AK: Mõtlesin, et räägiks mitte nii palju muusikast kui headest asjadest siin maailmas. Näiteks usun ma, et Sa muudad maailma oma raadiosaadetega – nii oled oma kunagiste Radio Mafia saadetega muutnud mind ja veel paljusid eestlaseid. Kas maailma saab üksnes muusikaga paremaks muuta?
GP: Ikka, ma olen seda teinud nüüdseks juba pikka aega. Päris palju inimesi tuleb mu juurde ütlema, kui kõvasti nad hindavad seda, mida ma nende jaoks muusikalises mõttes teinud olen. Et ma olen avanud nende jaoks nii palju uusi uksi. Nii et kui ma kujutan kanalit, mis viib hea ja suurepärase muusikani, siis see on minu missioon. Kui ma ise veel noor olin, ja ei teadnud mida oma eluga pihta hakata, sattusin kuulma muusikat, mis mu meeli avardas. Oli õnn sattuda selliste esinejate peale nagu Yusef Lateef, McCoy Tyner, Herbie Hancock või John Coltraine. See oli suurepärane.
*
AK: Kas Sa omad seisukohta maailma asjades? Näitad sa seda oma saadetes ja esinemistes välja? Näiteks ühe oma seti ajal mängisid maha mingi sõjavastase kõne. Kellega tegu oli?
GP: Aaa, see Saul Williamsi kõne? Ma isiklikult nõustun tema mõtteavaldusega ja arvan, et mitte kõik ameeriklased ei mõtle ega tunne nii nagu George Bush. Nii lihtne on ju arvata, et kõik inimesed oleks kui ühe vitsaga löödud. Ma arvan, et on väga tähtis kuulajatele meelde tuletada, et Iraagis on käimas naeruväärne sõda; inimesed unustavad väga kiiresti ebameeldivad asjad, mis neid ju tegelikult otseselt ei puuduta. Nii on mulle isiklikult oluline näiteks Iraagi sõja teemat aktuaalsena hoida.
*
AK: Mis on selle mõtteavalduse sisu ja kes on selle autoriks?
GP: Nagu ütlesin, tegemist on ameerika poeed Saul Williamsiga. Tema tekst ütlebki põhimõtteliselt seda, et me ei ole nõus. Tegemist on avaldusega. Umbes: mina kui ameeriklane ei toeta oma valitsuse ebaõiglaseid otsuseid, sama olukord on ka Inglismaal. Kui ma elan sellises riigis, arvab muu maailm, et seal elavad inimesed on automaatselt nõus oma valitsuse otsustega või et neil pole olnud võimalust taoliste otsuste vastu võidelda.
*
AK: Michael Moore pakkus oma raamatus “Stupid White Men” välja originaalse
lahenduse Põhja-Korea probleemile. Nimelt tegi ta Põhja-Korea filmifännist diktaator Kim Jon Il’ile nimekirja filmidest, mille vaatamine aitaks Kimist paremat inimest aretada… Kujutame ette, et Sinul palutaks teha George “mitte-kõige- demokraatlikumalt-valitud-president” Bushile kogumik, mida George Bush peaks magama minnes kuulama. Millised lood sa sellele kogumikule valiksid?
GP: Ma valiksin sinna “The Revolution Will Not Be Televised” Gil Scott Heronilt, “What Colour is Love” Terry Callierilt and “Love Supreme” John Coltrane’ilt.
*
AK: Mis on kõige olulisemad asjad su elus?
GP: Noo, kõige olulisem on mulle mu perekond, mul on kaks armast poega ja kaunis naine, pere on mulle väga kallis. Siis mu plaadikogu ja jalgpallimeeskond.
*
AK: Mis meeskonda Sa toetad?
GP: Arsenali!
*
AK: Sa oled paar korda ka Eestis käinud, meenub Sulle sellest midagi?
GP: Suurepärane oli! Me tegime Chrisiga, Rhythm Doctoriga – ta elab nüüd seal Tallinnas – koos peo. See oli tõesti lahe ja ma sooviksin sinna millalgi tagasi minna. Ma ei teadnud varem, et sealpool lahte mu Radio Mafia saadet kuulatakse. See tegi plaatide mängimise minu kui DJ jaoks palju huvitavamaks, sest inimesed teadsid asja, mida ajan. Tallinn on ilus linn?. Veetsin seal üldiselt väga meeldivalt aega.
*
AK: Kui minust 10 aastat vanemad lindistasid raadio Luksemburgi lühilainesaateid, siis minuvanused lindistasid Radio Mafiast Sinu saateid. Mul on siiani kodus hunnik Sinu saadetega DENONi kassette, mis oli 1990ndate alguses kõva valuuta. Mängid oma saates üsna tihti soome muusikat (Nu Spirit Helsinki ja Kuusumun Profeetta), aga ma ei mäleta, et oleksid kunagi eesti muusikat mänginud.
GP: Ma olen Raul Saaremetsa asju kuulnud, tema teeb head muusikat.
*
AK: Siin on Sulle “Back to the ESSR”, üks Saaremetsa poolt tehtud kogumik. Raul veetis aega Eesti Raadio arhiivides tuhnides ja leidis sealt hulga imelisi lugusid, mida tollal raadios ei mängitud. Mulle tundub, et Sulle võiks mõned lood siit plaadilt meeldida.
Kust sa ise oma muusika saad?
GP: Mulle saadetakse palju muusikat, aga ma ostan – ikka veel – plaate ka. Londonis on palju erinevaid poode erinevate stiilidega, kust ma hangin miljoneid erinevaid asju. Mu plaadikogu muutub üha suuremaks ja suuremaks; vahel tundub, et ta võtab juba liiga suure osa mu elust endale. Ma pean kogu aeg oma kogu korrastama ja?. tead, ma pidin oma plaadikogu kodust välja kolima, sest mu majas ei olnud enam piisavalt ruumi mu perekonna ja mu plaatide jaoks korraga. Nii on mul nüüd korter plaadikogu jaoks ja maja perekonna jaoks… Need kaks ei taha hästi kokku sobida.
*
AK: Oled kindlasti lugenud Nick Hornby raamatut ja selle põhjal vändatud filmi “High Fidelity” (“Elu edetabelid” – eesti keeles kirjastuselt Varrak). Mis oleks Sinu muusikaline edetabel, kui Sa saad üldse midagi analoogset oma plaadikogu juures välja tuua?
GP: Mulle meeldis raamat hästi, aga ega ma ei saa sellist edetabelit hästi teha jah. Lihtsam on öelda, et mulle meeldib 5 artisti – Milton Nascimento Brasiiliast… siis Roy Ayers on minu arvates elav legend. Ma olen ka suur Abbey Lincolni fänn. Pluss Wayne Shorter ja vahelduse mõttes näiteks ehk ka A Tribe Called Quest.
*
AK: Lõpetuseks veelkord algusesse – asjast, millest sa oled rääkinud. Nimelt maailma paremaks muutmine. Kas Sa usud, et üks inimene saab maailma paremaks muuta?
GP: Ma arvan, et üks inimene saab kahtlemata mõjutada väga paljusid. On äärmiselt oluline, et inimesed tunneksid kirge ja järgiksid seda. Igaüks peab uskuma, et ta suudab maailma paremaks muuta. Vähemalt see on see, millesse mina usun.
* * *
MADIS NESTOR (dj ja plaadipoe “Dancemix” müüja/manager)
Tegelikult Gilles avas minu silmad muusikale. Kaotas ära piirid, mida ma vist teadmatult enne olin omanud. Mingil perioodil oli Gillesi saate kuulamine nagu mõnele kirikus käimine. Ja tõenäoliselt on seda ka tänapäeval!
PASTACAS (RAMO TEDER, Soomes elav eesti tõugu kunstnik/muusik)
Kuulasin ja lindistasin omal ajal iga Gillesi saadet Radio Mafiast. Igas saates oli vähemalt üks lugu mis hullult meeldis. Seda lugu sai siis järgmise saateni kuni kasseti kulumiseni kuulatud.
