Olen juba pikemat aega veendunud, et erakonnad on ekslemas ja parteidel oleks põhjust põgeneda. Väga paljud arengud viitaks justkui sellele, et nende aeg on ümber saamas. Aasta 2004|. a. oli vastavate näidete poolest eriti rikkalik. Leidsin, et ehk on parem kaasmaalaste mõtteid esitada viidetena sotsioloogilistele uuringutele ja n.ö. arvamusliidritele. Vaevalt suutnuks ma öelda paremini ja selgemini seda, mis allpool öeldud.
* “40 % valimisõiguslikest inimestest on poliitikas pettunud ega eelista mitte ühtegi erakonda.” (Turu-uuringute AS küsitlus, detsember 2004|)
* “Poliitilised parteid on kõige korrumpeerunumad riigistruktuurid.” (Transparency International uurimus, detsember 2004|)
* “Liiga palju parteilisust tundub olevat meie noore riigi juhtimises? mul kui valijal ja Tallinna kodanikul on täiesti ükskõik, missugusesse parteisse kuulub Tallinna linnapea. Parem, kui ta oleks parteitu.” (Nasta Pino, “SL Õhtuleht” 07.10.2004|)
* “Noor inimene ju näeb, kuidas terved ühiskonnaelu sfäärid on erakonnastatud? Parteisse minek on nagu aktsiate omandamine, kuid jääb küsimus: kas saadiku
müümise või ostmise pealt tuleks tasuda käibemaksu või ei? (Mihkel Mutt, “Sirp” 22.10.2004|)
* “Pideva poriloopimisega on ammu tekkinud olukord, kus iga kolmanda valija meelest on kõik poliitikud ühtmoodi vastikud?” (Hannes Rumm, “Eesti Ekspress” 22.04.2004|)
* “?poliitikategelased hakkavad sarnanema näitlejatega teatrilaval, kes pidevalt vahetavad maske. Vale ja pettus saavad poliitikute tavaliseks võtteks.” (Briti Westminsteri Ülikooli politoloogiaprofessori Johe Keane intervjuu Argo Ideonile, “Eesti Ekspress” 29.04.2004|)
* “Erakonnad erinevad üksteisest pigem stiili kui ideoloogia poolest.” (Marju Lauristin,
“Eesti Päevaleht” 19.07.2004|)
* “Eesti ühiskonnas puudub poliitikute vastutus valijate ees?. Ja tulemus – europarlamendi valmistel osaleski 26,7 % valmisealistest kodanikest.” (Andrus Saar, “Postimees” 16.06.2004|)
* “Inimeste tagasihoidlikku huvi erakondade vastu võib hinnata kui ohumärki legitiimsuskriisist.” (Raivo Palmaru, “Postimees” 31.05.2004|)
* “Kümnendik eelistab üksikkandidaati.” (Turu-uuringute AS küsitlus, “SL Õhtuleht” 25.05.2004|)
* “Elektroonilise idenditeedi laiem kasutuselevõtt võimaldab toimima panna ka otsedemokraatia. Meie riigikorralduses on ju vastuolu: ühtpidi on võimu kandjana kirjeldatud rahvast, kuid teisalt kirjeldatakse institutsioone, kelle kätte rahvas oma võimutäiuse delegeerib.” (Marek Strandberg, “Postimees” 24.05.2004|)
* “Ent on kas neid, kes väidavad, et erakondluse arengus on tulekul uus erakondadeta demokraatia etapp, et ühiskonna parteistumine asendub kodanikuühenduste ja -liikumistega.” (Kaido Jaanson, “Maaleht” 22.08.2002)
*Ehk tarmukas Eesti, kus julgeti kaotada ettevõtete tulumaksu, riskeeriks kaotada ka parteid? Eesti on just sobivalt väike plats, et sellise asjaga algust teha.
Vastuseis saab olema muidugi tugev. Eelkõige parteilaste poolt. Võimalik vastuseis ilmnes hästi seoses valimisliitudega. Mis saab olla tavalisel inimesel valmisliidu vastu? Mitte midagi, sest sellega demokraatia kandepind laieneb ja lisaks erakondadele ja
üksikkandi daatidele saavad kandideerida ka muud ühendused. Võimu juurde oleks võimalus pääseda ka neil, kes ei taha end siduda ühegi erakonnaga ega soovi sundparteistuist. Kuid võimukoalitsioon ei lase valimisliitudel sündida. Kuigi õiguskantsler rakendus demokraatia vankri ette, hääletati ta maha. Lisaks sellele, et see kaasus on näide sellest, kuidas parteid ei lase teisi võimu juurde, on see suurepärane põhjus selleks, miks tuleb ühiskonna parteiline ülesehitus kaotada – just parteiline demokraatia võimaldab võtta küüniliselt vastu ebademokraatlikke otsuseid ja mis veelgi absurdsem – annab võimaluse selliseid otsused põhjendada demokraatiaga! Ja tegelikult on ka koalitsioon ju valmisliit.