Mis on need teemad, millega peaks tegelema erakonnad nüüdisaegses sassis maailmas: kas inimeste või masinatega? Leiutajad on nutikad, tootjad on nutikad, turustajad ja reklaamitöösturid on veelgi nutikamad. Asju ja masinaid on kõikjal.
Kui Henry VIII pärast valitsemist ja kuut naist 1547. aastal siit ilmast lahkus, olevat tal olnud 18 000 erinevat asja. Henry oli oma aja kohta rikas ja võimukas inimene. Täna on keskmisel ameerika perel ca 70 000 erinevat asja. Me oleme masinaist sõltuvad ja loome neid ilmselt rohkem, kui meile endile otstarbekas või kasulikki on.
Pesuehtne ahnus
Tegelikult on inimkond arenenud ei millegi muu kui masinate ja tehnoloogiate tõttu. Kirves, aurumasin, aspiriin, penitsilliin ja mikroprotsessorid on jäljed inimkonna tehnoloogiliste sammude väga kirevas reas.
Tänaseks on kujunenud olukord, kus on neid tehnoloogiaid, mis on meie heaks, ja on ka neid, mis on meie kahjuks.
Kõik need tehnoloogiad ja masinad on nii tootmiseks, müügiks kui ka loomulikult ostmiseks. Just müümisse ja ostmisse on kätketud tehnoloogiate ja masinate mässu olemus. Tahame või mitte, kuid tänaste masinate ja tehnoloogiate loomise aluseks pole mitte ainult humaansed või Maa elu puudutavad vajadused, vaid ka pesuehtne ahnus. Kui kahtlete, vaadake kas või telepoodi, kus iga minut on pühendatud järjekordse kasutu eseme võimaliku kasu väljatoomisele.
Just nii need masinad mässavadki meie tegelike vajaduste ja probleemide kiuste, ajades justkui mingit oma asja. Tegelikult loomulikult ei aja. Veel ei aja. Seda vaatamata sellele, et masinatesse on kätketud juba üksjagu palju mikroprotsessoreid ja masinaid, mis on märkimisväärsel määral üksteisega kokku seotud.
Viimased 6000 päeva
Oma välismaost oleme tänaseks jõudnud üsna lähedale ka välisajuni ? Viimase 6000 päevaga on meie tehnoloogiaarendus interneti näol olnud ehk kiiremgi kui kogu tehnoloogia, mis on arenenud eelneva 6000 aasta jooksul. Täna tehakse internetis umbes 100 miljardit klikki päevas, võrgul on umbes 5060 miljardit ühendust, võrku on seotud üle miljardi protsessori, vahetatakse üle 2 miljoni e-posti sõnumi sekundis, lisaks veel 65 miljardit telefonikõnet aastas (ainult), 255 eksabaiti (18 nulliga 255) magnetmälu, 2 miljardit arvutit, 600 miljardit raadiomärgendit (koerakiipi, kleepsu jms).
Kogu see kaadervärk kasutab ära umbes 5% maailmas toodetud elektrist. Kõik see on funktsionaalselt üsna lähedane sellele, milline on meie aju. Vist isegi lähedasemad kui lõke ja magu. Oskab keegi väga selgelt öelda, mis juhtub näiteks järgneva 5000 päeva jooksul?
Või on kellelgi veel sügavaid kahtlusi, et masinad ei peaks ega saaks olla poliitilise tegevuse objektideks? Millest siis selline masinate näiline isepäisus ja vaenulikkus nii keskkonna kui ka inimeste suhtes?
Aga just seetõttu, et masinad pole mitte poliitikate ja arengukavade osad, vaid kauplemise, raha ja kasumielemendid, millega manipuleerides majandus püsib.
Poliitiliselt pakuvad masinad huvi kui energiaallikad, kui võimu ja tapmismasinad ? ehk ka kui võimalikud vidinad millegi ärapeitmiseks (pean silmas krüptograafiat).
Tegelikult on tehnoloogia ja masinad muutunud nagu omaette inimesega kaasaskäivaks liigiks. Liigiks, mille looja on meie enda aju. Liigiks, mille esindajatega me koos elame ja milleta me enam kuidagi hakkamagi ei saa.
Lüürikute ja füüsikute vastandumine
Täna on maailmas vist üheks vähestest poliitilistest liikumistest, mis masinatega tegeleb, just rohelised, just roheliste tehnoloogiline pool. Ses mõttes on füüsikute ja lüürikute konflikti iseloom teinud omapärase kannapöörde. Kui 1960. aastate paiku füüsikute ja lüürikute vastandumine tekkis, peeti esimesi elukaugeiks ja teisi sotsiaalse närvi kandjaiks. Tänane sotsiaalne närv on aga seotud vajadusega aru saada tehnoloogia kui uue inimesega kaasneva liigi tegevusest ja tähendusest. Selleks, et elusal maal oleks tulevikku, tuleb lisaks looduse mõistmisele mõista ka masinaid. Õigemini muidugi inimmõtet, mis nende taga on.
Loomulikult on erinevatel poliitilistel jõududel erinev arusaam ja kokkupuude masinate ja tehnoloogiatega, aga see pole seotud masinate sügava loomusega.
Ühtede jaoks on oluline võimalikult vabalt osta ja müüa masinaid, teiste jaoks jälle see, et masinate tegemisest ja nendega kauplemisest saadud tulu oleks jaotatud kõigi vahel võimalikult ühtlaselt.
Mõne jaoks on oluline, et keskklass saaks endale soetada võimalikult läikivaid keskmise hinnaga masinaid, mõne jaoks jälle see, et oleks piisavalt neid masinaid, mis toetaksid, mitte ei kõigutaks meie iseseisvust.
Tegelikult sõltub just masinate iseloomust see, kui puhas on me õhk ja kui puhas on me toit – veel enam, kellel ja kui palju on tööd ja millist tööd. Masinate mäss ja kasutute või koguni kahjulike asjade rohkus pole täna mitte masinate, vaid õnneks veel inimeste asi. Loodetavalt veel mõnda aega. Loodetavalt õige pea ka teiste poliitiliste jõudude, mitte üksnes roheliste asi.