Turkmenba?iga oli mul kunagi lausa isiklikku laadi suhe. 1989. aastal, kui alustas tööd NSVL Rahvasaadikute Kongress, olid saadikud saalis paigutatud igati internatsionalistlikult. Ühelt poolt olid nad liiduvabariikide ja oblastite viisi, et kohalikud kompartei organisatsioonid saaksid tagada parteilise juhtimise, kuid teisalt ei tehtud saadikute vahel mingit ruumilist vahet, et rahvaesindajate mass mõjuks Kremli Kongresside Palees igati ühtse kuhikuna. Seetõttu istus Eesti delegatsioon valdavalt pärast vahekäiku, kus teleekraanile oli lihtne püüda meie tähestiku alguse deputaate nagu Gräzin, Kallas, Kogan jt. Turmeenide viimases reas istusid aga niisugused tegelased nagu Aasmäe, Aruvald, Bron?tein jne… Seetõttu olen ma natuke “Ich bin ein Turkmener”.
Eks minagi püüdsin turkmeenidega juttu teha, kuid asi ei võtnud vedu. Lõpuks tuli minu juurde venelasest Turkmeenia KP KK II sekretär ja ütles, et seltsimees Nijazov on meiega suhtlemise ära keelanud. Meie pidavat N. Liidu “vaimliselt ära laostama ja lagundama”. Nii algas minu vaimne tutvus Türkmenba?iga.
SAPARMURATI UUS MÕTLEMINE
Paraku on õigus filmi “Ergav kõrbepäike” peakangelasel, et “vostok, eto tonkoje delo”. Niipea, kui Turkmeenia jäi kogemata iseseisvaks, hakkasid toimuma imed. Riik ei suutnud end varustada leivaviljaga, sest pidi suurele kodumaale kasvatama ennastunustavalt puuvilla, millest tähelepanuväärne osa läks lihtsalt suitsuta püssirohuks. Tänaseks saab riik paljuski hakkama oma nisuga. Ootamatult jäi riiki mitusada sõjalennukit, mille hooldamine oleks riigi laostanud mõne nädalaga. Nijazov – Turkmenba?i uus mõtlemine aitas teda Saddam Husseini ärisse ja viimane ostis kõnealused lennukid ära.
Järgmiseks. Venelased polnud veel 15 aastat tagasi kuigi ostujõulised gaasiostjad. Turkmenba?i pöördus Teherani ajatollade poole ja sai neile algatuseks müüa 3,0 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Tänaseks on see maht juba 14 miljardit. venelased tahtsid algul osta gaasi 15$ 1000 kuupi. Turkmenba?i ei müünud, kuigi Gazprom mõnitas teda avalikult, et “klient ei ole veel küpse”. Kui mõne aasta pärast käis Putin isiklikult Turkmenba?ilt nuiamas , et paar kuud võiks Turkmeenia müüa Venemaaale gaasi 42$ asemel 38$ 1000 kuupi, siis nentis hoopis Turkmenb?i avalikult, et “klient on küpse”. Uuest aastast peavad venelased turkmeenidelt ostma juba 70 miljardit kuupi gaasi , hinnaga 100$ ning see on peaaegu kolmandik Venemaa sisetarbest. Venemaa on muutunud Turkmeenia gaasisõltlaseks, sest muidu ei ole võimalik enam endisi gaasikoguseid Läände edasi müüa, meile kaasaarvatud.
Turkmenba?i võiduka käpa all ühendati riigi raudteevõrk kiiresti Iraani raudteevõrguga. Päris palju teeniti Lääne abi toetamisel, mis läks Afghanistani.
VÄIKE VENELANE, TÜBETEIKA PEAS
Turkmenba?i ootamatu (?) surm võib Moskvas nii mõndagi tegelast rõõmustada. Vaevalt, et Putin on unustanud neid “iseäraliku külalislahkuse hetki”, kui ainukese venekeelse keskkooli külastusel laulavad vene lapsed venekeelset ülistuslaulu Turmenba?ile – endal tübeteikad peas, mis on kehtestatud kõigile väikestele riigialamatele koolivormi lahustamatu osa. (Koolivormi aga peavad kandma kõik lapsed sõltumata rahvusest, soost ja usutunnistusest.)
Putin oli alles napilt oma alandavat Turkmeenia visiiti unustama hakanud, kui Asghabadi kesklinnas asuti otsustavalt ning lõplikult lammutama Pu?kini nimelist Vene Ooperi- ja Balletiteatrit. Tõenäoline, et osati just seetõttu Putin oma jalga Turkmenba?i matusele ei tõsta.
MERI KESET KÕRBE
Turkmenba?i osutus kõigile üllatuseks endise N. Liidu üheks suurimaks rahvuslaseks. Kui enne iseseisvust võis türkmeenikeelset kõrgharidust saada vaid Asghabadi Pedagoogilises Instituudis põhikooli türkmeeni keele ja kirjanduse erialal, siis praegu on kogu venekeelne kõrg- ja põhiharidus muudetud türkmeenikeelseks. Kirjakeel viidi kirillitsalt ladina tähetikule.
Riik on tegelenud plaaniliste imedega. Lõpetamisel on raudtee ja maantee ehituste suurprojektid, mis seovad riigi eri osi. Meeldetuletuseks niipalju, et N. Liidu ajal tuli riigi ühest otsast teise pääsemiseks läbida teisi liiduvabariike.
Keset Karakumi kõrbe asuti rajama “merd”. Töötab mitusada buldooserit… Selle täitmiseks leitaks tõenäoliselt kusagilt ka vesi, kuigi Araali meri(järv) on naabruses kuivamas. Kõigile riigi kodanikele on elukondlike vajaduse ulatuses gaas, elekter, vesi ja keedusool tasuta. Enamus venelasi on lahkunud.
ISAKESE VAIMSUS
Türkmenistan lahkus SRÜ-st, kuna on ÜRO otsusega neutraalne riik. Teiste SRÜ riikidega kehtestati viisare?iim. Välismaale saab türkmeen ainult välispassiga. Poliitilist opositsiooni ei ole, see istub vangis või on pagenduses. Kõikjal riigis kõrguvad Türkmenba?i kujud. Kõige suurem neist asub pealinnas, ta on kullatud ja pöörleb – nii et tema käsi näitab ainult päikesele. Kalendrikuud on ammu ümber nimetatud, nii ka nädalapäevad. Türkmeenia ja maailma ajalugu on samuti ümber mõtestatud, vastavalt millele on Türkmeenia üks inimtsivilisatsiooni hälle. Niazov on kirjutanud ka uue “rahvuseepose”, kohustusliku “suuurteose” “Ruhnama”, mille tundmine on kohustuseks igale väikesele ja suurele turkmeenile. Vähe sellest, Ilma “Ruhnama” tundmise eksamit tegemata ei anta idealistlikul maal isegi autojuhilube.
Turkmenba?il on teisigi saavutusi. Ehitatud sai Kesk- Aasia suurim mo?ee, mida nimetatakse “Türkmenba?i vaimsuseks”. Selle seinu ehivad prohvet Muhamedi ja Türkmenba?i (või vastupidi) mõtteterad. Ja kujutage ette, Türkmenba?i juhuslik külaskäik kõrbeoaasi on elustanud ammukuivanud elustava allika! Nii väidavad vähemalt kõik ametlikud kanalid.
KURBUSE MÄRGIKS
Tema surma järel ei võtnud võimu üle põhiseadusejärgselt parlamendi esimees, vaid peaministri asetäitja, kes oma põhikohaga on hoopis tervishoiu ja ravimitööstuse minister. Küllap tema juba teadis, kuidas ja millega Türkmenba?id ravida. Seega riigi esimene “karika ja mao mees”.
Seda ei tuleks siiski lugeda imede hulka, sest idamaades on karikas ja madu võimuvahetuse üsna sage kaasnähtus ja mõnikord ka tegija.
Siin saab minu jõud imede kirjeldamisel otsa. Aga ma olen sellel maal mitu korda käinud ja tahaks seda teha uuesti.
Ehkki -seoses turkmeenide isa surmaga – olen minagi jäänud orvuks ning luban nukruse märgiks mitu nädalat tübeteikat kanda.
Rahu Türkmenba?i põrmule.