Meie lähistel asuv sovhoos Valgevene ja selle esimees Luka?enko aga algatas mentaal se karistusoperatsiooni oma olümpiakoondise vastu. Luka?enko polnud rahul Valgevene medalite arvuga Ateenas (15), vaid teatas, et normi (25) pole täidetud. “Tuleb ausalt tunnistada”, seletas esimees, “et sportlased kaotasid põllumeestele, kes said umbes 7 miljonit tonni vilja avalikus sektoris. Kas meie sportlaste neljandad kohad olümpial (10 tk) võinuks kolmandad olla? Arvan, et küll!” Edasi ähvardas esimees kogu sovhoosi sportima panna.
Muuseas, Luka?enko sovhoosis on oodata esimehevalimisi, mille läbipaistvust saab ehk võrrelda Putinile kuuluva T?et?eenia sovhoosi omadega. Praegune esimees Luka?enko ei luba valimistele ilmselt isegi rahvusvahelisi vaatlejaid.
Miks ma sellest kirjutan? Meil on ju okei, sovhoosid lõpetatud, kolhoosid laiali pekstud, ütlevad inimesed. Aga kas on?
Mulle tundub, et paljud tegelased nii linnakui omavalitsustes, ministeeriumitest rääkimata, kasutavad juhtimisel siiani sovhoosiesimehe mentaliteedil põhinevaid võtteid. Näiteks Pärnu abilinnapea Laarmann, kelle ainuisikulisel otsusel (linnavalitsuses asjast sõnagi mainimata) kadus kuhugi Kooli tänavale 600.000 eeku. Või – kes lugesid riigikontrolöri aruannet rahade kulutamise kohta ministeeriumites? Et ministeeriumid maksavad tunduvalt rohkem palka kui lubatud (meenub ju nõuka-aegne esimehelik laamendamine kusagil agrotööstuskoondises) või tekitavad ei tea kust mingeid naljakaid kasumeid.
Vahe vaid selles, et kunagised sovhoosiesimehed manipuleerisid laias laastus liidu rahadega, praegused teevad seda kõigi meie omaga.
Eriti sovhoosiesimehelik on hilisem kätelaiutamine: “Nääd, läks nii”. Ja ega midagi ei juhtu ka.
Meenub üks lugu kusagilt Setomaalt, pealesõjaajast. Kohalikud metsavennad viskasid viina uue kolhoosiesimehega, kes oli määratud eelmise, mõrvatud esimehe asemele.
“Hää miis olõt, kaua elad”, sõnanud üks taat esimehele, “halb miis olõt, väga vähe elad”.
“Kas eelmine esimees oli halb?” küsinud uus ?eff.
“Ei olnud halb, pojake, ei olnud”, vastanud metsavend, “aga aig om sihandne”.
Tõsi, täna peaks sovhoosiesimehi tapma tehniliselt teistmoodi, ent mõte – tekitada esimeestes hirm sitta keerata, võiks olla sisse süstitud küll.
Kas vaja on tõesti näidisprotsessi või tuleb mõistus enne koju?
