Muuseumiöö selleaastane teema “Öös on lugusid” on valitud seoses tänavuse lugemisaastaga ja toonitab muuseumide rolli lugude jutustajana. Muuseumid kirjutavad lugusid vastavalt oma spetsiifikale, mis kujundavad meie arusaamisi meid ümbritsevast keskkonnast, ajaloost, inimestest ja nende väärtustest. Muuseumide esitatud lood – olgu need näituste, ürituste või trükiste vormis – on väga mõjukad meediumid meie minevikupildi kujundamisel.
Niisamuti on ka kõik muuseumiesemed – museaalid – nagu omamoodi sõlmed, milles kohtuvad mitmed lood. Kõigil muuseumieksponaatidel on oma ajalugu: oma päritolu ja kasutuslugu ning lõpuks ka muuseumisse sattumise lugu. Mida rohkem lugusid on eseme kohta teada, seda tähtsam ja tähendusrikkam, seda väärtuslikum on museaal. Ent kui museaalsete esemete lugudes on oluline faktitruudus, tõepärasus, siis kirjanduslike lugude puhul loevad teistsugused, loomingulised kriteeriumid, ka hea väljamõeldis on veenev ja kaasahaarav. Oluline on oskus lugusid luua.
Eesti kirjanike T-lood
Sellest inspireerituna kutsusime muuseumiöö puhul eesti kirjanikke kirjutama lühipalu, mis haakuksid muuseumidega, kellele lugu on kirjutatud, või seostuksid mõne konkreetse esemega muuseumiekspositsioonis, ent ei peaks samas kuidagi olema kammitsetud dokumentaalsusega, vaid võiksid julgesti kalduda ka fiktsiooni ja fantaasiasse.
Mõeldud lood lugesid kirjanikud ise linti ning salvestused laeti kaardifirma Regio T-numbri platvormile, mis on mobiiltelefonipõhine audiogiid. Nii saab neid nn T-lugusid kuulata kirjanike endi esituses, kui helistada iga loo jaoks määratud kindlal telefoninumbril. Etiketid nende numbritega leiab muuseumiööl muuseumidest kohapeal, nii et külastajatel on võimalik lugu kuulates näha seda muuseumi, ekspositsiooni või konkreetset eksponaati, millest lugu on kirjutatud.
Kirjanikest saab muuseumiööl kuulata näiteks Andrus Kivirähki, Contra, Veiko Märka, Indrek Hirve, Maimu Bergi või Kauksi Ülle lugusid.
Üritused muuseumiööl
Muuseumiööl on külastajatel võimalik osa saada veel kümnetest eriilmelistest üritustest üle Eesti: toimuvad etendused, mängud, lugemised, töö- ja jututoad, kontserdid, korraldatakse temaatilisi ekskursioone. Kui ülevaate kogu programmist leiab veebilehelt oo.muuseum.ee, siis esile võiks tuua mõned toredad üritused Tallinnas ning selle ümbruses.
Eriprogrammid on näiteks lastele: etendus “Lugusid vanapaganast” Tammsaare muuseumis, tondijutud Lastemuuseumis või kamuflaa?i ehk maskeeringu töötuba Sõjamuuseumis. Lugusid jutustavad näiteks male vanameister Iivo Nei Eesti Panga Muuseumis või Sirje Helme ja Heinz Valk programmis “Viiskümmend aastat kuuekümnendatest aastatest” Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäel.
Osaleda saab Eesti laululindude superstaari valimisel Loodusmuuseumis või Vabaõhumuuseumi kultuurikülas. Humoorikas programmis “Kultuuriküla 2010|. Kaldapealsed lood” saab näha, kuidas võiks toimida üks sellist tiitlit kandev maarahva küla suure meediakära ja ülemaalise tähelepanu keskmes, pakkudes mitmeid eripalgelisi kultuurisündmusi. Kohalikul innovatsioonil pole otsa ega äärt: avatakse Õhuteater, toimuvad muusikalised etteasted ja Pärdi uusteose esmaettekanne, praksudes köeb Kultuuripada jpm. “Kaldapealsed lood” vihjavad konkreetsetele ettevõtmistele Eesti kultuuri- ja kunstielus ning kultuuripealinna programmis.
Miks muuseumiöö?
Sel aastal osalevad Tallinnas muuseumiööl lisaks muuseumidele ka riigiarhiiv, kunstihoone ning kesklinna ajaloolised luteri kirikud, kus toimuvad samuti ringkäigud ja kontserdid. Tänavusel muuseumiööl osaleb u 120 mäluasutust üle Eesti. Eestis toimuv on osa üle-euroopalisest muuseumiööst, mida korraldatakse juba kuuendat korda ning seda peetakse traditsiooni kohaselt laupäevaõhtul, mis on kõige lähemal rahvusvahelisele muuseumipäevale 18. mail. Eelmisel aastal külastas ainuüksi Tallinna muuseume mõne tunni jooksul üle 50 000 inimese, mis tegi sellest seni suurima muuseumide ühisürituse.
Milles siis seisneb muuseumiöö fenomen? Muuseumiöö võlu seisneb kindlasti võimaluses külastada muuseume ebatavalisel ajal: vaid ühel ööl aastas on suurim osa Eesti muuseumidest õhtul avatud – sel aastal siis kuuest kümneni. Samuti pakutakse programme, mida saab nautida vaid ühel ainsamal ööl, olgu atraktsioonideks etendused, ekskursioonid või tuntud persoonide lood. Kui eelmisel aastal näitasid muuseumid erilisi esemeid, siis nüüd rõhutakse erilistele lugudele. Järgmiseks muuseumiöö populaarsuse põhjuseks on võimalus külastada muuseume täiesti tasuta. Kuigi siinsete muuseumide piletid pole väga kallid, on see siiski üsna oluliseks põhjuseks, miks muuseumiööl massiliselt muuseume väisatakse.
Uute paikade avastamise aeg
Muuseumiööl on hea võimalus valida – kas keskenduda ühele või mitmele muuseumile. Muuseumiööl on põhjust läbi jalutada mitu ühte regiooni jäävat muuseumi, valida õhtuseks külastamiseks näiteks muuseumid Tallinna vanalinnas, Kadriorus või Viimsis; käia näiteks muuseumis, kuhu pole kunagi varem sisse põigatud ning avastada uus koht, kuhu tasub tagasi tulla. Eelmise aasta muuseumiööl avastasid minu sõbrad näiteks Laia tänaval asuvaid muuseume külastades tarbekunsti- ja disainimuuseumi, kus nad kunagi varem käinud ei olnud.
Muuseumiöö on uute paikade avastamise aeg. Uuenduskuuri on läbi teinud näiteks Särevi teatrituba Tina tänaval ja tarbekunstimuuseum; muuseumiööst võtavad osa ka uued muuseumid – Muuseum Miia-Milla-Manda ja Nukumuuseum. Rääkimata võimalustest käia seal, kuhu tavaliselt ei saagi – näiteks Riigiarhiivis Manee?i tänaval, kus on võimalik külastada arhiivi ja endist erifondi. Öös on muuseume!
Muuseumiöö programmi leiab veebiaadressil: oo.muuseum.ee