Nõukogude võim mõeldi välja vanglates ja sunnitööl, kus varaste ja mõrtsukate seas istusid tsaari-Venemaa poliitilised kurjategijad – nõukogude riigi tulevased juhid. Seal õppisid nad paljutki bandiitidelt ja varastelt? Kui nõukogude võim otsa sai, sarnanesid uute elu peremeeste esimesed firmad hämmastaval moel partei rajoonikomiteedega: kohaleilmumine kell üheksa null-null, karm subordinatsioon, ranged ülikonnad, ülespaisutatud koosseisud, koletu tegevusetus. Vargad ja bandiidid lõid oma offisid partei rajoonikomitee mudeli kohaselt, kuna algselt loodi partei rajoonikomiteed varaste ja bandiitide eluviisi järgi.
KORPUS VANADE LOSSIDE STIILIS
Irkutskis (kus istusid esimesed poliitilised väljasaadetud – dekabristid) avatakse lähemal ajal uus vanglakorpus vip-persoonide tarvis – tema peamiseks eripäraks on luksuslik restoran, kus saab tellida täidetud hane, austreid, ana nasse ?ampanjas, laanepüüsid. Kui menüü ei rahulda, tormavad majandusosakonna töötajad turule ja valmistavad midagi erilist, mis vastaks klientide arenenud maitsele. Korpuse igas kongis on eraldi tualettruum, seinad kaetud helesiniste kahhelkividega, du??ikabiin ja televiisor, õues aga jalg- ja korvpalliväljakud. Korpus ise on ehitatud vanade losside stiilis, valvuriruumid on maskeeritud torni alla. On tehtud ettepanek muuseumi avamiseks, mis jutustaks kõige kuulsamatest sitsijatest.
Ning ometi ei istu selles korpuses kõige rikkamad vargad; enamik kõige jõukamatest jäävad vabadusse. Viimase Moskva filmifestivali seltskonnaelu keskmes oli näiteks varas hüüdnimega Japont?ik; tema (tema raha) ümber tiirlesid isegi auväärsed näitlejad ja re?issöörid. Kui sellest kirjutas Moskva press, esines rahvalaulja Jossif Kobzon solvunult televisioonis: “Miks nimetatakse minu sõpra “Japont?ikuks”? See on ju hüüdnimi, tal on aga nimi, isanimi ja perekonnanimi?”
Veider ausammas püstitati Peterburis krematooriumi territooriumile: see on pühendatud vahvatele autovõidusõitjatele ja mootorratturitele ja auto-motoföderatsiooni asutamise sajandale aastapäevale. Just nagu anekdoodis: surnukuuri direktor helistab koju naisele ja selgitab: “Kallis, ma ei saa tööpäeva lõpetada. Täna on linna kauplustest ostetud kuus võidusõidu-mootorratast, meil aga on praegu ainult viis laipa, kuues sõidab veel kusagil, ootame?”
VANAD BALERIINID
Nii nimetas kunstnikke suur Stanislavski. Ning ometi on vene klassikaline ballet ja vene dramaatikakool maailmas liiderpositsioonil. Tõsi, suur ballettmeister Juri Grigorovit?, kes on aastakümneid lavastanud Suures teatris, peab praegu juhtima teatrit Krasnodaris, kuhu ta palus ka Moskvast välja söödud Anastassia Volot?kova.
Seejuures ei arva oma julmuse poolest tuntud Grigorovit?, et Nastjal oleks liigne kehakaal või et oma kuulsuse eest peaks ta olema tänulik rikkale sponsorile. Grigorovit?i ennast kiruti mitu aastat selle eest, et ta vallandas Suurest teatrist kuulsa Plissetskaja, Timofejevi, Vassiljevi ja Maksimovi, kuid dokumendid kõnelevad, et Plissetskaja oli sel ajal 63-ne, Timofejev 53-ne, Maksimov ja Vassiljev 48-sed. “Selles eas võib muidugi tantsida, kuid seda tantsu on võimatu vaadata!” kuulutab Grigorovit?, kelle esietendustele Krasnodaris sõidavad praegu paljud maailma balletispetsialistid, kes varem tavatsesid käia Moskvas.
NURKAPEKSTUD FILIPP
Huvitav on jälgida skandaali, mis tekkis laulja Filipp Kirkorovi ja Rostovi Doni ääres ajakirjaniku Irina Arojani vahel. Pressikonverentsil ütles pop-staar, et talle on vastikud nii ajakirjaniku küsimused kui ka tema roosa pluusi alla pingutatud rinnad. Naine pöördus kohtu poole. Kogu maa, enamik ühiskondlikke organisatsioone ning lihtsalt asjaarmastajad-üksikisikud sekkusid intsidendi paisutamisse.
Irina Arojanile endale on pakutud rolli teleseriaalis, seni aga kutsutakse teda pildistama alasti või vähemalt topless (rinnad ju!) erootilise ajakirja kaane tarvis.
Kõige veidram, et Kirkorovi lubamatust käitumisest kirjutavad needsamad ajakirjanikud, kes veel eile jultunult ronisid tema magamistuppa, peksid keelt, avaldasid sensatsioonilisi lugusid tema mingitest lahutustest ja romaanidest, jälgisid iga ta sammu, puhusid suureks iga pisiasja, vihaseid lugejakirju lehtedesse aga sepitseb seesama kari, kes pikki aastaid Kirkorovi kätel kandis.
Minu arvates iseloomustab tänast vene estraadi kohutav maitsetus, andetud tekstid, mis on täis jultumust suhtumises vene poeesiasse ja vene keelde. Ning esitajad, kellest enamik ei suudaks sooritada elementaarseid eksameid muusikakoolis, kui neil palutaks laulda fonogrammi kasutamata. Selle sama maitsetuse ja jultumusega torkavad minu meelest silma ka enamik ajalehti ja ajakirjanikke, kes nautlevad estraadielu maitsetuse arvel. Naljakas oleks lõbumajas pidada loenguid süütusest või mõrvarite koolis inimarmastusest.
MAAILMAS HINNATAKSE ENDISELT DOSTOJEVSKIT
Äsja lõppenud Monte Carlo 44. rahvusvahelisel telefilmide festivalil oli tähelepanu keskpunktis Dostojevski “Idioodi” järgi vändatud vene seriaal: Mõ?kini osa täitja Jevgeni Mironov sai “Kuldse nümfi” parima näitlejana. seriaali looja Vladimir Bortko väntab praegu mitmeseerialist “Meister ja Margariitat”. Jeshua (Kristuse) rolli esitab Sergei Bezrukov – kõige populaarsem vene näitleja praegu: ta sai kuulsaks heatahtliku bandiidi rolliga seriaalis “Brigaad” ning muutus paljudele jäljendusobjektiks. Paljudes Venemaa nurkades luuakse noorteühendusi “Brigaadi” neliku eeskujul, mis on nii sarnane igavese nelikuga “Kolmest musketärist”. Kui Bezrukovil on õnne ka Jeshua osaga ja noored venelased teda endiselt imetlevad, võib juhtuda, et kogu situatsioon riigis muutub imelisel moel üleüldise õnne ja heaolu suunas.
