Kahetuhande seitsmenda aasta kolmandal nädalal nägi ilmavalgust loodusfotoajakiri Lofo – vaatamata sellele, et Eestis on juba mitmeid loodusele pühendatud ajakirju. Pigem võib öelda, et just tänu loodusajakirjade rohkusele oli tekkinud ka soodne pinnas Lofo ilmumiseks. Tolleks hetkeks eksisteerinud ajakirjad olid peamiselt populaarteaduslikud ja tekstikesksed. Lofo tuli seda muutma. Seda enam, et loodusfotograafide arv – nii proffide kui amatööride oma – kasvab meil lausa astronoomilise kiirusega.
LOODUSE MUUTUMINE JA ARENG
Miks nii? Kõigepealt, Eesti inimest on ikka metsa poole kiskunud. Enamik käib seal hinge ja silma puhkamas, teadmata ja tajumata paljusid looduses eksisteerivaid seoseid. Mõned baasteadmised on olulised, kuid nädalavahetusel perega looduses käies ei pea pimesi eristama kõiki Eestis kasvavaid pajuliike. Oluline on tunda looduses käimise eetikat ja sealt lahkudes tagada puutumatu seisukord ka järgmistele külastajatele. Ja tähtis on see, mida pakub linnapildist erinev visuaalne maastik. Kui sellel maastikul õnnestub näiteks veel mõnda metsaelukat kohata, siis seda magusam ja meeldejäävam on väljasõidust saadud kogemus. Just sellele visuaalsele poolele olemegi Lofot tehes paigutanud pearõhu.
On asju, mis meid ja ka paljusid teisi Eesti looduspiltnikke ikka ja jälle oma igapäevasest rutiinist lahti murdma sunnivad ning pikkadeks tundideks tsivilisatsioonist eemale viivad. Selleks peab ju metsas midagi toimuma, ega inimene niisama kaugusesse vahtimiseks pikki retki ette ei võta. Nii ongi, metsas on alati midagi, kõik on pidevas liikumises, muutumises ja arengus. Ka taandarengus.
Lisaks metsas, mere ääres või rohu sees jäädvustatud hetkedele pajatavad piltide tegijad ka nende fotode tagamaadest.
ROHKEM LOODUSHARITUST!
Nagu mujalgi, on ka kõigil kodumaistel loodusfotograafidel (keda leidub meil tõesti palju) kõigil oma lähenemine ja tunnetus. Sarnaselt on erinev ka kirjastiil. Kes kirjeldab pildi saamisega kaasnevaid emotsioone, kes räägib pildistatavate hingeelust.
Lisaks kodumaisele loodusfotole tahab Lofo tuua igas numbris lugejateni portfoolio maailmas tuntud ja tunnustatud fotograafide töödest. Niimoodi saab oma saavutused ilusti konteksti panna ja võõrastel maadel toimuvast inspiratsiooni ja motivatsiooni ammutada. Ja muuseas, ega Eesti piltnikel midagi häbeneda pole, tase tõuseb ja tahtmine suureneb iga aastaga. (Siinkohal võiks lähima näitena kiigata üle mere meie põhjanaabrite poole, kelle tegemised loodusfoto vallas on tuntud kogu maailmas).
Looduspildi tegemisega kaasneb teatud kultuur, kus väärtustatakse oma pildistamisobjekte ja antakse sellest ka piltide vaatajaile teada. Tulemuseks on üldine loodushariduse edenemine ja loodusharituse tõus. Eks looduspildid ongi selleks, et inimestele näidata, milliste ilusate hetkede ja mitmesuguste elukate pärast loodust hoida tasub.
Nüüd aga oleks vaja teada, mis metsas peale hakata. Eriti siis, kui sinna fotoaparaadiga minna. Sest looduses hakkama saamisel on lisaks silmadele oluline koht ka kõrvadel. Looduse helisid, jälgi ja fototehnilisi nõuandeid saab muuhulgas koolitustelt, mille kohta leiab infot Lofo kodulehelt www.lofo.ee.
* * *
LOOTUSEKS ESIMESE PILDI PUHUL
Loodusfoto tegemiseks ega selle avaldamiseks ei pea ilmtingimata omama tipptasemel fototehnikat, tohutu hulk aastatega kogutud loodusteadmisi, professionaali tasemel tehnika käsitlemise oskust ja kes teab milliseid asju veel, mida lihtsalt looduses uitajal kindlasti pole.
Tänapäeval on pea kõigil inimestel mingisugunegi fotokas ning valmis pildi puhul tuleb ikkagi mängu hea pildi definitsioon. Kui pilt on hea – hea ei tähenda ilmtingimata tehniliselt hea, vaid emotsiooni kandev – siis on näiteks Lofosse asja ka ilma igasuguste kogemuste ja teadmisteta.
Esimene ja kõige kiirem väljundkanal, mida Lofo pakub, on Hüva pildi avaldamine meie veebilehel – www.lofo.ee. Teine kanal on toimetuse valiku pilt ajakirjas, millega kaasneb ka võimalus ära rääkida pildi saamislugu. Kolmas võimalus on laadida oma loodusfoto portaali www.looduspilt.ee. Endale rõõmuks ja teistele vaatamiseks.
Veel: samal ajal, kui te KesKus’i värsket numbrit käes hoiate, on Lofo juba trükikojas ning nädala pärast ka poodides.
* * *
TEGIJAD: SVEN, JAAK, LOODUS JA PILDID
Me oleme mõlemad kirglikud looduse jäädvustajad, kelle elu keerlebki peamiselt looduse ümber. Tahame olla sündmuste keskel, kui midagi on toimumas. Kevad ja suvi on looduses suurte toimetuste ajad. Meie jaoks tähendab see aasta kõige kiiremat aega, mil rohkem päevi saab linna asemel metsas veedetud.
Aparaadiga oleme ringi vehkinud juba neli aastat, kuid alles viimase kahe aasta jooksul toimunut saab nimetada mõtestatud sihipäraseks tegevuseks. Lihtsalt esimesed toimetused kulusid metsa ja looduse tundmaõppimiseks. Siis oli aparaat selleks kaasas, et kui õnn peaks mingi huvitava hetke kätte mängima, saaks see ka kuidagimoodi jäädvustatud. Nüüd on looduse kui terviku tundmaõppimise poole paar penikoormasaabaste väärilist sammu astutud ning paarkümmend veel minna, kuid tulemuste paranemine on silmaga näha. Samamoodi on paranenud meie fotograafia tehniline tase, mis on looduse pildistamisel kindlasti äärmiselt oluline, sest oma mitmekesisuses manab metsik loodus endale niivõrd erinevaid palgeid, toone, värve ja kontraste, et ilma oma kaamerat põhjalikult tundmata on võimatu nende peenemaid nüansse pildile püüda.
Looduspilt on silmale ja silm vajab ilu! Õnneks on headel piltidel selline omadus, et need suudavad erinevatele vaatajatele peaaegu sama emotsiooni tekitada – sealjuures sarnase, mida pildi autor võtet tehes tundis.