Pole õige seltskonnaajakirja peatoimetaja legendaarne hüüatus: Aga kõik inimesed elavad ju Tallinnas! Tühjagi. Mõni elab ka Maardus, mõni Maidlas, mõni Marbellas. Kui Tallinnas käivad inimesed enamasti tööl, poes, niisama asju ajamas, siis mujal toimetatakse muid talitusi. Kantakse näiteks keha eest hoolt. Nagu vana maarahvas kunagi.
***
Leiliviskamisega tasub ettevaatlik olla. Iseäranis, kui on võõras keris. Või kui kulbis on midagi kahtlast.
Kord juhtus Viljandis nii, et olime sõbraga sõbra tütarlapse ema noormehe juures. Eksole. Ja loomulikult tehti sauna ja meid sõbraga kupatati esimestena lavale. Enne pisteti pihku 80-kraadise viina pudel. Et: kõik on õllega leili visanud (maru hea küpse leiva lõhn tuleb; vett vaid vaja kohe peale lärtsatada, muidu tuleb natukene kõrbenud küpse leiva lõhn; nutikamad kallavad õllesortsu kohe poolenisti veega täidetud leilikulpi – saab parasjagu tembitud ja pole hirmu, et pudelisuu üle ajama hakkab); nojah, et: kõik on õllega leili visanud, mõni ka ?ampusega, ning enamasti leidub saunatajate seas keegi, kes on rääkinud mehega, kes on ise näinud meest, kes tunneb meest, kes on viinaga leili visanud. Aga et: visaku nüüd meie ka viinaga (80-kraadisega, mäletate?), siis saame nendeks meesteks, keda saavad näha mehed?
Elektrikerise köetud keldriruum oli kuiv ja sauna kohta külm. Istusime ja istusime. Viskasime niisama veega leili. Suts! tegi keris. Aga soojemaks ei läinud, oluliselt niiskemaks ka mitte. Istusime veel. Igav hakkas. Jahedavõitu kah. Proovisime pudelist viina juua. No ei joo isegi külmal laval 80-kraadist viina. Viimaks võtsime kulbi. Ma lasin pudelil tükk aega pulksuda. Natuke veel. Siis läigatasin.
Suts! tegi keris. Nüüd on siis viinaga kah leil ära visatud, mõtlesin ja surusin peopesad vastu lavaserva, et tagument minekule kergitada.
Õhk plahvatas.
Leek oli umbes kantmeetri suurune. Täpselt kerise ja ukse vahel. Mäletan mõtet: täpselt kerise ja ukse vahel!
Mõte on kuradi kiire, mõtlesin, kui me mõni sekund hiljem sõbraga teineteisele otsa jõllitasime, peopesad tugevasti lavaservale surutud. Leiliruum oli nagu enne. Kuiv ja külm.
Ja siis tungis sõõrmeisse, kõrvalestadesse, varbavahedesse kuum, steriilsuse järele lehkav õhk. Nagu keedaks keegi kirurgiriistasid. Tegime, et tulema saime.
***
Virumaal, Jahimajas – kunagine suure asutuse uhke puhkekompleks, nüüd niisama uhke puhkekompleks – peeti koguni kahte sünnipäeva korraga. Söödi-joodi, lasti rakette, siis sai saun valmis. Et rahvast oli pidus igast east, peeti lahussauna paslikuks. Kerkis vaid küsimus, kas ennemp miehet vai naiset. Levis kuuldus, et keegi juba saunas. Ringi vaadates märgati, et üks aastates härrasmees kadunud. Proua läks asja uurima. Tuli tagasi ja teatas – tema küljeluu seal laval jo ongi. Teised mehed imbusid kõrvale. Kõige pisem saunaline oli kõige esimese väike sugulane. Ta käis iga kord enne basseini hüppamist vanale sugulasele kuumavat nahka demonstreerimas, et: just lavalt tulnud ja piisavas palavuses jahedasse vette kargamiseks. Mõnikord saadeti poiss enne kupsule-lubamist sooja tagasi. Saunast tõve külge saada oleks sulaselge nöök.
Ühel hetkel läksid siis naised sauna.
***
Lihulas, Läänemaal, ronisime kamba loodusajakirjanikega võõrastemaja suure eesruumiga sauna sügava vapustuse järel. Vapustus ise algas poole seminari pealt, kui Matsalu looduskaitseala keskuse saalis NATURA 2000 projektidega tutvuvatel ?urnalistidel hakkasid järjepanu telefonid helisema. Inimesed läksid riburada saalist välja. Kuni loeng katkestati ja lektori lauale toodi päevinäinud raadio. Tiit Kändleril peaks olema foto, kuidas mõnikümmend inimest hiirvaikuses (ma usun, et see on pildil aimatav) kuulavad uudist kaksiktornide kokkukukkumisest.
Saun pehmendas.
Päikesetõusu aegu olime juba paatidega Penijõel.
Soovitan.
***
Hea sõber pidas sünnipäeva Võrumaal, Vällamäe (juure otsast ronima hakates Eesti kõrgeim mägi) jalamil asuvas Riigimetsa Majandamise Keskuse puhkemajas. Palkmajake metsa sees, palksaunake oja kaldal. Elektrit ei ole. Parkla on kilomeetri kaugusel. Õues laiutab oktoober.
Kuuma sai ses saunas kõvasti – hoolimata sellest, et leiliruumi tagaseina alumise palgi ja põranda vahele polnud just palju sammalt topitud.
Pesemisega olid lood natuke kehvemad. Õigupoolest – saunas polnud sellist luksust ette nähtud. Küll aga oli oja täpselt sauna kõrval pisikeseks järvekeseks paisutatud. No selle veekogu temperatuuri sai õhtu jooksul ikka kordi tõstetud.
***
Tartu uuseramurajooni maja planeerides joonistas sõbra naine elamu ainsale vetsule kaks ust. Kergendusasutusse saab nii koridorist kui sauna pesuruumist. Loogika: nii ei pea saunalised – no õlut läheb ju mehiselt ülesse – läbi elutoa ringi käima.
Noh, ühe peo ajal hiilisid köögis tooteid pruukinud mehed aina WC-sse. Kui elutoas veinitavad tütarlapsed ükskord tähele panid, et kergendusasutusse minejate ja sealt väljujate bilanss on kõike muud kui null, oli meestel esimene leil võetud.
***
Vaat Vormsil sai koledat leili. Pikajuukseline kursavend oli püstihädas. Sellest hoolimata viheldi nõgesevihaga, miks kadakavihta polnud, ei mäleta.
Aga nõgesevihaga oli värk selline, et viheldes – no ta oli ikka kuumast veest vist läbi tõmmatud – käis teine nagu märg kalts lätsläts vastu turja. Aga järgmisel päeval keha surises – justkui mudiks sind kümned käed korraga.
Saaretipus võetud leil tasus kümmet kilomeetrit jalgsimatka bioloogide botaanikapraktikumi baaslaagrist (see asus äsjavalminud ja kohe mahajäetud hiiglaslikus piirivalvekordonis, millel oli täpselt kaks ruumi, kus aknad veel ees).
***
Kodusauna leil on kõige parem.
Äsja Maarja-Magdaleenaks tagasinimetatud küla servas on mul pihlaka all väike saunake. Kunagi tõstab minu istutatud tamm ta õhku. Vend istutas oma tamme teisele poole ust, aga see kuivas ära.
Mulle meeldib, kui leil ei karga näkku kui küünemees, vaid hiilib vaikselt sinu ümber nagu ootamatult selja tagant ilmunud kallistus. Ka temperatuur ei pea olema sada ja seened. 80-90 on paras, kui vaid kivid soojad.
Kevadeti on eriti hea. Õues on soe. Sirel röögib õitseda, ööbik niisama. Eesruumi lahtisest uksest paistab päikeseloojang.
***
Tallinnas ei ole ma saunas käinud. Aga sest pole ka lugu. Mujale sauna sõita pole pealinlasel õnneks pikk tee – suur see Eesti siis ära ei ole.