Nörritama panev ja küüniliselt naljakas asi see kibe suhkrutrahv. Vaatan lehti, liigutan kõrvu ja ei usu oma silmi: asi on läinud nii nõmedaks, et kusagil Tartumaal koguvad pooletoobised aktivistid juba moosi, et “saata see Brüsselisse suhkrutrahvi määraajaile.” What-what-what! – nagu karjus kultusmultikas “South Park” ennekuulmatutes olukordades juudipoiss Kyle´i ema kileda häälega.
PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM TEADIS JAMAST JUBA 1999
Muuseas, on keegi üldse aru saanud, milles asi? Mõned üksikud, aga nende häält pole kuulda. Kõik, mida me teame, on vana ja kulunud “valitsuses on sead” ja thats it.
Teeme siis lühikursuse. Esiteks, asi pole mingis Juhan Partsis või Taavi Veskimäes. Sekeldused algasid juba 2000. aastal, 14. juunil, kui Eesti alustas ühinemisläbirääkimistel Euroopa Liiduga kõnelusi põllumajanduspoliitika üle. Põllumajandusministeerium teadis üleliigsete põllumajandussaaduste laovarudega seonduvatest jamadest ei varem ega hiljem, kui juba 1999. aasta algusest. Mis tähendab, et sellid Põllumajandusministeeriumist pidid arvestama: üleliigsete laovarude küsimus peab liitumise ajaks olema lahendatud.
Mott.
Paraku esitas Põllumajandusministeerium valitsuskabineti nõupidamisel vastavasisulise infi neli (4) aastat hiljem, 30. oktoobril 2003|. aastal. Reiljani-poistele jõudis alles siis kohale, et riik on sattunud Euroopa Liitu.
LOTERII, LOOMAAED JA LENNUKIGA SÕIT
Nüüd kestab tants ja tagaajamine juba pikemat aega, ministrid ja eksministrid loobivad üksteist süüdistustega justkui noorukid rahvaste pallis. Luua-Villu (Reiljani) käsilane Sea-Tiit (Tammsaar) äsab vastu hambaid Taavi Veskimäele, kes omakorda üritab solki oma hoovilt ära saada. Kolme sõnaga, loterii, loomaaed ja lennukiga sõit. Või nagu ütleb geograaf Hardo Aasmäe: kotkapoeglus, põuavälklus ja valeraha tegemine.
2003|. aasta suvel, kui Põllumajandusministeerium lõpuks üleliigsete laovarude probleemi avastas, oli juba lootuselt hilja. Kahjuks ei suutnud aga Tiit Tammsaar isegi siis mingit töötavat lahendust välja pakkuda – tema välja käidud üleliigsete suhkruvarude tollimaksu ei saanud kehtestada, kuna see ei oleks olnud kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames võetud kohustustega.
Niisiis on tegemist looga, mis ei oma ei saba ega sarvi, aga pahandust suutis keerata oi kui palju.
Kõigepealt pidanuks põllumajandusminister koheselt peale liitumislepingu ratifitseerimist Riigikogus tegema ettepaneku adekvaatsete meetmete kehtestamiseks, mitte jääma suu lahti ootama EL määrust 2004| jaanuaris.
MÕNED LIHTSAD JÄRELDUSED LOLLIST LOOST
Järeldus A.
Minu arust ilmestavad Rahvaliidu tegevuse tulemusi Eesti põllumajanduse kollektiivsel juhtimisel Werol, Viljasalv, suhkrutrahv, raipetetehas ja kümned teised susserdamised. Nii nagu omaaegselt keelati KGB-lastle kandideerida valimistel ja töötada riigi tööl, nii oleks pidanud ka ca 200 kolhoosiesimehel keelama osaleda avalikes ametites. Rahvaliitlaste-kolhoosiesimeeste ebakompetentsuse ja saamatuse suurimaks “viljaks” on olnud miljardine suhkrutrahv Eestile.
Järeldus B.
Sea-Tiiduna tuntud Kaiu kolhoosnik Tammsaar, kes on olnud kõva mees rusikatega vehkima ja teisi süüdistama, lasi suhkrutrahve ennustava kirja ilmselt paberihunti, mul on tunne, et ta ei saanud selle sisust lihtsalt aru. Riigikontrolli auditi käigus tuvastatati, et liigsete suhkruvarude tekke ohule tähelepanu juhtiva Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi kiri oli Eesti esindusse Brüsselis saabunud juba 2003|. aasta augustis. Veel kord: põllumajandusministeeriumi kakud olid sellest riskist teadlikud juba 1999. aastast!
Järeldus C.
Sea-Tiit magas pika une ja kui ühel päeval ärkas, siis pakkus uimase peaga lahendusi, mis poleks probleemist jagu saanud, vaid karistanud tavainimest-moosikeetjat – spekulandid oleksid suhkru lihtsalt varem ladudesse ostnud, aga mammid oleks pidanud hakkama maksma suhkru eest kordi kõrgemat hinda juba ammu enne Euroopa Liiduga liitumist.
Järeldus D.
Reiljani mehed rahvaliitlased, kes on igasuguseid tolle ja aktsiise kogu aeg fännanud, ajasid ka seekord põikpäiselt oma joru – selle asemel, et otsida mõistlikke lahendusi, millega oleks pitsitatud oma sõpradest spekulante, mitte kiusata d?emmi-mammisid. Siinkohal ei kuulanud Sea-Tiit isegi omaenda aametnike (Andres Oopkaup) hoiatavat häält. Jääb vaid küsida, miks?
Järeldus E.
Õnneks suudeti valitsuses lõpuks isegi rahvaliitlastele mõistus pähe panna, aga samal ajal kui Tiit Tammsaar oli ajanud oma iba, oli aeg muudkui jooksnud ja sahkerdajad saanud mõelda skeeme, kuidas Euroopa Liiduga liitumisel kasvavast suhkruhinnast spekulatiivset kasu lõigata ja hiljem otsad vette peita, põhejendades oma tegu liiga hilise seadusega.
Järeldus F.
Nagu imeväel on kõige selle juures just suurim kogus suhkrut (15,6 tuhat tonni) sahkerdatud läbi as Kalevi, mille nõukogu esimeheks on teine kolhoosnik Kullamaalt – Priimägi koos Oliver “kohuke” Kruudaga. Ei tea palju Reiljani-Tammsaare suu sellest tehingust magusamaks sai?
Järeldus G.
Parts oleks pidanud peaministrina näitama üles teatud otsustavust, Sea-Tiidu kamba õigel ajal tuppa kinni panema ning mitte enne välja laskma, kui põllumajandusgeeniused oleks pissile minnes suutnud esitleda ka mõnd töötavat lahendust.
KUJUTAME ETTE: PALJU SEDA SUHKRUT JA RAHA ON?
Ei usu, et keegi meist kujutab ette, kui suur kogus on ligi 100.000 tonni suhkurt. Siin saan endale ja lugejale väikese arvutuse kaasabil sõbrakäe ulatada.
■ Suhkru tihedus on1550 kg/m³
■ Üleliigset suhkrut on kokku 91 464 tonni s.t. 59 tuhat kuupmeetrit või 59 miljonilt liitrit või 59 miljardit kuupsentimeetrit.
■ Sellest 15 600 tonni ehk 17% ehk ligi viiendik on AS Kalevil, kes on selle kuskile teise firmasse kantinud, enamik ongi eri firmadel, mitte kodutarbijatel.
SUHKUR JA INIMESED
■ Üleliigse suhkru jaotamisel oleks tulemus 70 kg per inimene (Eestis on 1,3 miljonit inimest)
■ 280 kg (5 ja pool 50kg suhkrukotti) per 2 lapsega pere.
■ Arvestades, et moosis, mida hullud Tartumaa mehed Brüsselisse tahavad vedada, on suhkrut ca 1/3, saaks kogu üleliigsest suhkrust 138 liitrit moosi inimese kohta, mis teeb 1104 pooleliitrist purki 2 lapsega pere kohta. Niisiis, head inimesed, kõigile ligi 3 purki moosi päevas aasta läbi. Kes, kurat, selle ära sööb?
SUHKUR JA MAHT
■ Üleliigsest suhkrust saaks 59 kilomeetrit meetrilaiust ja meetrikõrgust juga.
■ Võiks panna püsti kuubiku servaga 39 meetrit. Näiteks Viru keskuse saaks poolenisti täis lasta suhkrut (6 meetri ehk 2 kordse maja paksune kiht kogu Viru keskuse krundi ulatuses). See tähendab, et Viru keskuse asemel oleks kahekordse maja kõrgune suhkrust kuubik.
SUHKUR JA EELARVE
■ Kogu trahv 1091 miljonit krooni. 1 miljard krooni on 1,7% 2006|. a riigieelarvest
■ 1 miljard krooni on 31 päeva pension.
■ Luua-Villu ja Sea-Tiit saaksid suhkrutrahvi eest maksta kõigile Jõgevamaa pensionäridele 20 kuu pensioni.
■ Suhkrutrahv on 1/4 põllumajandusministeeriumi eelarvest ehk sisuliselt põllumajandustoetustest
■ Suhkrutrahv on pea sama suur, kui riik suunab aastas teadus ja arendustegevusse.
■ Suhkrutrahv on 2/3 ülikoolide aastaeelarvest
■ Suhkrutrahv on kutsekoolide aastaeelarve
SUHKUR JA SUHKRURONG
■ 21. juunil 2001 koostas firma BHP Iron Ore (Austraalia) rauamaaagirongi pikkusega 7,35 km. See rong on kirjas Guinessse´i rekordite raamatus kui maailma pikim läbi aegade.
■ Üleliigsest suhkrust koostatud rong oleks ligi kaks korda pikem.
Palju õnne meile kõigile!