Valgevene on juba pikemat aega kogu maailma progressiivse üldsuse huviorbiidis, kui kasutada nõukogudeaegset retoorikat. Ja selle üle, mis seal Valgevenes siis toimub, blufib igaüks. Tegelikult paistab mulle, et üks probleem, mis paljudel Lääne kommentaatoritel Valgevenega vähemalt oli (nüüd, kui Luka?enka pärast valimisi jälle eriüksuste abi kasutas, enam vist mitte), et paljud ei suutnud uskuda, et Euroopa südames asub veel üks totalitaarne isikukultusel põhinev re?iim. Sama väitis muide ka Luka?enka ise – kuna Euroopa on demokraatlik, siis ei saa üks Euroopas asuv riik olla mittedemokraatlik.
NOSTALGIAST VAIMUSTUSENI
Selles suhtes oli jube heaks võimaluseks natukenegi Valgevene ellu sisse kiigata (hiljuti kahjuks Ren TV-ga asendatud) Valgevene TV Starmani paketi seas. Valgevene televisioon ilmus välja siis, kui Starmanil algasid jamad nende teiste vene kanalitega ja oli vaja ruttu asendada käest ära võetud kesksed Venemaa programmid. Ja ma armusin sellesse kanalisse. Sest Valgevene TV on tõeline trash.
Eestis võib kohata arvamust (lugege kasvõi Kultuuri ja Elu ning muid ultrapatrioote), et “tegelikult pole midagi muutunud, Nõukogude okupatsioon kestab edasi, punased on ikka võimul” ja muu sarnane bla-bla. Mitte et mulle endale kõik siin Eestis kangesti meeldiks. Aga neid, kes väidavad, et Eesti elu pole omadega edasi läinud, paneks ma lihtsalt vaatama Valgevene TV-d. See, mis seal tuli, tekitas minus kõigepealt nostalgia, siis juba vaimustuse, et midagi niivõrd absurdset veel eksisteerib.
Televisioonis paistab ka valitsevat luka?enkalik kontseptsioon, et omamaine on parim. Filmidest näidati seal peaaegu eranditult Valgevene loomingut, sh nõukogudeaegset. Või õigemini just nõukogudeaegset. Mis teha, omal ajal oli Valgevene Belorusfilm kõva filmitootja ja sealt tuli ka suhteliselt head kraami. Ning muidugi palju seda, mis üleliiduliselt eriti ei levinud. Sai ka neid asju vaadatud.
NOORSOOSPORTLASED TOOVAD LILLI
Ent parim osa olid Valgevene televisioonis riigi elu käsitlevad saated. Kunagi talvel sattusin peale, kui näidati Valgevene siseministeeriumi talispartakiaadi. Tõeliselt kaunisse kohta metsade vahel olid kogunenud kõikvõimalikud korravalvurid, et üksteiselt mõõtu võtta ning rahvale tervislike eluviiside propageerimises eeskuju näidata.
Tegemist oli mastaapse üritusega, rahvast oli palju ja kõik nägi välja nagu miniolümpia. Iseenesest paistsid kõikvõimalikud siseministeeriumi üksused koosnevat väga sportlikest tüüpidest. Võitis enamikul aladel muide KGB. Ja siis tuli lõpetamine! Puude alla oli tehtud midagi sellist, mille peal mongolid omal ajal khaane kroonisid. Vaibad olid maha pandud, selle peal oli poodium, poodiumil ka vaibad, ja küljes muidugi Valgevene vapp. Taga sööstsid taevasse lipuvardad Valgevene riigilippudega. Mootorsaanil saabus sportlik ja talidressis president (Luka?enka pidi tegelikult ka kõva sportlane olema). Ronis poodiumile. Noorsportlased tõid lilli ja esinesid eeskavaga. President pöördus rahva poole kõnega tervislike eluviiside vajalikkusest. Siis tuli poodiumile keegi Valgevene vanast spordikaardiväest, juba suhteliselt paksuks läinud papi. Luka?enka surus tal kätt ning palus avada auhinnatseremoonia. Peamiselt kagebiitidest võitjad said medaleid.
RIIGIVASTASED KÄRSAD
Teinekord sattusin peale saatele, mille teemaks olid valitsusvastased organisatsioonid. Just ajal, kui ka Venemaal see teema kuum oli. Igatahes oli saate motoks: kõik valitsusvälised organisatsioonid on tegelikult välisluurete käepikendus eesmärgiga meie õiglast ja head presidenti kukutada.
Tõe huvides peab ütlema, et paljud valitsusvälised organisatsioonid finantseerisidki opositsiooni, sellest kirjutas isegi Guardian. Igatahes näidati kõigi action-filmi reeglite järgi läbiviidud haarangut ühe sellise kontorisse. Automaaturid jooksid ukse maha ja vangistasid suure hulga riigivaenlasi. Palju huvitavam oli aga selle ühingu kontori läbiotsimine. Kui mitte enne, siis nüüd sai iga valgevenelane aru, et valitsusvälised organisatsioonid pole mitte ainult riigi vaenlased. Hullem, nad on suisa terroristid. Lauale oli laotud korralikult pakkide kaupa dollareid. Luka?enka-vastane kirjandus. Kahtlase otstarbega kaikad. Noad. Sinna juurde reporteri võidurõõmus parastav ilme. Näete, ma olen ju seda kogu aeg rääkinud! Saatesse oli Venemaa-poolseks eksperdiks kutsutud ei keegi muu kui Hunt Hundipoeg ?irinovski ise! Ja ?irinovski ei tseremoonitsenud. “Kõik valitsusvälised organisatsioonid on riigivastased, riigile kahjulikud ja tuleb kinni panna! Nad on asutatud üksnes spioneerimiseks ja riigi destabiliseerimiseks!”
ÜLIÕPILASED SARJAVAD VAENLAST
Omaette oopus olid muidugi presidendivalimised. Valimisreklaam jagunes Valgevene televisioonis laias laastus kaheks. Luka?enka reklaam ja kõigi teiste antireklaam. Isake rääkis mitu korda, irooniline muie suunurgas, kuidas tema vaenlased süüdistavad teda diktaatorluses.
Kallid inimesed, mis diktaator nüüd mina olen! Ma olen ridamisi demokraatlikult rahva poolt valitud president. Teie, kallis rahvas, olete mulle oma usalduse andnud, aga mingid napakad ei saa sellest aru. Onju? On küll, seda kinnitasid mitmed talk-showd ministrite osavõtul, kes üksteise võidu kinnitasid, et ainult niivõrd demokraatlikus riigis, niivõrd demokraatlikult valitud presidendi all suutis Valgevene teha selliseid edusamme. Vaadake, milline bardakk on Venemaal ja Leedus! Kõik on välismaalaste poolt ära ostetud, kultuuri ei toetata, inimesed nälgivad.
Eriti südamlikud olid üliõpilaste sõnavõtud. Võeti selline ülikooli õppehoone koridoris ette ja laulis tudeng mikrofoni oodi presidendile – vaid teda ma valin, vaid tema on ainus, ilma temata pole meil elu! Ja sarjati vaenlasi, kes ka üliõpilastele püüavad vastutustundetult selgeks teha, et vaja oleks vastaskandidaatide poolt hääletada.
? JA AKEN VAJUB KINNI
Parim koht oli see, kus mitmed üliõpilased rääkisid, kuidas Luka?enka vastaskandidaadid petukauba abil patriootlike tudengite hääli ostavad. Nimelt käidi kogumas allkirju presidendikandidaadi toetuseks. Pärast seda, kui allkiri oli antud, avastas nördinud tudeng, et koguti hoopis opositsiooni kandidaadi toetuseks.
Niivõrd ebademokraatlik ja pettus puha, hõiskas reporter.
Ja järgnes järjekordne Luka?enka intervjuu, kus too sõna otseses mõttes oma vastaskandidaate sõimas ning maha tegi. Läbi ridade oli aru saada, mis juhtub nendega, kes Luka?enka poolt ei hääleta.
Ja siis tuli Starmanile geniaalne idee too aken Valgevenesse sulgeda.