Jätku valitsuskriisi ka uuele valitsusele. Paljud mõtlesid, et huvitav, kellele Rüütel ettepaneku teeb uus valitsus koostada – kas Puutinile või Pu??ile? Valitsuskriis tähendab meil eelkõige Euroopa Liidu kriisi ja see on läbinisti hea uudis. Ma loodan väga, et lisaks kommunistist presidendile saame nüüd ka Ansipist peaministri. Ja see on üks ja see sama
ÜHISE PERENA KORRUPTSIOONI KAITSTES
Kommunistlik restauratsioon pole iseenesest üldsegi paha. Keegi ju ei tea, et kommunistid on kamp veriste kätega kõrilõikajaid, kes tapsid, piinasid, küüditasid ja erastasid. Siim Kallas on bueno ka kõige nõudlikuma eurostandardi järgi, mis meilgi siis Ansipi või Rüütli kallal vinguda.
Otse pisar tuli silma, kui läinud nädalatel valitsuskriisi põhjusi uurima hakkasin. Ega põhiväärtuste kallale ikka ei maksa minna. Midagi peab inimesele ikka püha ka olema. Nii kena on vaadata kuidas nii parempoolsed, vasakpoolsed kui konservatiivid ühise perena korruptsiooni kaitsevad.
Peale Euroliidu, kõrbesõdade ja talupoegade peksmise on eesti erakonnad veel ühe kõigile armsa ja arusaadava jututeema leidnud. Hea et see uus konsolideeriv element on tühine korruptsioon, mitte pedofiilia, nekrofiilia või laiapõhjaline ja rahvusvaheline narkoäri.
KES PEKSAB RAUDNUIAGA
Muidugi ei maksa kriisi küsimuses liigseid lootusi hellitada. Valitsus kui selline ei kao paraku kuhugi, ehkki otsene vajadus tema järgi puudub. Prüsseli otsused saab maakeelde ümber panna õigustõlkekeskuses ja postitada otse adressaadile, samuti võib Ameerikast otse politseisse helistada.
Kui Eesti korruptantide vastane võitlus on ameerika võimukoridorides ära otsustatud, siis on täiesti ükskõik, kes altkäemaksuvõtjaid raudnuiaga peksma hakkab. See võin olla mina, see võid olla samahästi ka sina, aga enne klots arvele ja astume läbi treeninglaagrist palmi all ookeani rannal.
MÕÕTU TULEB PIDADA
Nii nagu igas asjas, nii on ka korruptsioonis tähtis pidada mõõtu ja tasakaalu. Kui lähed ahneks või lükkad pidevalt kellegi raha tagasi, siis pole sul pikka pidu. Nii et rohkem tarka, mõõdukat ja poliitiliselt korrektset korruptsiooni ning mitte keegi kurat ei hakka sind ametist lahti kangutama.
Mõrtsukate kvooti meil ei ole, kõik püütakse kinni. Varaste kvooti ka ei ole, kõik lähevad täiega türmi, aga korruptantide kaitseks taheti kehtestada kvoot – vot nii ja nii palju võtame kinni, teised las toimetavad rahulikult edasi.
Taskuvargad tunnevad praegu küll, et neile on näkku sülitatud. Mille eest?