Sügis on epideemiate aeg. Sel aastal on inimesi hirmutamas uus viirus, mis põhjustab seagrippi. Haigus on nõudnud maailmas juba tuhandeid inimelusid. Nüüd on seagripp jõudnud ka Eestisse. Riigi tervishoiuametnikud võtsid novembris vastu otsuse, et riskirühmi hakatakse vaktsineerima.
Eks ikka järjekorrad
Soomes aga kodanikud riidlesid ja põhjustasid kohati isegi meeleavaldusi, kuna pidid vaktsiinisüsti tundide kaupa ootama ja kõigele lisaks veel õues. Soomlased on harjunud õues sabas seisma ainult taksopeatuses või grilliputkajärjekorras.
Eestis on järjekorras seismine palju tuttavam lugu. Hoolimata asjaolust, et Tallinna linn on täis apteeke, leiab tervest kesklinnast vaid ühe ööpäev läbi avatud apteegi. Selles Tõnismäel asuvas apteegis toimub müük tuulekojas asuva klaasluugi kaudu. Tuulekotta pääseb üks inimene korraga. Teised, oma ravimeid osta soovivad inimesed, seisavad õues sabas. Iga ilmaga.
Valveapteegis tegutseb üksainus müüja. Sageli vastutab klienditeeninduse eest vanem naisterahvas. Ta on küll sõbralik ja oma ala asjatundja, kuid teeb oma tööd oluliselt kiirustamata.
Andke valveapteeki!
Võiks ju arvata, et õues külma käes seismine ei paranda kohe kuidagi külmetunud inimese tervist. Lisaks sellele ju järjekorras seisvad inimesed köhivad ja aevastavad, mis tähendab, et levivad ka bakterid ja viirused. Apteegijärjekorras külmetavad inimesed ei julge järjekorrakoha kaotuse hirmus oma soojadesse autodesse ootama minna. Samalaadne järjekorrasüsteem, nagu on mis tahes toidupoes, teeks olukorra kõvasti paremaks.
Pikk järjekord Tõnismäe apteegi juures igal õhtul ja öösel näitab, kui väga on Tallinnasse valveapteeke juurde vaja. Näiteks Helsingis on valveapteeke mitmeid ja ennekõike – järjekorras ei pea seisma õues.
Kuidas toimib ravimimüük Tallinnas siis, kui saabuva seagripiepideemia kõrgajal otsustab suur hulk haigeid inimesi ravimite järele minna õhtul või öösel?