Põnevust Vladimir Putini draamaga jätkus kuni oktoobrini, kui lõpuks selgus, et Putini järglane on Putin ise! Leonid Bre?nev tilpnes kommunistliku re?iimi eesotsas N.Liidus 18 aastat, miks ei võiks Putin seda poliitilist pikaealisust üle lüüa? Tegelikult pole vähimatki tähtsust asjaolul, missugune on tema ametinimetus 2008|. aastal. Venemaal vändatud telefilmis Leonid Iljit? Bre?nevist on selline episood – pojapoeg mängib kompartei peasekretärist vanaisaga ja küsib korraga, “vanaisa, kas sa oled tsaar?” “Võib nii öelda küll”, vastab vanaisa.
ERRUMINEJA PAIGALEJÄÄMINE
Vladimir Putin on ainukene isik praegusel Venemaal, kes võtab vastu poliitilisi otsuseid. Kõik teised tegelased etenduses on statistid. Statistidel on aga vene ajaloos alati tulnud täita vaid põlatud tola rolli, sest heal tsaaril on alati õigus ja pahad on alati bojaarid.
See on absoluutne autoritarism, märksa absoluutsem kui näiteks kommunistliku re?iimi aegne kompartei poliitbüroo, kus peasekretär pidi siiski arvestama võimalike intriigide ja huvigruppidega oma seljataga. Tegelikult on see kõik igav ja odav, sest lõpptulemus on teada. Lahtiseks jääb vaid see, kuidas Putin lahendab enese jaoks tema ees seisva põhiküsimuse – kuidas presidendiametist lahkudes võimule edasi jääda. Selle üle arutlemine on muutunud küll analüütikute ja ajakirjanike meelisteemaks, kuid sellele küsimusele täpse vastuse andmiseks peaksime teadma, mis toimub Putini peas või oskama lugeda tema mõtteid. Sellist võimet kellegile antud ei ole.
Peaaegu kaheksa aastat pärast seda, kui esimest korda kõlas küsimus, “Who is Mr Putin,” võib praegu kindlalt väita, et Venemaa president on äärmiselt ambitsioonikas inimene, kes mõtleb tõsiselt oma kohast ajaloos. “Mitte ükski Venemaa kõrgem juht ei ole suutnud jääda pärast võimu kaotamist arvestatavaks figuuriks poliitikas. Mitte ükski riigitegelane pole suutnud pärast tagandamist või vabatahlikku erru minekut võimu juurde tagasi pöörduda,” kirjutas tuntud vene ajakirjanik ja poliitikavaatleja Jevgeni Kisseljov ajalehes The Moscow Times.
HÄRRA PLAAN – TULEVIKU STIIL
Igal etendusel on oma stiil. Vaatame, missugune on Putini stiil ja mida see ennustab.
Partei “Ühtne Venemaa” kongressil tõmmati lavalt eesriie ja rahvale anti mõningast aimu, mida Putin edaspidi teha kavatseb, missuguseks kujuneb võimustruktuur Venemaal tulevikus. Lastes end nimetada Ühtse Venemaa valimisnimekirja etteotsa, andis Putin mõista, et võib pärast edukaid valimisi asuda peaministri toolile. Tuntud Kremli poliittehnoloog Gleb Pavlovski kommenteeris Putini plaani kui võimukeskuse nihkumist Kremlist Valgesse majja – Venemaa valitsuse asukohta. Pavlovski sõnul iseloomustab uut võimukonfiguratsiooni tugev peaminister ja nõrk president.
Venemaal on juba avaldatud isegi rõõmu selle ootamatu pöörde üle. Mõnede vaatlejate sõnul tähendab Putini otsus hoopis positiivset sammu võimustruktuuri muutmisel, tugevalt presidendi ainuvõimult parlamentarismile üleminekut. Mõne aja eest Putini poolt peaministriks määratud Viktor Zubkov, vana sõber ja ülemus Peterburi päevilt, sobib edasisteks sammudeks suurepäraselt.
Pärast Putini sõnavõttu parteikongressil esinesid seal: partei esimees, kangur, paraolümpia t?empion, ühiskondliku organisatsiooni esimees, kõrgkooli rektor. Kohustuslik läbilõige ühiskonnast, nagu nõukogude ajal.
Viienda kategooria kangur Jelena Lak?ina Ivanovo oblasti Rodniki linnast: “Teie presidendiaastad olid paremuse poole toimunud muutuste ajaks. Kuid me ei ole kindlad, et need muutused jätkuvad. Ütlen ausalt, me ei mõistnud teid, kui te ütlesite, et ei kavatse kandideerida kolmandaks ametiajaks.” Nii teatas kangur erutust varjamata ning palus koos midagi välja mõelda. “Muidugi on teie enese otsustada, missuguse koha riigi poliitilises elus hõivate, kuid tahaks, et te jääksite meiega,” anus paraolümpiamängude võitja Mihhail Terentev. Lõpetuseks palus Samara riikliku meditsiiniinstituudi rektor akadeemik Gennadi Kotelnikov presidendil kongressi nimel asuda Ühtse Venemaa föderaalse valimisnimekirja esinumbriks. Inimesed saalis tõusid püsti, kõlas kauakestev aplaus.
Kõnepulti asus Härra ise ja teatas, et võtab vastu ettepaneku seada end partei valimisnimekirja tippu. Saal rõkatas hõigetest, kauakestvad ovatsioonid ei tahnud lõppeda, inimesed embasid üksteist. Stiil räägib iseenese eest.
Nende pisiasjade taga on ka suured asjad, mis iseloomustavad Putini senist valitsemisaega. Kunagise keskpärase KGB ohvitseri mõttemaailma mahuvad ressursside ja võimu konsentratsioon – sõprade juhitud riiklike tootmisettevõtete monopolism, kuberneride valimise asendamine nende määramisega presidendi poolt, totaalne kontroll meedia, eriti televisiooni üle, sõltumatu kohtusüsteemi asendamine Kremlile kuuleka õigusemõistmisega, vohav korruptsioon igal võimutasandil, omandi ümberjagamine Kremlile vastu hakanud oligarhhidelt kuulekatele oligarhhidele, poliitiliste konkurentide kõrvaldamine valimistelt, valimissüsteemi muutmine farsiks. Välispoliitikas suhete halvenemine kõigi oma naabritega, isegi Valgevenega, pidev vastandumine USA ja Euroopa demokraatiatega, paariare?iimide toetamine ja neile relvade müük, nafta ja gaasi kasutamine teiste riikide mõjutamiseks ja nende siseasjadesse tungimiseks.
RAHVAS JA IDEOLOOGIA
Putini aja iseloomustamiseks on propaganda poolt käibele lastud rida loosungeid, mis on kinnistunud Venemaa elanike teadvuses. Sisulisel tähendusel pole midugi mitte kõige vähematki tähtsust, loosung peab olema lihtne ja viimasele lollile arusaadav, aga tabama ka mingeid rahva alatedvuses asuvaid soove ja igatsusi.
Võtame näiteks mõned loosungid, mida Kremli kontrollialune vene TV päevast päeva inimestele pähe taob – “Elu on muutunud partemaks, elu on muutunud rõõmsamaks,” “Põlvili surutud Venemaa on end taas sirgu ajamas.”
Rahva heaolule loosungid mõju avaldanud ei ole. Endiselt elab 75% Venemaa rahvast vaesuses ning ainult 30% mahub keskklassi mõiste alla selle euroopalikus tähenduses. Jõudsalt on kasvanud ka rikkuse jaotumise kuristik oligarhide ja tavatöötajate vahel. Missuguseid reaalseid samme reklaamib siis Putini Kreml Venemaa võimsuse taastamisena? Kõige viimasest ajast näiteks ekspeditsioon põhjapoolusele ja merepõhja titaanist Venemaa lipu viimine, millega kuulutati see eikellegimaa oma huvisfääri kuuluvaks. Teiseks naftaliini alt välja toodud strateegilised pommitajad, mis tuumarelvaga pardal pandi taas pidevalt patrullima. Ning kolmandaks, tulevased taliolümpiamängud Sot?is, mille korraldamisõiguse saamiseks rakendas Putin isiklikult kõik võimalikud riiklikud poliitilised ja majanduslikud ressursid. Taliolümpiamängude korraldamine on muudetud üldrahvalikuks ürituseks, võrreldavaks nõukogude aja industraliseerimiperioodi komsomoli löökehitustega Siberi hõlvamisel.
VASTASPARTEI LOLL OLUKORD
Lisaks avalikele loosungitele eksisteerivad veel ka rahva seas varjatult levinud loosunglikud arusaamad. Näiteks: “Olgu või veel halvem, aga peaasi, et sõda ei tule!” Putini aja ideoloogia on andnud inimesele selgelt mõista, et Venemaad ümbritsevad vaid vaenlased, kelle eesotsas on muidugi USA. Vaenlaste ainus ülesanne on Venemaa põlvili suruda ja see õnnestuks, kui ei oleks tugevat juhti. Kui Putin peaks võimu juurest lahkuma, tuleb segaduste aeg. Rahvaga manipuleerimise teeb Venemaal lihtsaks täielik kodanikuühiskonna puudumine.
Nüüd siis teatas Putin, et võttis vastu partei palve troonida võimupartei valimiste föderaalse nimekirja tipus. Kui Venemaa valimistel võivad parteid lisada föderaalse valimisnimekirja juurde kolme esinumbri nime, siis “Ühtne Venemaa” läheb valimistele vaid ühe nimega – Vladimir Putin. Putini kõrvale ei mahu lihtsalt Venemaa poliitikas praegu mitte ühtegi teist nime. Omaette lugu on muidugi see, et duumavalimised on muudetud nüüd populaarsushääletuseks Putinile. Sealjuures on tähelepanuväärne, et “Ühtne Venemaa” nimetas oma valimisprogrammi “Putini plaaniks.” Plaani sisu ei oma mitte vähimatki tähtsust, tähtis on pealkiri – sellest piisab Venemaa elanike poolehoiu võitmiseks täiesti. Ühtsele Venemaale ennustatakse parlamendis künnise 67% kohtadest ületamist. Sellega muutuks lihtsaks konsitutsioonimuudatuste tegemine, mis vajab 2/3-enamust.
Kuna Putini sammud oma võimu kindlustamisel on ettearvamatud, jäävad tema fännid tihti lolli olukorda. Nii juhtus teise Kremli poolt tekitatud projektiga – parteiga “Õiglane Venemaa”, kes enne seda teatas pidevalt, et toetab täielikult Putini poliitikat, kuid ei toeta “Ühtse Venemaa” poliitikat. Aga kuidas nüüd? Ei ole ju ometi võimalik mitte toetada konkurentide parteid, toetades nende esinumbrit valimistel. Venemaal saab. Virila näoga “Õiglase Venemaa” juht Mironov aga teatas, et selle sammuga lõi Putin aluse kahepartei süsteemi kujunemiseks Venemaal. Mironov eksib, Venemaa liigub Putini juhtimisel ühe partei absoluutse võimu suunas.