2. märtsil lasti Bakuus kodumajja sisenedes kolme lasuga maha sõltumatu venekeelse poliitikaajakirja “Monitor” looja ja peatoimetaja Elmar Hüseinov. Gruusia peaministri ?vania õnnetu surma ja T?et?eenia presidendi Mashadovi tapmise kõrval pole Hüseinovi juhtum siinmail uudiskünniseni küündinud.
PUHAS POLIITMÕRV
Aserbaid?aani jaoks on see mõrv siiski ülioluline. See on signaal kas jõhkrama siseterrori hakust või hoopis piirsündmus, mis ühiskonna enne sügisesi valimisi senisest tardumusest üles klopib.
Aserbaid?aani president Ilham Alijev nimetas mõrva poliitiliseks provokatsiooniks ning katseks kahjustada riigi usaldusväärsust enne valimisi. Opositsioonijuhid Isa Gambar, Lala Shovket ja Ali Kerimli koondusid üle pika aja ühe mütsi alla, nõudes, et valitsus peab leidma kiirelt süüdlase ning kui seda ei suudeta, siis tuleb Ilham Alijevil tagasi astuda. Opositsioonilisse leksikasse kuuluvad “poliitmõrva” ja “riikliku terrori” mõisted. Hüseinov on olnud võimule pinnuks silmas juba pikki aastaid ning mitmeid tema väljaande ajakirjanikke on pekstud või ajutiselt vahi alla võetud.
VENELASTE JABUR VALVEVASTUS
Ajakirja Monitor viimane number on tervenisti Alijevite perekonnavõimule pühendatud. Noort Alijevit kujutatakse otsustusvõimetu juhina, kellel puudub nii isa haare kui ka tugev aparaat. Tagajärjeks on kaos. Kõigi probleemide tähtsuse ja lahendamise järjekorra määrab presidendi suva, mis omakorda sõltub juhuslikest asjaoludest. Naftarikkus ei too kasu ühiskonnale tervikuna, vaid dollarid voolavad kitsa oligarhia, sealhulgas presidendi perekonna tasku. Peatselt kujuneb olukord, kus ka võimustruktuuri sees hakkab üha enam inimesi aru saama, et vanamoodi pole enam võimalik jätkata.
Õhus on küsimus ajakirja viimase numbri ja mõrva seosest. Kas Monitoris kritiseeritute närvid ütlesid üles? Siiani on ajakirjanikke ainult pekstud ja piinatud, laimusüüdistuste alusel väljaannetelt trahve nõutud või muul moel kiusatud. Kehtib põhimõte, et kui vaja, siis paragrahvi leiame ikka. Aga nii jõhkrat mõrva ei ole olnud. Kes on selle taga?
Venelaste valvevastus, et süüdi on “t?et?eeni terroristid” on enam kui jabur.
KUIDAS DIREKTOR TELEFONI ÄRA TUNNEB
Kuid milleski saavutasid mõrvarid oma eesmärgi, nimelt suure tõenäosusega lõpetab “Monitor” pärast Hüseinovi surma ilmumise. Ajakirjanduse ahistamine ongi üks Aserbaid?aani suuremaid probleeme. Näiteks istub populaarseima ajalehe “Yeni Müsavat” peatoimetaja Rauf Arifoglu alates 2003|. aasta sügisest vangis. Lisaks kohtuasjadele mõjutatakse vabu ja opositsioonilisi ajalehti levivõimaluste piiramise ja reklaamituru ahendamisega. Ükski endaga toime tulla tahtev ettevõtja ei julge osta reklaami võimu kritiseerivas väljaandes.
Kui lehed on vähese leviga, siis televisiooni puhul on panused palju kõrgemad. Riigitelevisiooni uudisteprogrammis võib vaid harva leida lõike, kus peategelane ei ole Ilham Alijev. Peadirektori kabinetis on naljakat juhtimispulti meenutaval kaldlaual umbes seitseteist vanaaegset telefoni ning kui üks neist nõudliku plärinaga heliseb, siis jätab peadirektor Euroopa Nõukogu raportöörid teed jooma.
Selle telefoni tunneb dire kohe ära, sest liin tuleb otse valitsuselt.
VALIMISVANGIDE TOHUTU HULK
Arhailise ja ajupesulise riigitelevisiooni ümbertegemine avalik-õiguslikuks on üks Aserbaid?aani poolt võetud kohustusi. Kavalpead Bakuus leidsid aga, et avalik-õiguslikuks võib teha ühe programmi, kuid põhiprogramm peab vanal alijevlikul moel jätkama, sest “riigitelevisiooni kaotamine kahjustaks Aserbaid?aani rahvuslikke huve” – seda eriti tingimustes, kus naaberriigid, nagu Iraan ja Venemaa, jätkavad vääramatult kontrollitud propagandaga.
Euroopa Nõukogul pole kahtlust, et “Yeni Müsavati” peatoimetaja Rauf Arifoglu on poliitvang. Ta kuulub seitsme prominentse nn. valimisvangi hulka, kes nabiti kinni Ilham Alijevi presidendiks valimisele järgnenud protestiavalduste pärast 2003|. aasta oktoobris. Lisaks istub erinevates kinnipidamiskohtades üle kogu maa sadu väiksema kaliibriga poliitvange.
Kõige halenaljakamad lood on seotud kunagiste, kuid nüüdseks juba vabastatud poliitliidrite autojuhtide ja adjudantidega, kes ka pärast patrooni amnesteerimist on aastateks vangimajja unustatud.
Tõsi, viimasel ajal on välisorganisatsioonidel õnnestud mõned säärased reliktid vabaks nõuda.
TÄIELIKULT KUSTUTATUD VABADUS
Sügiseste parlamendivalimiste demokraatlik läbiviimine sõltub ennekõike kahest asjaolust. Esiteks, kas ja kuivõrd suudetakse tagada poliitiliste jõudude võrdsed võimalused oma vaateid kampaania käigus tutvustada. Selge see, et olukorras, kus isegi avalikud rahvakogunemised on keelatud ning osa opositsioonijuhte istub vangis, ei ole see võimalik.
Teiseks tuleb tagada valimiste vaatlemise efektiivne süsteem.
Praegu keelab seadus enam kui 30 protsendi ulatuses välisvahendeid kasutavatel
mittetulundusühingutel vaatlejatena valimisi jälgida. Kuni see piirav säte pole kõrvaldatud, on aseritel väga raske ehitada üles nii tõhusat ja tugevat vaatlusvõrgustikku, nagu me nägime seda hiljaaegu Gruusia ja Ukraina valimistel.