AM: Sind on läbi aastate eksponeeritud eelkõige kui veidrikku, aga peetud ka parandamatuks idealistiks. Kes sa tegelikult oled?
KK: Määratlus on õige – veidrikust idealist. Olen sageli teinud veidrusi soovist iseenda ees ausaks jääda. Ent mõnes asjas olen pigem pragmaatik.
*
AM: Võimudega oled sa alati jagelenud. Mäletan lugu, kui KGB sult 80ndate aastate alguses Maiparaadil õhupalli kirjaga “solidaarsus” (paralleel tollase Poola Solidarnosiga) ära võttis, seejärel viit kopikat pakkus ja lõpuks uue palli koju tõi. Kuidas poliitika ja vastuolemine su verre sattus?
KK: Kümne-aastaselt sai minust natuke-natsionalist – see oli siis, kui trammipiletid venekeelseks läksid. Kui aga 8. klassis käitumishinne alla võeti, kuna õppenõukogu ees kuulutasin: “mis nad siis tulevad meie maale”, olin “vabadusvõitleja” valmis. Õnneks omandasin Nõo koolis poliitilise väljanaermise peenikese kunsti ja seetõttu ma vangilaagri kandidaadiks ei kujunenud.
*
AM: alju oli ikkagi Kuningriiklaste parteis mängu?
KK: Kuningriiklus oli (ja on) tõsine, partei sündis aga teiste parteide paroodiana. Ent ka kuningriiklust sai osalt võtta kui mängu. Tehes midagi argiteadvuse raamidest väljaspool, näib see kas hullumeelsus või mäng. Parem siis juba mäng.
*
AM: Viimane aeg näitab, et Kulbok pole sugugi väsinud. Ikka on sul inimesi kellega vaielda, asju mille vastu sõdida jne. Suudad sa selle asja kreed lahti sõnastada?
KK: Olen väsinud. Ent nagu öeldud, seda jama on nii palju, et vahel tahan lihtsalt iseenda ees ausaks jääda.
*
AM: Olen kuulnud, et üks Tartu vangla vaimulikest Toomas Nigola kirjutas sinu nime all üleskutse maalida kooliseintele usuvastaseid loosungeid. Mis edasi sai? Sa vist nõudsid avalikku vabandamist?
KK: Tõepoolest. Kulus 5 kuud, et murda läbi katet tegevate ametnike müürist ja tegelik kommentaator kindlaks teha. Nüüdseks on too isik väljendanud kahetsust ja lubanud ka avalikult vabandust paluda.
*
AM: Oled korduvalt väitnud ennast tõsikarsklaseks. Paneme nüüd käe südamele ja võtame?
KK: Mul on tõesti üle 25 aasta karskusstaa?i. Kui suudan olla piisavalt kreisi ilma alkoholita, milleks siis veel viinale raha klutada? Olen siiski lubanud, et kui Eestist saab kuningriik, joon ennast täis.
*
AM: Milline on sinu ühiskondlik messid? ja mil määral see aastatega muutunud on?
KK: Messid?ist räägivad rohkem need, kellele tähtis poos ja hääled valimistel. Mina tahan eelkõige ise endaga rahul olla.
*
AM: Kui planeerid poliitikasse naasmist, siis kellena?
KK: Ei planeeri. Viimasel ajal on poliitika liiga räpane. Ent eks donkihotlik võitlus Eesti iseseisvuse eest ja tölpluse vastu ole kah ju poliitika 🙂
*
AM: Tundub, et sa ei armasta eriti Eestis toimuvat?
KK: Tõesti, praegu on kõik müügiks. Püsiväärtused, mis tegelikult hindamatud, parseldatakse maha võileivahinna eest.
*
AM: Kas Kuningriiklased võiks teha kammpäki?
KK: Võiks, kui oleks mõni tõeline idealist, kes asja ka vedada suudaks ja ka elementaarsed rahalised vahendid. Ühiskondlik vajadus on olemas, ent idealiste ei paista. Kui aga vähemalt kolm tegijat silmapiirile ilmuks, võib-ölla hakkaksin isegi neljandaks käeks.
*
AM: Lõppeks: kuidas hinnata kunagisi Kuningriiklasi, kes nüüdseks tõenäoliselt eesmärgil säilitada sooja kohta on pugenud kellegi selja taha? Näiteks laia Savisaare?
KK: Kuningriiklus on eelkõige maailmavaade. Kui läbi rojalistliku partei tegutseda ei saanud, võis igaüks end realiseerida muudmoodi. Seejures on paljud säilitanud kuningriiklikud aated.
*
AM: Mis jama sul selle Euroopa Liiduga ikkagi on?
KK: Mind on juba 8 aastat häirinud, et Euroliitu minnakse teadmata, milleks see muutumas on. Euroopas reisimise nimel on Eesti ametnikud pantinud Varrakule Kalevi Tarkuseraamatu, kus tähendussõnad priiuse kohta sees.
*
AM: Mis Euroopa Liidust saab?
KK: Üha tihedam liit, üha sarnasem ühendriikidele.
*
AM: Ja Eestist selle sees?
KK: Kardan kõige rohkem EL regionaalreformi, mis ka näiteks iga Saksa liidumaa osariigi staatusesse tõstab. Seejuures ei pruugi Eesti osariigi mõõtu välja anda ja liidetakse Lätiga. Ehk tekib aga selleks ajaks uus vabadust armastav põlvkond, kes Eesti taas vabaks võitleb (kui selleks veel võimalus avaneb). Minu tänane ülesanne on selleks neile juriidilised argumendid anda – näidata, et 2003|. aasta referendum oli samavõrd õiguslik kui 1940. aasta riigivolikogu valimised.
*
AM: Kuidas kommenteerid oma kaebuse rahuldamata jätmist Riigikohtu poolt?
KK: Piltlikult võrreldes väidab kohus röövitule, kes kaebab röövimise fakti peale, et röövlit ennast on kunagi paar aastat varem vägistatud. Kuna aga röövitu ei ole vaidlustanud varasemat vägistamise fakti (mis sest, et see temasse ei puutu), ei saa ka röövimise peale kaebust tõsta.
