Helilooja Tauno Aints (34) paneb Buratino ja sõbrad telesaates arvutifriikidest laulma. Sätib noorte laulupeo tarvis “Rongisõidu” rokivõtmesse ja laseb selle vahetekstides telediktoril (Marite Kallaste) asjaliku häälega Porilasse kihutanud notsudest kõnelda – mudilased rõkkavad rõõmust, vanameelsed muusikaõpetajad haaravad validooli järele ning lehetoimetaja küsib, kas Ernesaks kõige selle peale hauas ei pöörle kui vurrkann.
Võnked
Nüüdismuusikahuviline aga lükkab Aintsi nime kuuldes plaadimängijasse ansambel U esikplaadi ja klõpsib säält välja tema eksperimenteeriva “1 filmi”, mida kriitika iseloomustab “vastuolulise kõlamaastikuna, kus popmuusikale omane perioodiline beat on asetatud kõlamodernistlikku konteksti”.
Pelgalt kammerlikku nüüdismuusikani??i teda aga paigutada ei saa, seda tõestab kas või tänavuseks Birgitta festivaliks loodud lavaline suurvorm “Aeg armastada” kooridele, sümfooniaorkestrile ja solistidele – kord pea pühalikult tõsine, siis jälle irooniliselt muigav.
Peale selle ühendab arran?eeringus RAM-i, Tormise ja Metsatöllu või hoopis Pantokraatori sümfooniaorkestriga. Või siis nakatab “Proloogis” oma võngetega publiku, jagab saalisolijatele flöödid kätte ning jälgib põnevusega, milliseid helisid ses mängus kuuldavale tuuakse.
Võnked, olgu küll erineva sagedusega, on need, mis maailmas kõike määravad, leiab Tauno Aints ja püüabki neid, nagu ise ütleb, “nootideks kritseldada”.
“Kõige paremini tajutavad võnked on näiteks öö ja päeva või aastaaegade vaheldumine. Aga on ka suuremaid võnkumisi, mida võib vaid hoomata – näiteks elu ise. Muusika on lihtsalt selliste sagedustega võnkumine, mida on kuulda.”
Tee
Tartust pärit Tauno tee pole sugugi kulgenud ootuspärasel marsruudil lastemuusikakool-Elleri kool-Muusikaakadeemia, kaugel sellest. Lastemuusikakoolis nimelt selekteeritud välja ühed, kel soovitati edasi õppida ja teised, kellele seda soovitust ei jagunud – viimaste hulka kuulus ka kodus salamisi komponeerimist katsetanud Tauno. Temast sai hoopis Miina Härma nimelise kooli gümnasist.
Gümnaasiumi ajal tekkis kamraadide kooslus nimega Speculative Rock’n’Roll Band, kuhu Tauno klahvpillimängijaks kutsuti. Pärast kooli lõppu sai muusikategemise pisik kainest meelest, mis soovitas TÜ-st mõni asisem eriala valida, võitu ning noormees immatrikuleeriti Viljandi Kultuuriakadeemia levimuusika eriala üliõpilaseks. “Õppisin rõõmuga ning ühel hetkel mõistsin, et tahan edasi Muusikaakadeemiasse minna, heliloomingu akadeemilisema poolega tegelda. Muudkui õppisin ja võtsin osa omaloomingukonkurssidest.”
Genialistid
Ühel hetkel kutsusid Spekulative’i andeka klahvpillimehe punti Genialistid – sealt sai alguse koostöö, mis Taunot viis aastat järjest menubändiga kontserdilavale tõi. “Eks selle otsene mõju oli unine nägu, kui hommikul lastele tundi andma läksin,” muigab Tauno, kes on heliloomingu kõrval Tallinna Muusikakeskkoolis õpetajana ametis. “Kuid kahtlemata on bänditegemise aastad mind ja mu muusikalist käekirja kujundanud. Kui mu elus poleks olnud rock’n’roll’i, poleks ka suurvorm “Aeg armastada” päris kindlasti niisugune, nagu ta täna on.”
Teisalt avaldasid mõju akadeemilised eeskujud, eeskätt õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias – Lepo Sumera ja Helena Tulve. “Nii Sumera kui ka Tulve õpetus ja tunnid kestavad minus teatud kombel edasi ning tihti on mingi loomingulise probleemi nägemine ja lahendamise mudel just nende tundidest pärit,” on ülikooli cum laude lõpetanud ja tänavu heliloomingu eest Heino Elleri preemiaga pärjatud Tauno nentinud.
“Akadeemiline lähenemine muusikas eeldab mingisugust koolkonda ja traditsiooni, mis ühelt poolt on väga sügav ja väga vajalik. Samas tunnen, et elujõulisem on just niisugune looming, mille aluseks on ennekõike siiras soov muusikat teha. Koolitatus ei luba teinekord olla päris vaba. Need energiad on lihtsalt nii erinevad. Minu soov ja suurim väljakutse ongi ühendada ühelt poolt õpetatust ja teisalt seda päris elust pärit amatööri tehatahtmist, justkui lapse mängu.”
Kogemused kui ehituskivid
Tuhandete Eesti laste südameisse kirjutas helilooja Aints end igatahes populaarse telesarja “Buratino ja sõbrad” kangelaste lauludega. Tema lastelaulude testpublik ja kõige karmimad kriitikud, pojad Georg (7) ja Alfred (3) armastavad aeg-ajalt ikka kiigata, et mida isa sääl arvuti taga nahistab. Üritavad end igal võimalikul momendil isa töötuppa poetada, sääl säravate silmadega klaveriklahve vajutada ja ainult neile teadaolevate kompositsioonireeglite kohaselt omaenda heliloomingule panustada.
Tauno möönab, et tunneb poegade muusikategemise soovis aina enam ära iseennast – põnevil koolieelikut aastakümnete tagant, kes noodijoonestikule tagurpidi siniseid ja rohelisi kriipse vedas ning saksofonimängu harrastanud naabrionule oma esimesed kolmkõla-katsetused ette kandis.
Mõni iseäranis pöörane idee ei luba heliloojat rahulikult teki all lambaidki lugeda – kriibib nõnda, et öö hakul tuleb taas töölaua taga istet võtta.
Hetke olulisuse tunnetamine on tähtis, arvab Tauno. “Muidu on kogu aeg pilk eespool ja me ei näe, kui suur õnn peitub käesolevas hetkes. Ma olen palju mõelnud, et mis juhtuks, kui me ajataju muutuks – huvitav, kuidas oleks, kui võiksime näiteks täiskasvanutena tunnetada aja kulgu nii nagu kunagi lapsepõlves.”
Missugune aeg tiksub aga Tauno enda sees? “Ühtpidi on see muutuste, otsingute aeg,” sõnab ta.” Seni omandatud kogemused on justkui ehituskivid, mis lubavad juba üht-teist luua, ent suur töö nende lihvimise näol seisab veel ees.”
* * *
Leelo Tungal, “Aeg armastada” libretist:
Sellist jõudu ja temperamenti nagu Tauno muusikas pole ma pärast Raimo Kangro helikeelt palju kuulnudki. Tauno muusikas on mingi ürgne jõud ja on üllatav, et noor inimene tabab nõnda palju.
* * *
Tauno Aints
Sündinud 19.06.1975
Lõpetanud Viljandi Kultuurikolled?i levimuusika eriala ja EMA kompositsiooni eriala cum laude.
Täiendanud end Tõnu Kõrvitsa juures orkestreerimise alal.
Riho Pätsi Koolimuusika Fondi 2007|. aasta stipendiaat. Hooajal 2007|-2008| resideeriv helilooja RAM-i juures. 2009|. aasta Heino Elleri muusikapreemia laureaat.
Teinud koostööd paljude tuntud Eesti dirigentidega, samuti Estonian Dream Bigbandi, ERSO-ga, ETV tütarlastekoori, Eesti Raadio Laululaste, Politseiorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, RAM-i, U ansambli jt-ga.
Võtnud osa erinevate konkursside ?ürii tööst: ETV lastelaulude konkursi ?ürii esimees (2007|), X kammerkooride festivali ?ürii liige (2008|), X eesti rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü konkursi ?ürii esimees (2009|). Pälvinud aastatel 2005| ja 2008| Eesti Autorite Ühingu parima teose stipendiumi festivalile Eesti Muusika Päevad.
Abielus, kaks poega.