Svaasimaa kuninga tegemisi on hakanud vaidlustama parlament, vaimulikud, kohtunikud, koguni lihtsad svaasid on julgenud öelda kuninga aadressil krõbedaid sõnu. Nõudma on hakatud koguni demokraatlikke reforme. Eriti teravalt on Mswatit kritiseeritud tema luksusliku eluviisi pärast, paljudele ei meeldi ka tema suur abikaasade hulk. Samal ajal elab suurem osa tema alamatest vaesuses ja HIV-viirusesse nakatunuid on üle kolmandiku rahvastikust.
NOORIM KUNINGAS MAAILMAS
Dlaminide dünastia kuningas Mswati III on sündinud 19. aprillil 1968. Pärast tema isa svaaside kuninga Sobhuza II (1899-1982) surma, kes valitses oma rahvast 61 aastat, toimus riigis äge võimuvõitlus valitseva perekonna erinevate rühmituste vahel. Lõpuks kuulutati kuningaks 14-aastane prints Makhosetive (tõlkes “kõigi rahvaste kuningas”), kes on üks Sobhuza lastest.
Kui palju Sobhuzal naisi ja lapsi tegelikult oli, ei tea keegi, kuid arvatakse, et ametlikke naisi võis tal olla 110-130 ringis, mitteametlikel andmetel isegi kuni 400, ning lapsi 250 ja 700 vahel. Alles mullu märtsis avalikustati Sobhuza laste arv ja nende nimed, neid olevat olnud kõigest sada.
Kuni täisealiseks saamiseni valitses printsi eest regent, kuid siingi läks kismaks. Ühe aasta oli regendiks Sobhuza peanaine Dzeliwe, kuid siis korraldati paleepööre ja uueks regendiks kuulutati Makhosetive ema kuninganna “Suur Elevant” Ntombi Tfwala.
Kroonprints krooniti Mswati III nime all Svaasimaa kuningaks 25. aprillil 1986 ja ta hakkas kandma traditsioonilist tiitlit “ngwenyama”, mis tähendab tõlkes “lõvi”. Troonile
saades oli ta noorim monarh maailmas.
KUNINGLIK TANTS VÕIB LÕPPEDA ENESETAPUGA
Lapsena oli kuningas väga aktiivne, täis energiat ja seiklushimu. Eriti meeldis talle marssimine ja igasugused sõjamängud ning suure osa ajast veetis ta sõdurite keskel. Varases lapsepõlves tutvustati talle ka maatöid. Nii tuli printsil kuninglikel põldudel umbrohtu hävitada, vilja koristada, künnitöid teha, karjas käia.
Hariduse omandas kuningas Svaasimaa, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Inglismaa koolides, õppides matemaatikat, füüsikat, ärijuhtimist, geograafiat, majandusteadust, Sandhursti akadeemias ka sõjaasjandust.
Väga meeldib talle kroonitud peade traditsiooniline lõbu – jahipidamine. Lapsena jahtis ta metsikuid linde, nüüd loomulikult juba suuremaid loomi. Kuninga hobiks on ka sport, ta tegeleb peaaegu kõigi aladega, alates nooleviskemängust kuni ujumiseni. Inglismaal olles õppis ta mängima ka rägbit ja jalgpalli.
Mswati III, kes riietub monarhile kohaselt antiloobinahka ja pistab juustesse punased suled, peab igal aastal incwala tantsupeol läbi tegema kohustusliku rituaali ja tõestama, et ta on suuteline täitma riigipea kohustusi. Kuningal tuleb teatud tantsunumbritega demonstreerida oma jõudu ja osavust ning ustavust traditsioonidele ja esivanemate õpetusele.
Kuninglik tants on võõraste pilkude eest varjatud, seda võivad jälgida vaid kuningapere liikmed ja mõned lugupeetavamad pealikud. Kui tantsija saab kõigi kohustuslike tantsusammudega hakkama, siis tunnistatakse ta kõlblikuks veel ühe aasta valitsema. Kui aga mitte, siis peab ta traditsioonide kohaselt sooritama enesetapu. Seda pole Svaasimaa ajaloos senini veel siiski ette tulnud.
KUNINGAS KEELUSTAS SEKSUAALSUHTED
Mswati III andis oma 33. sünnipäeva pidustuste 2001. aastal välja seaduse, millega keelati alla 19-aastastel vallalistel tüdrukutel astuda seksuaalvahekorda. Samasuguse seaduse kehtestas ka Mswati isa 1982. aastal, kuid see jäi rakendamata tema surma tõttu. Neitsite kasinuse seadus on seotud umcwasho kultuuritavaga, mis õhutab tüdrukuid säilitama neitsilikkust kuni abiellumiseni.
Seaduse järgimist ei jälgi mitte niivõrd kohtuorganid kui just hõimujuhid ja külavanemad. Kuigi ka Svaasimaa kohtud, mida paljud nimetavad põlglikult kängurukohtuteks, võivad seadust rikkunud tüdrukuid mõista kuni kolmeks kuuks vangi.
Tava on aastasadu vana ja ammusel ajal järgisid seda kõik vallalised naised, kelle suhtes kehtisid erilised ranged käitumisreeglid. Kui mõni tüdruk jäi enne abiellumist rasedaks, pidi pere karistuseks loovutama kohalikule hõimujuhile ühe lehma. Ka nüüd peavad tüdrukud järgima kindlaid reegleid ja seaduserikkujatele on ette nähtud teatud karistused.
Alla 19-aastased naised ei tohi meestega ka kätelda ega “romantilisi jutuajamisi” pidada, muust rääkimata. Kogu selle aja on neitsitel soovitatud kanda helesiniseid riideid ja peas kollaseid “ära puutu mind!” tutte. Vanemad kui 19-aastased ja need, kel on juba olnud seksisuhteid, peavad aga kandma punaseid riideid ja musti tutte. Vallalised naised, kes sel perioodil rasedaks jäävad, või mehed, kes vallalise naisega magavad, saavad trahvi. Patustanu peab loovutama ühe lehma või kergendama kukrut 160 dollari võrra.
Teismelised tüdrukud reageerisid seadusele nördimusega. Vihaste neidude arvates ei kavatse nende peigmehed “nii pikka aega kannatada”. Ka mitmed ajalehed on suhtunud iidse tava taaskehtestamisse negatiivselt. “Sowetan Sunday World” nimetas kuninga selle eest isegi “poliitiliseks pajatsiks”.
Äärmusliku keeluga loodetakse ohjeldada AIDSi levikut, mis on Svaasimaa suurimaks
probleemiks. Kuningas on seisukohal, et seaduse elluviimisel väheneb HI-viirusesse ja AIDSi nakatunute arv. Praegu on 39 protsenti Svaasimaa täiskasvanud elanikkonnast HIVpositiivsed ning AIDSi on riigi ühemiljonilisest elanikkonnast surnud hinnanguliselt üle 50 000 inimese.
ILUSAID KOOLI TÜDRUKUID RÖÖVITAKSE
Igal sügisel kogunevad tuhanded vallalised noored naised traditsioonilisele tantsupeole, nn umhlanga’le (rootants), kus nad tantsivad nappides riietes ja palja ülakehaga ning kelle seast kuningas valib järjekordse pruudi.
Viimasel ajal on aga kuninga lähikondlased hakanud monarhile meelepäraseid tütarlapsi lausa tänavalt röövima. See on aga tekitanud eeskätt tüdrukute vanemates mõningast pahameelt, ühe röövitud neiu ema kaebas kuninga isegi kohtusse. Tüdrukutel endil pole aga kuningannaks saamise vastu midagi.
2002. aasta septembris röövisid kuninga käsilased “kuningakoja tarbeks” kolm teismelist tüdrukut. Noliqhwa Ntentesa, Zena Mahlangu ja Sandra Dlamini võeti kinni ilma vanemate teadmata otse koolis ja viidi teadmata suunas. Seetõttu nähti selles lausa kriminaalkuriteo jooni. Kuna tüdrukud olid alaealised, sattus see tegu vastuollu ka ÜRO lasteõiguste konventsiooniga.
Samas võib selles näha kokkupõrget iidsete tavade ja kaasaegse ellusuhtumise vahel. Kui varem leppis kuningakoda monarhi kaasadeks saavate tüdrukute vanematega kokku, et miks, millal ja kuidas, siis nüüd viiakse noored neiud koolitunnist otsejoones kuninga haaremisse.
KUNINGAKODA ANTI KOHTUSSE
Vanemate suhtumine oma lastest ilmajäämisse oli erinev. Sandra isa, endine politseinik Sipho Dlamini oli õnnelik tütre sellise käekäigu üle, Ntentesa õppejõust isa aga kurtis, et oleks tal raha, annaks ta tütre röövijad kohtusse. Zena ema, Svaasimaal tuntud ärinaine Lindiwe Dlamini nii tegigi. Tema kohtuhagil kuningakoja vastu pretsedenti pole.
Samas ei saa seaduste järgi kuningale süüdistust esitada, teda arreteerida või kohtu alla anda. Seetõttu oli hagi suunatud mitte kuninga enda, vaid tema käsilaste vastu, kes tüdruku röövisid. Lindiwe Dlamini loobus hagist alles pärast seda, kui Zena oli talle kinnitanud, et on õnnelik ja oma eluga kuningakojas igati rahul. Samas on Zena endine peigmees rääkinud ajakirjanikele, et tüdruku ema oli eelnevalt täielikult teadlik Zena liitumisest kuningakojaga ning kõik hiljem toimunu oli tõeline tsirkus.
Kui kaks röövitud alaealist tüdrukut nimetati peatselt kuninga mõrsjateks, siis kolmanda lapsendas kuninganna-ema (indlovukazi) pärast seda, kui Sandra Dlamini sattus kuninga juures oma käitumise pärast teatavasse ebasoosingusse. Adopteerimine kuninglikku perre tähendab aga seda, et kuningas ei saa printsessiks kuulutatud tüdrukuga enam mingil tingimusel abielluda.
Kuningas heitis silma ka 2002. aasta Svaasimaa missile ja missivõistlustel Londonis edukalt esinenud Nozipho Shabangule, kellega peeti selles osas isegi läbirääkimisi, kuid neiu loobus ahvatlevast pakkumisest saada kuningannaks ja otsustas jääda truuks oma senisele peigmehele.
MITMENAISEPIDAMINE ON KOHUSTUSLIK
Polügaamia kui svaaside iidne tava on tänaseni Svaasimaal seadusega lubatud, kuid paljude seksipartnerite omamine suurendab paratamatult aidsihaigete arvu. Samas ei saa polügaamiat päevapealt ka tühistada ja ega keegi seda ei tahagi. Ka kuningas ise kaitseb igati polügaamiat ning tema arvates pole aidsi levik selle kombega absoluutselt seotud. Mitmenaisepidamine on ka põhjuseks, miks Svaasimaa on üks kõrgema sündimusega riike maailmas.
Polügaamia on Svaasimaa valitsejatele lausa kohustuslik. Praegu on Mswatil ametlikult 11 abikaasat ehk kuningannat (inkhosikati, mitmuses emakhosikati) ja kaks pruuti (liphovela, mitmuses emaphovela). Võrreldes isa sajakonna naisega peaks noorel kuningal veel arenguruumi jätkuma. Tavade järgi võib kuningal olla niipalju abikaasasid, kui ta ise soovib; ta võib piirduda kümnega või koguda haaremisse ka näiteks 200 naist.
Eelmise aasta augustis hakkas kuningale meeldima 16-aastane neiu Nothando Dube, kellest kunagi peaks saama tema 12. abikaasa. Juba jaanuaris 2005| oli järg uue tüdruku käes, kelleks osutus 17-aastane Colile Nosiphe Magagula, hüüdnimega Titi, kes pretendeeriks Mswati 13. abikaasa tiitlile.
Enne uue väljavalitu avalikku tutvustamist peavad neiud läbi tegema mitu kohustuslikku protseduuri ja rituaali, millest tähtsamateks on HI-viiruse test ja kuninganna-ema õnnistus. Kuninga abikaasadeks saavad tüdrukud ametlikult alles siis, kui nad on jäänud rasedaks.
KUNINGALE MEELDIB LUKSUSLIK ELU
Ei möödu päevagi, kui Mswati III poleks kellelgi hammaste vahel. Paljud tema otsused, soovid ja nõudmised tekitavad alamates vastakaid tundeid, kuid enamasti külvatakse ta üle kriitikanooltega. Samal ajal kui neli inimest kümnest on Svaasimaal HIV- positiivsed ja raha oleks vaja läheneva katastroofi ärahoidmiseks, elab kuningas ise kui kröösus ja supleb luksuses.
Kuningat on otsesõnu süüdistatud riigiraha varastamises, mida oleks võinud kasutada hoopis põua, nälja, aidsi ja vaesusega võitlemiseks. Praegust aidsiepideemiat Svaasimaal on võrreldud 14. sajandil Euroopas möllanud katkuga. Ainult Aafrika ühes teises riigis, nimelt Botswanas on nakatunuid rohkem.
Kuningas on hoiatanud, et kui svaasid ei muuda oma harjumusi ja hoiakuid, võib svaasi rahvas juba lähemas tulevikus välja surra. Seda võimalust kinnitavad ka statistilised näitajad. Kui veel kümmekond aastat tagasi oli svaaside keskmine eluiga 61 aastat, siis nüüdseks on see langenud 37 eluaastani ja arvatakse, et peatselt jõuab see 30 aastani.
Sellises traagilises olukorras mõtleb Mswati III rohkem oma heaolule kui millelegi muule. Tema suureks unistuseks on omandada luksuslik eralennuk, kuigi paljud ametkonnad, välissaadikud ja rahvusvahelised organisatsioonid on selle mõtte hukka mõistnud. Ka USA, kellelt pärineb 90% Svaasimaale antavast toiduabist, ei toetanud kuninga soovi. Isegi Svaasimaa parlament pidas seda arulagedaks kapriisiks ja keelustas tehingu.
Siiski loodab kuningas luksuslennuki omandada ja otsib selleks teisi võimalusi. Üheks variandiks on parlamenti ignoreerida, misjärel kuninga käpa all olev valitsus kinnitaks tehingu silma pilgutamata. “Dassault Falconi” lennuki hind on umbes 45 miljonit USA dollarit (kohalikus vääringus 720 miljonit emalangenit), kuid koos kõigi lisakulutustega läheb see maksma eeldatavasti 72 miljonit dollarit.
Riik on korruptsioonist nii läbi imbunud, et ausaid ja äraostmatuid riigiametnikke tuleb tikutulega otsida ning poliitikud ignoreerivad ja sageli rikuvad teadlikult kehtivaid seadusi ja õigusakte. Peaprokurör ähvardab kohtunikke, vanglaülem ei järgi mitte kohtuotsuseid, vaid talitab peaministri näpunäidete järgi – selline on tänapäeva Svaasimaa.
Kohtu- ja täitevvõimu vahelise konflikti tulemusel sunniti 2002. aasta novembris ametist lahkuma ülemkohtu kohtunikud. Mõned opositsionäärid küsisid lausa otse, miks sõltumatuna toimima pidav kohtusüsteem on muudetud peaminister Sibusiso
Dlamini eraomanduseks. Peaministrit on isegi parlamendiliikmed sõimanud päris vängete sõnadega, teda valetajaks nimetamine on üksleebemaid.
ERILINE KIINDUMUS AUTODE VASTU
Suurt tõmmet tunneb Mswati autode ja eeskätt Saksa autode vastu, mida ta ostab igal aastal 10-15 tükki.
Kuninga üheks viimaseks suuremaks ostuks oli Daimler-Chrysleri üliluksuslik ja ülikallis auto Maybach 62, mille ta omandas eelmise aasta lõpus. Kui tavaliselt maksab see auto 350 tuhat dollarit, siis kuninga soovi kohaselt seda veidi täiendati, mistõttu Svaasimaa rahvas pidi selle eest välja panema 500 tuhat dollarit. Autos on olemas televiisor, DVD-mängija, 21 kõlariga helisüsteem, külmik, baarikapp ja muud lisandid.
Teadaolevalt on see ainus selle auto mudel Lõuna-Aafrikas.
Tänavu veebruaris ostis kuningas veel ühe limusiini, seekord Mercedes Benz S600 Pullmani. Ka sellist autot Lõuna-Aafrikas poldud varem nähtud. Oma 37. sünnipäevaks tänavu aprillis tellis kuningas Saksamaalt kaheksa Mercedes Benz S-350 luksusautot.
Kaks aastat tagasi muretses kuningas oma isa Sobhuza naistele 15 BMW valget sedaani, lisaks laskis ta ehitada Sobhuza naistele igaühele omaette maja kahe vannitoa ja kahe magamistoaga.
Valitsuse ministrite sõnul pole kuningas luksusautode ostmisel kasutanud maksumaksja raha, vaid olevat ise kõik kinni plekkinud. Mswati olevat isegi oma kariloomi maha müünud, et autode ostmiseks raha kokku saada.
Tänavu veebruaris sai ajakirjandus juhuslikult teada, et kuninga kõigile abikaasadele osteti uued ja paremad luksusautod, mis kõik olevat musta värvi ja valmistatud BMW tehastes. Kümne auto täpset hinda ei suutnud ajakirjanikud välja selgitada, spekuleeritakse umbes 820 tuhande dollariga. Mullu aprillis oli kuningas juba ostnud 10 BMW autot nii endale kui mõnele oma abikaasadest, kuid tõenäoliselt neist ei piisanud.
Suurt kära tekitas eelmise aasta alguses ka kuninga kava ehitada oma ametlikele naistele paleed, milleks kulutatakse vähemalt 16 miljonit dollarit.
Eelmise aasta lõpus otsustati kuningale ehitada uus, kuues residents, mis hakkab paiknema Mankayane linnas ning seda serveeriti nii, nagu oleksid Mankayane piirkonna elanikud pahased, kuna kuningas ei külasta neid kuigi tihti. Kui uus palee valmis saab, loodetakse kuningat sagedamini näha.
KUNINGAS KIRJUTAB ISE PÕHISEADUST
Kuningas Sobhuza tühistas 1973. aastal põhiseaduse, keelustas parteid ja kehtestas absoluutse monarhia. Mswati lubas 1996. aastal taasjõustada konstitutsiooni, misjärel moodustati kaks põhiseaduskomisjoni, mis kulutas üheksa aasta jooksul üle 10 miljoni dollari, aga tulemused olid visad tulema.
Mõlema komisjoni eesotsas olid kuninga vennad ja mõlemat neist on süüdistatud raha ebaotstarbekas kasutamises ehk lihtsalt öeldult varastamises. Prints David aga kinnitas, et kõik kulutused olid vajalikud ning pärast komisjoni töö lõppu avaldatakse vastav finantsaruanne. Samas oli prints David ka suursaadik Lähis-Idas ja ta pole suutnud senini üldsusele selgitada, kuidas tal oli võimalik töötada kahel tähtsal ametikohal korraga, kui need asuvad veel maailma eri otstes.
Mswati III oli pikka aega tugeva riigisisese ja rahvusvahelise surve all, mis nõudis demokraatliku riigikorra kehtestamist. Nii pidi kuningas korduvalt lubama, et kohe-kohe saab kuningapalee koostatav konstitutsioon valmis ja võib-olla teostatakse seejärel ka mingeid poliitilisi reforme. Parteid ja ühiskondlikud organisatsioonid ootasid demokraatlikku põhiseadust kannatamatult aastaid.
Ajalooline suurpäev saabus svaasidele 31. mail 2003|, kui konstitutsioonikomitee andis tuhandete inimeste juuresolekul kuningale pidulikult üle uue 151-leheküljelise põhiseaduse projekti, mida hakati rahvale tutvustama ja millesse oli võimalik teha parandusi. Kuid mõnes punktis valitsevad ringkonnad siiski kompromissile ei lähe. Nii on selge, et ka uue konstitutsiooni järgi ei tohi Svaasimaal olla poliitilisi parteisid. Prints Davidi sõnul jääb parteivaba süsteem kehtima seetõttu, et see on “ühendav sümbol kuningriigis”. Samuti pole ette näha sõltumatu parlamendi moodustamist, kuigi naistele on eraldatud 30 protsenti sealsetest kohtadest.
Projektis lubatakse, et riik tagab inimeste põhiõigused ja -vabadused, kuid mitte absoluutsel kujul, neid võidakse vajadusel piirata või tühistada. Samuti antakse naistele meestega võrdsed juriidilised õigused. Samas jääb Svaasimaa naiste pühaks konstitutsiooniliseks õiguseks käia ringi palja ülakehaga. Seda iidset kommet kritiseeris mõni aeg tagasi Nigeeria vaimulik apostel Oseadeba, nimetades svaasi naisi kõlvatuteks ja ebamoraalseteks.
KURJA JUUREKS PÜKSID JA DEMOKRAATIA
Vahetult enne konstitutsiooniprojekti avalikustamist peetud raadioesinemises süüdistas Svaasimaa kuningas kõigis maailma hädades pükse kandvaid naisi, sest selline teguviis pahandab Jumalat. “Piibel ütleb, et olgu neetud need naised, kes kannavad moodsaid pükse, ja need, kes kannavad oma abikaasa riideid. Sellepärast ongi maailm selline nagu ta praegu on,” kuulutas kuningas. Lisaks pükstele tekitavad kuninga meelest kannatusi ja muret ka miniseelikud, nii nende kandjatele endile kui kogu riigile. Samas kõnes kritiseeris ta teravalt ka inimõigusliikumist ja naisõiguslust, nimetades neid “jälkideks, ilgeteks ja patumaigulisteks asjandusteks”.
Samas kutsus kuningas üldvalimistel kandideerivaid poliitikuid mitte sooritama rituaalseid mõrvu ning jätma vanaemad, vanaisad ja lapsed ellu. Svaaside uskumuste järgi toovad rituaalsed tapmised selle sooritajale edu ja õnne ning tavaliselt suureneb rituaalsete mõrvade arv just valimiste ajal. 1998. aasta parlamendivalimiste järel avastati palju sellistest kombetalitustest pärit laipu ja tapetud inimeste üksikuid kehaosasid.
Kuigi põhiseadusprojekt on avalikkuse ette toodud, ei tähenda see sugugi seda, et see kunagi ka kehtivaks põhiseaduseks saab. On sadu võimalusi, kuidas seda protsessi venitada või üldse pooleli jätta. Kuid kui see konstitutsioon peaks siiski mingil ajal jõustuma, siis lõpeks 30 aastat kestnud erakorraline seisukord, kus kuningas valitses peamiselt dekreetide kaudu ning arvestas riigi juhtimisel vaid enda soove ja tujusid.
Jaanuaris 2005| korraldasid ametiühingud kahepäevase üldstreigi, millega protesteeriti uue põhiseaduse vastu, mis nende arvates kindlustab ja suurendab veelgi kuninga võimu. Viimase seitsme aasta jooksul oli see suurim streik Svaasimaal. Ühelt streikijate käes olevalt plakatilt võis lugeda “Ei paleedele, autodele ja pidudele!”
Saddam Husseini kukutamine Iraagis muutis veel allesjäänud diktaatorid, türannid ja inimõiguste rikkujatest riigipead närvilisteks. Viimaste hulka on paigutatud ka Svaasimaa kuningas. Mswati reageeris Iraagi sündmustele hüsteeriliselt, nimetades demokraatiat kaduvaks moevooluks ja kinnitas, et svaasidele pole seda vaja. Ta ütles: “Demokraatia on meile paha ja kasutu, sest Jumal on kinkinud meile asjade ajamiseks omad võimalused.”