JÕULUJAZZ, JUHUSE LÄBI SÜNDINUD: Anne Erm räägib vokaalansamblitest Jõulujazzil ning kirjeldab, mis teeb tema jaoks vokaalmuusika eriliseks. Jõulujazzil või Jazzkaarel esinenud vokaalansamblid on pakkunud kuulamisnaudingut hõrkude vokaalseadete, eriliste soolode ja isikupäraste nüanssidega.
Festival Jõulujazz sai alguse aastal 1996. aastal õnneliku juhuse tõttu – nimelt Jazzkaare üks unistuste bassist Nils Henning Örsted Pedersen ei saanud tulla Jazzkaarele, sest kuupäevad ei sobinud kohe mitmel järjestikusel aastal. Aga siis pakkus ta ise 13. detsembri kuupäeva ja sinna ümber punusime veel kontserte.
Jõulujatsu varasemad aastad
Eesti jazzisõbrad mäletasid bassist Pederseni 1974. aasta kontsertidest, mil ta esines koos jazzimaailma tipp-pianisti Oscar Petersoniga. Jõulukontsert koos kitarrist Ulf Wakeniusega oli festivalile imeline algus.
Järgmiselgi, 1997. aastal oli peaesineja bassist – Eberhard Weber Jan Garbareki kvartetist, viimane esines aga tol korral koos The Hilliard Ensemble’iga Kaarli kirikus. Kolmandal korral, kui oli kavas kutsuda festivalile John Patitucci, ei sobinud talle kuupäevad. Ja siis tekkis mõte kutsuda Jõulujazzile hoopis parimaid vokaalansambleid. Jõulud, kaunid a cappella laulud kirikus või kontserdisaalis teevad ju kuulajad õnnelikuks.
Esimene vokaalansambel oli klassikat ja jazzi ühendav sakslaste Singer Pur, kes on aktiivselt tegev praegugi. Parimad vokaalansamblid nagu Take 6 ja New York Voices on esinenud Eesti publikule mitugi korda ja Take 6 väljamüüdud Linnahallis aastal 2002, kus kuulajaid oli 4000. Unustamatuid elamusi pakkusid ka Rajaton, Club for Five, M-Pact, Ladysmith Black Mambazo, Slixs, Voice Messengers ja omadest Kiigelaulukuuik, Mare Väljataga kvintett ja Estonian Voices. Sel korral on oodata Jõulujazzile noorte meeste säravat kuuikut Accent, kus laulavad USA, Kanada, Inglismaa, Prantsusmaa ja Rootsi muusikud.
Vokaalansamblite erilisus
Mis teeb iga vokaalansambli eriliseks? Kordumatu kõlapalett, hääletämbrid, isikupärased seaded, oma stiil, oma muusika. Siinkohal au ja kiitus nii Olav Ehalale, kelle muusikal põhineb Kiigelaulukuuiku repertuaar, ja Estonian Voicesele, kelle seaded – enamasti Kadri Voorandi sulest – on väga omanäolised ja ei jäljenda kedagi. Ja vähetähtsad pole kontsertidel ka ansamblite imidž, lavaline olek ja suhtlemine publikuga.
Jõulujazzil või Jazzkaarel esinenud vokaalansamblid on pakkunud kuulamisnaudingut hõrkude vokaalseadete, eriliste soolode ja isikupäraste nüanssidega. Juba 1994. aastal Jazzkaarel esinenud rootslaste The Real Group sai kuulajate lemmikuks, nende ikoonilist lugu „Chili con carne“ on Youtube’is vaadatud üle seitsmesaja tuhande korra.
Viimastel aastakümnetel on a cappella vokaalansamblid üha rohkem hakanud kasutama ka elektroonilisi abivahendeid ning pole imeks panna, kui näiteks Jacob Collier või Kadri Voorand saavad vokaalansambli kõlaga kontserdi anda lausa üksinda.
Õrn ja haavatav
Vokaalansambel on väga tundlik organism ja kontserdi täielik õnnestumine sõltub iga üksiku laulja panusest. Kui ühel kuuest on näiteks hääl ära või n-ö emotsionaalne madalrõhkkond, kõlab bänd teisiti kui parimatel kontsertidel.
Meie Estonian Voicese näite puhul võib öelda, et kui veel esimestel kontsertidel olid hääled pisut harali ja kõik ei kõlanud ideaalselt, siis esimese albumiga „Ole hea“, mis ilmus kolm aastat hiljem, saavutati juba väga hea kompaktne kõla ning 2016. aastal said nad juba kõvasti kiita Take 6 lauljatelt ning „eesti häälte“ kontserdid ka väljaspool Eestit on olnud ülimenukad.
Edu aluseks on eeskätt häälte sobivus, teineteise kuulamisoskus, enda sobitamine kõlapilti, oluline on ka helirežissööri töö, heade mikrofonide abi ja muidugi suurepärased seaded.
Uue laine ansambel Accent
Mida on oodata Jõulujazzil kaks kontserti andvalt ansamblilt Accent? Ansamblist esimese mulje said meie kuulajad mullu novembris Kadri Voorandi suurkontserdil „Paneme aja seisma“, kus lauldi mõned oma lood ja ka paar lugu koos Estonian Voicesega. Sama generatsiooni lauljad ja sama kõrged eesmärgid.
Kahtlemata kuulub Accent vokaalmuusika maailma praeguste tipptegijate hulka. Äsja andsid nad välja oma neljanda albumi „Christmas On The Way“, kus kõlavad kümme tuntud jõululaulu. Tallinna ja Tartu kontsertidel saab kuulda läbilõiget kuuiku repertuaari paremikust. Mis on nende trumbid? Eeskätt põnevad keerukate harmooniatega seaded, mis kõlavad kristallselgelt, eriti kõrges registris. Kui nad võtavad repertuaari mõne tuntud pop- või jazzloo, siis teevad nad harmoonia kindlasti ümber n-ö oma standardile vastavaks. Ja igaüks neist on ka võimekas vokaalsolist.
Ansambli sünnilugu on eriline, sest muusikud kohtusid interneti teel, külastades sotsiaalmeedias 50. aastate populaarse vokaalansambli The Hi-Lo’s foorumit. Naljaga pooleks tegid nad ühe Youtube’i video, mis pidi jääma ainsaks – igaüks saatis oma sisselauldud vokaalpartii ja nii vaatavadki Youtube’i kuuest ruudust vastu erinevad näod, kelle hääled ometi väga täpselt kokku kõlavad. Ent kolm aastat hiljem avanes muusikutel võimalus sõita Rootsi koorifestivalile, kus nad kohtusid esmakordselt näost näkku.
Praegu saavadki ansambli liikmed kokku vaid kontsertidel ja stuudiosessioonidel, sest vahemaad on tõesti kauged – Los Angelesest Stockholmini – ja igaühel on kodus ka omad tööd ja tegemised. Kuid praeguseks on Accent saanud nende loomingulises elus üha olulisemaks. Läinud aastal anti arvukalt kontserte Ameerikas, aga ka Euroopas ja nende tähelend jätkub, sest tegemist on uue generatsiooni muusikutega.
Kes nad on?
Prantslane Jean-Baptiste Craipeau anne avaldub sooloprojektides – lugu „Get Lucky“ (Daft Punk), kus ta on üksinda kõik hääled sisse laulnud, on Youtube’is vaadatud miljon ja sada tuhat korda. Muide, ta suhtleb sotsiaalmeedias Jacob Collieriga, kelle seadeid ta ka oma Facebookis jagab.
Kanadalane Danny Fong on kogunud Youtube’is miljon kakssada tuhat vaatamist Pokemoni tunnuslaulu esitamisega. Ta on lauluõpetaja ja Danny Fongi Facebooki lehelt võib leida vahvaid a cappella lugusid koosseisudelt, keda ta juhendab, aga teda võib näha ka üksi vokaalansamblit laulmas näiteks loos „Dream A Little Dream“.
Andrew Kesler on Kanadast pärit helilooja ja arranžeerija, produtsent ning heliinsener, keda võib stuudios näha mõlemal pool klaasi. Ta elab ja töötab Los Angeleses ja on väga hinnatud oma ala spetsialist, kes on esinenud ka koos John Mayeri ja Sealiga.
James Rose Londonist on helilooja-arranžeerija, produtsent ja õppejõud. Ta on teinud seadeid sellistele mainekatele vokaalansamblitele nagu Naturally7, Swingle Singers, Rajaton, The Real Group jt. Ta töötas ka BBC1-s prime-time show „Pitch Battle“ juures lauluõpetajana ja on õppejõud mainekas koolis Guildhall School of Music and Drama, kus mitmed eestlasedki on õppinud.
Evan Sanders on lõpetanud ülikooli psühholoogina, kuid hakkas juba tudengipäevil Bostonis lugusid seadma ja laulma vokaalansamblis. Arranžeerimiskursuse läbis ta Take 6 legendaarse laulja-arranžeerija Cedric Denti juures. Ta on juhatanud laste muusikateatrit ja kirjutanud neile ka muusikat.
Rootslane Simon Åkesson õppis Hi-Losi ja Singers Unlimitedi partituure tundma juba lapsena. Lisaks Accentile laulab ta ka koos vendadega rokkansamblis Moon Safari, millega antakse kontserte üle maailma.
Niisiis on Accenti lauljad ka suurepärased arranžeerijad ning laulupedagoogid ja pole siis imeks panna, et nad julgevad ette võtta sama raskusastme lood nagu Take 6. Eestisse on nad loomulikult väga oodatud, sest meie publik armastab koorilaulu ja naudib vokaalansamblite esinemist. Hiljuti esines Accent Londonis Royal Albert Hallis kavas „Swing No End“ , mille kandis üle BBC Proms.
Detsembris annab Accent kontserte Rootsis, Hispaanias, Eestis ja Lätis ning taas on meie kuulajatel põhjust nautida kõrgetasemelist vokaaljazzi.
Foto: Rene Jakobson
