Nüüdisinimene on määratud kolme faktori poolt. Esiteks raha, teiseks raha ja kolmandaks raha. Õndsal nõuka ajal oli raha samuti väga tähtis. Ainult et raha eest sai vähem asju. Ma ei tea, kas aeg oli siis ka raha. Aega oli siis igatahes palju. Jätkus isegi altruismiks ja muuks mittesissetoovaks tegevuseks.
Pimekuldsel keskajal olid aga majanduslikud väärtused need kõige madalamad väärtused ja neid tähtsaimaks pidav inimene pigem paaria kui kaupmeeste-käsitööliste auväärsesse kihti kuuluv, rääkimata aristokraatiast või vaimulikest. Kaupmeeste gildid ja käsitööliste tsunftid tähtsustasid majanduskasust enam inimlikke ja religioosseid väärtusi ja hea professionaalne tegevus oli nende saavutamise tee.
MAX WEBERI MÜÜT
On üks visalt püsiv müüt, mille sotsioloogia loonud ja see on müüt kapitalismi tekkimisest protestantismi vaimust. Ma ei tea, kas see püsib sellepärast, et on kapitalihaidele meelepärane: ikka üllas ja soliidne taust.
Huvitav, et see kõik on omamoodi seotud vaikse Saksa linna Heidelbergiga. 1518 kaitses oma väitekirja Martin Luther. Max Weber toetub just Lutherile, kui räägib argitöö pühaks kuulutamisest.
Pärast Lutheri surma pöördus Heidelbergi mentaliteet ja võeti omaks Kalvini õpetus. 1536 ilmus kuulus Heidelbergi katekismus, mis sai kalvinistliku usu aluseks. Kalvin on kõige enam tuntud nn. predestinatsiooniõpetuse kaudu, mille järgi ühed on Jumala poolt päästmisele ja teised hukule määratud.
Kui sa juba oled valitud, siis käib ka su käsi hästi. Kui ei käi ja sa oled vaene, siis pole sa kas valitu või oled pattu teinud. Kalvinismi järgi on majanduslik heaolu Jumala õnnistuse märgiks, nagu see oli ka Vana Testamendi ajal.
300 aastat pärast Kalvinit näeb aga Heidel bergis ilmavalgust uus katekismus “Protestantistlik eetika ja kapitalismi vaim”, mis räägib ausast ja askeetlikust tööst, et kokku hoida ja investeerida ja niimoodi rikastuda. Weber üritab meid uskuma panna, et esimesed ettevõtjad said kapitalistideks tänu taeva kutsele.
KAPITALISMI SÜND
Tervelt 15 sajandit ilma kapitalismita näitas, et kapitalism ei sündinud mitte kristlusest, vaid vaatamata kristlusele. Liigkasuvõtmine oli kogu keskaja suur patt ja hirm põrgu ees hoidis inimeste, aja ja tulevikuga kaubitsejaid tagasi.
Keskajal on vaesus vaba valik. Assissi Franciscus on vaesusse lausa armunud. Legend räägib, et kui haigele kuningale õnneliku inimese särki otsiti, siis sel õnnelikul särki ei olnudki.
Alles puhastustule võimaluse sissetoomine XIII sajandil pani majanduse ja ühiskonna liikuma kapitalismi suunas. Medievist Le Goff kirjutab: “Liigkasuvõtja, kes elu lõpul on valmis kahetsema, loodab ja varsti on päris kindel, et saab päästetud ning talle võib ühtaegu kuuluda raha siin ilmas ja igavene elu teises ilmas”.
Austria kultuuriloolane Egon Fridell on öelnud, et kogu kaubandus ja rahateenimine pole muud kui omamoodi tsiviliseeritud ja rööbastesse juhitud pettus.
“Lääne inimene,” ütles konkista-mees Hernan Cortes, “kannatab südamehaiguse käes, mille vastu parim rohi on kuld.” Just maiadelt ja asteekidelt röövitud kuld oli see, mille kiire ja massiline kasutuselevõtt laiendas rahalevi ja tegi üldse võimalikuks täieliku kapitalistliku majanduse.
Esimesed kapitalistid polnud mitte protestandid, vaid ikka armsad katoliiklased, kuigi, jah, suuremalt egoistlikud ja kasuahned tegelased. Vahest koguni uusaja aferistid, avantüristid, röövrüütlid, valemängurid ja piraadid ilma usu ja seaduseta.
Weber uurib Badeni ümbruse kogukondi ja leiab, et protestantide käsi käib paremini kui katoliiklastel. Sellest aga ei saa teha muud järeldust, kui et protestandid kohanesid kapitalismiga paremini. Vähemasti sealkandis. Katoliikliku Belgia ja Prantsusmaa majandusedu aga näitab, et ega katoliiklased pruukinud kehvemad olla.
Muidugi aitas protestantism kaasa maiste asjade jumalikustamisele, mis viis omakorda ilmalikustamiseni. nagu nüüdispildil näha. Kapitalism pole muud kui praktiline ateism.
KURADI KINNASTAMINE
Kas tahame või ei taha, oleme kesk globaalse kapitali masinavärki ja me ei saa sellest enam välja. Kapital põhineb arvestusel ja kasul. Ja kui me nüüd küsime, mis on agape ehk kõrgeima – armastuse – vastand, siis? eks ikka seesama arvestus ja omakasu ole.
Sotsiaaldemokraatlik revolutsioon on vaid kuradi kinnastesse panemine, mis muidugi on palju parem kui kapitali karvane käsi. Sotsiaalselt kindlustatud Soome annab maailmale oma innovaatilisuses silmad ette, meie aga otsime siiamaani sedasamustki, eee? oma Nokiat. Võib-olla ei olegi “Nokia” ilma sotsiaalse turvalisuse õhkkonnata leitav.
Tegelikult ei ole kristlus see, mida lääs on maailmale pakkunud, vaid usk, et siin maailmas on oluline heaolu, mis seisneb võimus, naudingutes ja teadmistes. Kuna see on faustliku elutunnetuse kõrgeim hüve, siis selle saavutamiseks võib lepingusse astuda ka Kurjaga.
Kunagi kiusas Kuri Kristust kõrbes, öeldes talle, et muuda kivid leivaks, kukuta end templiharjalt maha ja kummarda mind, siis saad kogu võimu maailma üle. Seda mudelit – kivid leivaks, templist alla, kogu võim maailma üle – on lääs pakkunud kõigi vahenditega. Nüüdismaailma vastus Kristuse kolmele kiusatusele on nende vastuvõtt.
Vana Edmund Husserl, fenomenoloogia isa, kelle suur Heidegger kui mitteaarialase Freiburgi ülikoolist lahti lasi, küsis kord, et kas läänemaailm üldse kannab mingit absoluutset ideed. Sellele küsimusele on kolm võimalikku vastust: “jah”, “ei” ning kolmas: “kannab küll, aga see printsiip on kuri?”