No mitte kuidagi ei taha postkast tühjeneda rämpskirjadest, mis laekuvad ka vaatamata spämmifiltrile, mille hiljuti arvutisse panin. Küll pakutakse Viagrat, küll odavaid intresse ja igasugu muud saasta. Mõni pakub kohe, et tal on Saddam Husseini poolt peidetud miljonid kuskilt kirstust üles leitud ja tulgu ma neile järgi. Valetavad, raisad. Loomulikult rändavad need kirjad kohe prügikasti.
EESTIST SAADETAV RÄMPS KASVAB
Kurb on aga see, et viimasel ajal tuleb üha rohkem eestimaist rämpsu. Seda on kahte sorti. Ühed on sellised, mis sõbrad-tuttavad ise sulle saadavad ja teisi saadavad ettevõtted koleda rämpspostifirma Roosa Elevant kaudu, kellel on ilmselt kõigi Eesti inimeste e-posti aadressid. Seina äärde selliste firmade direktoraat!
Nojah. Milvi pole veel nii vana, et ei mäletaks, et ega ta ikka igale poole oma e-posti aadressi andnud ei ole. Lisaks sedastab infoühiskonna teenuste seadus, et “adressaadi keeldumise korral ei tohi teenuse osutaja digitaalkujul kommerts teadaandeid temale edastada”.
Aga ikka tuleb saasta, igast august ja uksest. Poole aasta taguse üleilmse statistika kohaselt moodustab rämpspost kohati juba 90% elektroonilisest kirjavahetusest. Jube!
SÕPRADE RÄMPS KASVAB
Hullem on aga see, kui rämpsu edastavad su enda head sõbrad, kellel oidu veel peas vähe. Näiteks on keegi napakas välja mõelnud kirja, mis toob head õnne, saada see aga kohe 18 sõbrale edasi ja edu on garanteeritud. Kui ei saada, kukub telliskivi pähe. No ei kuku! Aga mõned ullikesed reostavad seda kirja edasi saates sadade inimeste postkaste.
Või hiljutine moeröögatus – suhtlusprogramm MSN läheb tasuliseks. Aga kui saadad selle kirja kõigile oma sõpradele, siis saavad firma bossid müstiliselt läbi kosmose aru, et kasutajad ei soovi seda ja ei tee seda tasuliseks. Üks mu sõbranna rääkis, et tema jäi uskuma ja saatis kohe kõigile edasi. Hoia ja keela! Esiteks, tüüpiline spämm, täpsemalt kettkiri, teiseks saab iga mõtlev inimene aru, et reklaamituludele üles ehitatud MSN-i programmike ei saa tasuliseks minna. Spämmi tuleb niigi, inimesed, ärge saatke seda siis veel omakorda edasi.
PRÜGIST VABANEMISE VÕIMALUSI
Lõpetuseks annab Milvi nõu, kuidas spämmiga võidelda. Esiteks on mõttekas omada kaht meiliaadressi – üht, mida jagate kõigile, ja teist, mida teavad vaid sõbrad-sugulased. Teadke, et kui osalete netis miskil tasuta pakkumisel või loosimisel või muus jamas, kasutatakse teie meiliaadressi kohe selleks, et hakata seda spämmima. Kui te loosimise saidil annate (süsteem toimib nii, et mida rohkem aadresse jagate, seda suuremad olevat võidu?ansid) oma sõprade aadressid, hakatakse ka neid spämmima.
Spämmirobotid korjavad meiliaadresse ka CVpostitustest ja jututubadest ja igalt poolt mujalt, kust võimalik. Oma meiliaadressi netis jagades kirjutage @ asemel näiteks “ätt”, siis jäävad spämmijate automaatsed programmid hätta.
Üldiselt meeldiks Milvile aga hoopis elektroonilise teenuse seaduse säärane muudatus, mis sunniks spämmijaid kodanikelt kõigepealt nõusolekut küsima, enne kui nad midagi saata tohivad.