, veterinaarid, ajakirjanikud… Peab ju mõistma!”
Kohe peale eriolukorra avastamist jooksis Nina Vassiljevna Dmitri majja. Temast on väga kahju: “Linnupidamine oli kirg! Nüüd veebruaris aga istusid tal kanad ja tuvid munade peal. Kõik raiuti ära. Mul endal on 17 parti ja 6 kana, ma ju mõistan”.
Pavlovskaja külas peavad enam kui 15 maja linde (mõned koguni paabulinde), seepärast käivad veterinaarid oktoobris kõik hoovid vaktsiiniga läbi. “Dima tuli novembris ja ütles, et kõik ta linnud on vaktsineeritud. Usuti sõna pealt – räägib vanem – Võibolla nii ongi. Haigeks jäid ju vastostetud”.
Küla lindude tervise eest võib Nina Vassiljevna vastutada, sellepärast arvabki, et viiruse levimise tõenäosus on minimaalne. Kohe juhtis ta kõigist hoovidest loomaarstid läbi. Lindudelt võeti kontrolliks vereproovid. Tulemused selguvad peagi. Kõigile lindudele tehakse kaitsesüstid – teistkordselt.
“Temalt aga verd ei võetud,” noogutab Nina Vassiljevna puuris tukkuva erkrohelise papagoi suunas “Liiga väike on”. Pavlovskaja külas kuulutati välja 21-päevane karantiin ning see on praegusel hetkel elanike põhimureks.
* * *
LINNUTURG MOSKVA RINGTEE 14. KILOMEETRIL
Peale linnugripipaanikat töötas “Linnuke” tavare?iimi järgi. Välja arvatud paviljonid, kus müüakse kodulinde. Need olid suletud sama päeva õhtul ning terve järgmise päeva tegutses linnuturul komisjon. Nagu teatati oblastis, selguvad turul läbi viidud analüüside tulemused mõne aja pärast. Ometigi oletas Podmoskovje Peaveterinaar Valeri Sitnikov algusest peale, et hiljem surnud kanu soetasid Podmoskovje kolme rajooni inimesed just Linnuturult.
– “Lind võis olla sisse toodud nakatununa või sattuda turul kontakti teiste nakatunud lindudega. Ütleme, näiteks papagoidega,” märkis Sitnikov. “Ainus asi, milles ma olen veendunud: linnugripiga kanad polnud üles kasvatatud meie oblastis”.
Samas eitab turu administratsioon kõiki süüdistusi enda aadressil. Ajakirjanikega ei hakanud direktor rääkimagi – olukorda kommenteeris turvateenistuse ülem Gennadi Le?ko. Põhiliseks väiteks oli: “Neil, kes ostsid, pole tõendeid, et nad ostsid meilt”.
Küsimusele, kuidas seletada fakti, et kolm üksteisele tundmatut inimest kinnitavad “kanade siinset päritolu”, sõnas Le?ko: “Nad võisid midagi segi ajada. Äärmisel juhul võisid nad isegi eksida!”.