Härra Atonen! Kust on pärit teie juured? Nime järgi võiks arvata, et lahe tagant.
(Mõtlikult.) Minu enda teadliku elu juured pärinevad küll Viljandist. Aga meie perekonna veres on tõepoolest ka soomlase jonni ning vene ja jakuudi rahvuse jälgi.
*
Jakuudi?
(Tõredalt.) Mis seal siis nii imelikku on?
*
Kas te olite kooli ajal korralik õpilane või jook site juba siis kõvasti ringi? Nii maanteel, metsas kui staadionil?
Nii seda kui teist. Olin väga pikka aega isegi väga korralik õpilane. Kuni üheksanda klassi lõpuni lausa eeskujulik.
*
Mis sai edasi?
Tagantjärele mulle tundub, et sel ajal hakkas mu pea kandma. Hakkasin vahet tegema õppeainete vahel, mida ma tahan õppida ja mida ma ei taha. Näiteks sõjaline algõpetus oma automaadi lahtivõtmise ja venekeelse õpetusega tundus olevat tobe.
*
Komsomoli kuulusite?
Loomulikult.
*
Komsomoli astusite siis, kui mõistus pähe tuli?
Ju see mõistus tuleb ajapikku. Päris koju jõudis ta võibolla üldse alles sõjaväes. Hiljem, kui oleks viisakas või ilus öelda? Aga mis sporti puutub, siis lapsena jooksin ma vähem maanteel ja rohkem metsa vahel. Orienteerumine on ala, mida joostakse väljaspool maanteid.
*
Härra minister! Minu andmetel olete te viies minister pärast taasiseseisvumist, kellel pole kõrgharidust. Kas te olite “aeglustunud arenguga laps” või olid Kaido Kama, Jüri Adams, Tiit Kubri ja Toivo Asmer teile lihtsalt eeskujuks?
(Mõtlikult.) Tegelikult olen ma ju kõrgkoolides õppinud? Kahjuks elu läks nii, 80ndate lõpp ja 90ndate algus oli ju väga põnev aeg – uued väljakutsed ei lasknudki ühte stuudiumi päris lõpuni käia.
*
Millised uued väljakutsed?
Noh, uued õppimisvõimalused või töökohad. Ja lõpuks, 1994. aastal, kui ma sattusin Valga linnapeaks, tundus edasiõppimine juba võimatu olevat. Aga mis puudutab teie poolt mainitud eeskujusid, siis vaieldamatult on nad kõik andekad inimesed.
*
Kõik?
No Kaido Kamaga oleme lausa ühe kooli, Viljandi Jakobsoni Gümnaasiumi vilistlased. See kool andis nii hea hariduse, et ka selle baasilt oli võimalik mitu ministrit Eesti riigile anda.
*
Ühes klantsajakirjas küsitakse tihti meie nn. prominentide käest, kuidas nad teenisid oma esimese miljoni. Teie võiksite vist sellele küsimusele vastates rinna kummi ajada ja tõrrepõhjast teatada: börsil!
Kui päris ausalt vastata, siis esimese miljoni teenisin ma plekkpurke korjates. Ma olen tegelenud päris paljudes ärides, alates 80ndate lõpust, kui ettevõtlus Eestis legaalseks tunnistati. Olen teinud päris paljusid asju?
*
? läbi offshore firmade?
Ei ole offshore firmadega enda teada kunagi tegelenud.
*
Ikkagi! Olite novembris 1997 ajakirja “Tulu” esimese numbri “kaanepoiss”, kus Selle Mõtsar sõnaselgelt kirjutab:”Esimese 5000-kroonise investeeringu tegi Meelis Atonen väärtpaberitesse Valga linnapeana möödunud aasta aprillis palgapäeval. Täna on ta miljonär.” Aga see selleks. Kas ajakirjanduse veergudele on teie puhul jõudnud palju selliseid noorusuljusest tingitud hooplemisi, et mitte öelda lollusi, mis tagantjärele naeruväärsed tunduvad ja mida te ehk isegi häbenema peaks?
(Mõtlikult.) Võibolla oleks ma pidanud seda artiklit andes olema kinnisem? Vaoshoitum? Aga kui ma seda loen, ega midagi häbeneda ka ei ole? Üldiselt ei ole mul kombeks nendest asjades, millega ma parasjagu tegelen, vaikida. Kui küsitakse, on ka kohustus vastata.
*
Kas te olete enda arvates kaval inimene?
Enda arvates? Vastupidi! Suhteliselt aval ja otsekohene inimene. (Lootusrikkalt.) Võibolla eesti ühiskonnas väga otseselt rääkivaid inimesi peetakse kavalaks?
*
Kavaluse sünonüümiks nüüd otsekohesust küll pidada ei saa! Teeme küsimuse lihtsamaks ja võtame kavaluse vastandiks nn. sinisilmsuse.
Sinisilmselt rumal ma ka enda arvates ei ole.
*
Miks ma seda küsisin? Pean silmas, et poliitika on kui ?ahhimäng, kus seis pidevalt vahetub. Tuleb mitu käiku ette mõelda, kahida, vastane “kahvlisse” panna ja “igavest tuld” anda?
Julgen öelda, et eesti poliitik on oma kavaluse poolest suuresti üle müstifitseeritud. Olen kuulnud väga geniaalseid, kuid reaalses elus olematuid plaane vandenõuteooriatest, võimu võtmistest ja kukutamistest. Tegelikult tehakse Eestis väga paljud poliitilised otsused hetke olukorrast lähtudes ja hetkeemotsioonide mõjul. Seetõttu ongi sündinud paljud pöördelised sündmused, mille kohta räägitakse hiljem fantastikasse kuuluvaid lugusid.
*
Näiteks?
Kuidas on võimud vahetunud 1994. või 2001. aasta lõpus. Kuna ma olin osaline mõlema võimuvahetuse juures, siis jutud erinevad tegelikkusest astronoomiliselt.
*
Tulite poliitikasse liberaalina 90ndate aastate alguses, mil Isamaa oli laineharjal. On olnud tõuse ja mõõnasid, kuid fakt jääb faktiks: 2001. aasta lõpus läksid Reformierakonna ning Isamaaliidu ja Mõõdukate teed lahku. Kas lõplikult?
(Sõnu valides.) 2001.aasta lõpus toimus koalitsiooni kolme osapoole vaidlus, mille tulemusena kaks osapoolt otsustasid teisiti kui üks. Seetõttu mindi laiali. Kui küsida koostöövõimaluste kohta tulevikus, siis minu meelest on Isamaaliidul ja Reformierakonnal maailmavaateliselt päris palju sarnasusi. Kui aeg vähegi haavad parandab, teevad need erakonnad eesti ajaloos veel koostööd! Mõõdukatega on keerulisem lugu, ideoloogilisel skaalal oleme ikka väga erinevad.
*
Erinevalt Keskerakonnast?
Ma ei tahaks öelda, et erinevate poliitiliste ideoloogiate vahel ei saaks koostööd teha! Lihtsalt Reformierakond, Isamaaliit ja ka Res Publica on enam-vähem sarnase maailmavaate kandjad, kellega on koalitsiooni moodustada lihtsam.
*
Küsiksin siis veelkord malet appi võttes teistmoodi: kui palju on neid poliitikuid, kes teiega või kellega teie enam ühe (male)laua taha istuda ei taha?
Mina ei oska vist poliitikas kedagi välistada. Kui elu ise ei välista? Aga kes minuga ei taha? seda peab teiste käest küsima!
*
Olete veel noor mees. Millest tuleneb teie suur armastus Keskerakonna vastu?
Noh? Täna oleks vist objektiivsem küsida, millest minu suur armastus Res Publica või Rahvaliidu vastu.
*
Vastake palun küsimusele!
Võin täitsa siiralt öelda, et üldiselt toetan ma poliitikas valitud partnereid. Mis tähendab seda, et oli aeg, mil me tegime koostööd Keskerakonnaga. Täna on olukord muutunud. Mulle näib, et poliitikas seisab iga erakond ikka enda eest. Ei ole nii, et su süda kuulub kellelegi teisele.
*
Samas on eelmine peaminister Siim Kallas Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni moodustamise eel kurtnud, et Atonen suhtleb Savisaarega otse ja peaministri teadmata?
Arvan, et see on ilukirjanduslik liialdus. Ajakirjanike lemmikküsimuseks mõni aeg tagasi oli, et millal ma viimati Hundisilma talus käisin. Kas kahjuks või õnneks ei ole ma selles talus kunagi käinud?
*
? ja Olev Subbi maale ostnud?
(Muheleb.) Kuna ma ei ole talus käinud, siis järelikult ei ole ka maale ostnud.
*
Jõuaksime nüüd praeguse valitsuse juurde! Härra Atonen! Kas teid majandus- ja kommunikatsiooniministrina ei häiri ajakirjanduses kõlanud väide, et reformierakond saatis valitsusse oma teise e?eloni?
Ei häiri. Sel lihtsal põhjusel, et kui see oleks teine e?elon, siis ma ei oleks valitsusse tulnud.
*
Urmas Paet ja Margus Hanson on Reformierakonna esimene e?elon?
Mina soovitaks neile, kes ütlevad, et valitsuses on teise e?eloni mehed, vaadata erakonna sisevalimiste pingerida. Sisevalimistel olid kõik ministrid esimese viieteistkümne hulgas.
*
Ma ei pidanudki teid silmas! Teie isik on?
(Tuleb appi.) Out of question!
*
Just.
Siim Kallase küsimus on tema personaalne soov mitte osaleda valitsuses. Sama kehtib ka Märt Raski ja Andrus Ansipi kohta.
*
Olete agar ajakirjandusele intervjuusid andma ja kõikvõimalikes küsimustes sõna võtma. Kas te vanasõna “Vaikimine kuld, rääkimine hõbe” pole kuulnud?
(Mõtlikult.) Olen küll kuulnud. See on ilus vanasõna, aga see ei saa kehtida teatud ametipostil oleva poliitiku kohta. Minu põhimõte on selge: mina ise ei helista ajakirjanikule. Aga kui ajakirjanik, tehes oma tööd, pöördub Meelis Atoneni poole, ükskõik kas Riigikogu liikme või ministri poole, on ajakirjanik oma küsimustele vastused saanud.
*
Kas kõik vähegi arvestatavad ajakirjanikud Eestis teavad teie mobiiltelefoni numbrit?
Minu mobiiltelefoni number on olnud sama viimased viis-kuus aastat. Sõltub ajakirjaniku töö kvaliteedist, kas ta selle numbri saab või mitte. Pealegi ei garanteeri numbri teadmine minu kättesaamist. Kui mul on tihe töögraafik, siis ma mobiiltelefoniga ei suhtle. Pealegi on ministeeriumil avalike suhete osakond, kus kõik huvitatud küsimused saavad suhteliselt lühikese aja jooksul vastused.
*
Läbi huumoriprisma: palgata puhkusele te oma pressiosakonda ei kavatse saata?
Ma ei kavatse puhkusele väevõimuga kedagi saata.
*
Miks ma seda küsisin? Teie juhtida on ministrina niigi suur ja oluline valdkond. Minu meelest pole selle kõrvalt eriti mõttekas halvustada näiteks baleriinide x-jalgu?
(Pahaselt.) Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen seda ei teegi! Aga eks uue valitsuse tööleasumisel oli ajakirjanduse huvi uute ministrite vastu kõrge. Ja ilmselt erakonna endise eestkõnelejana võis juhtuda, et teatud hetkel oleks pidanud teatud väljaütlemisi piirama. (Optimistlikult.) Aga tänaseks olen ma oma uude rolli sisse elanud ja ei kipu oma kolleegidele ette ütlema asju, mis ei kuulu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
valdkonda.
Samas ei pea ma seda õigeks, et ministrilt oodatakse, et tema maailmapilt on piiratud. Ei ole võimalik vältida hariduseteemat, rääkides majandusest. Need asjad käivad käsikäes. Kui meil ei ole head haridust, ei ole meil tulevikus ka majanduskasvu.
*
Ühesõnaga, baleriinid võivad rahulikud olla! Aga kui tõsiselt saab teie teisi väiteid (näiteks tasuta hariduse saanud üliõpilased riigitööle, reisirongidel pole Eestis tulevikku, kõrtsid suitsuvabaks jne) võtta? Miks ma seda küsin? Pärast korteriskandaali te kavatsesite parlamenditööst loobuda, kuid ei loobunud ja kandideerisite uuesti. Mees annab sõna, mees võtab sõna?
See on hea küsimus! Mina tahaks näha tsitaati, kus Meelis Atonen on öelnud, et ta loobub parlamenditööst. Minu väide oli tollal, et ma pean oma erakonnakaaslastega nõu. Ja kui meil toimusid erakonna sisevalimised, siis erakond usaldas mind uuesti riigikokku kandideerima. See andis mulle julgust jätkata.
Mis puudutab neid teie poolt toodud väiteid, siis olen veendunud, et Eesti avalikes kohtades terroriseerivad suitsetajad mittesuitsetajaid. Siin tuleb leida lahendus, mis rahuldab ka mittesuitsetajaid.
See, et meil on reisirongiliiklusega probleeme, ei pea ükski minister isegi välja ütlema. Need probleemid eksisteerivad ja on järjest süvenevad. Me kulutame väga palju maksumaksja raha, omamata selget ülevaadet, millises mahus on reisirongiliiklust vaja. Sellest tuleb rääkida! Minister Atonen ei ole öelnud, et reisirongiliiklus kaob ära. Ütlesin, et kallis reisirongiliiklus, mis ei ole konkurentsivõimeline, ei vea lihtsalt välja. Riigil tuleb otsustada, kas investeeritakse või mitte midagi tehes ühel hetkel juhtubki nii, et rongid enam ei sõida.
Mis puudutab tudengite suunamist, siis Eesti riik on ikka väga jõukas, kui ta kulutab nii palju raha nn. riikliku tellimuse täitmiseks. Me tellime õpetajaid ja teisi vastava ala spetsialiste, aga kui meil neid spetsialiste vaja on, siis tasuta antud hariduse saaja on siirdunud hoopis teise valdkonda? Mina paadunud liberaalina ei kujuta kunagi ette, et riik toob tagasi nõukogude aja, kus inimest suunati kuhugi õppima. See peab olema vastastikune kokkulepe. Kui inimene tahab tasuta haridust saada, siis ta peab nõustuma riikliku tellimusega ja sellest johtuvalt teatud tööd tegema. See saab baseeruda üksnes vabal tahtel, mitte riikliku sunniga.
*
Olete olnud kaitseministri nõunik, Valga linnapea, Reformierakonna nõunik, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, majandus- ja kommunikatsiooniminister. Annab jumal ameti, annab ka mõistuse?
Mina ei taha sellele küsimusele vastata! Seda küsige teiste inimeste käest. Küsige, kas minu mõistusest on piisanud, et neid ametikohti täita! (Mõtlikult.) Enne iga järgmist etappi on mul ikka väikene hirm. Kõige suurem hirm oli siis, kui ma sain Valga linnapeaks.
*
Kas te ei läinud Valka mitte nooruslikust uljusest?
Noh, 26-aastane enam nii uljas ei ole. Seal oli tõesti kõige suurem aukartus. Järgmised asjad on tulnud kuidagi loogilist rada pidi. Järgmine suurem tõrge oli nüüd, kui mulle pakuti majandus- ja kommunikatsiooniministri kohta.
*
Ega te vist ise väga ei tahtnud?
Ma ütleksin nii, et ma ei olnud vaimustatud. Aga kui mulle konkreetne ettepanek tehti, sain ma aru, et ei ole mõtet poliitikas olla, kui ei julge vastutust võtta.
*
Mis saab edasi, härra Atonen? Olete 36 aastat vana, teil on seljataga värvikas ja kõrge karjäär. Kuhu edasi püüelda? Nii poliitikas kui isiklikus elus.
Kui ma siiralt ütlen, siis ei ole ma kunagi oma karjääri planeerinud ega sihte seadnud. Tore oleks nii elada, et südames on hea tunne sees. Eks nii läheb edasi kah. Tahan, et Eestis oleks hea elada. Et mu lapsed oleksid terved, lõpetaksid koolid ja saaksid isast targemaks.
*
