Leiab aset: Piirivalve poolt Kagu-eestisse komandeeritud Ahto Muld peatus Saatse saapa juures. Lahtiseletatult on saabas maatükk, mis sirutub paarisaja meetri laiuselt Eesti territooriumile ning lõikab läbi sealse autotee.
*
Kuidas juhtus et see tükk vene kätte jäi?
Kõigepealt võtke kätte Eesti kaart. Saabas oli enne sõda Gorodi t e/ Linnaste külale kuuluv ühismets. 1944-57 aasta ENSV piiride määramisega jäeti see metsatükk Venemaale koos Linnaste külaga. Seal elavad ivanid.
*
Kas ja kuidas Eesti seda ebamugavat tükki Vene käest kätte saada üritas?
Üritus leidis aset küll. Tavalise maadevahetuse korras. Meetodil, et 122 ha saabast vahetatakse 122 ha metsamaa vastu Eesti poolelt. Vene pool pole edasi toimetanud ja piirilepingut ratifitseeriunud.
*
Kas nii jääbki?
Praegune seis kestab kuni Venemaa on lepingu ratifitseerinud.
*
Kas Eestil on plaan B?
Isegi kui oleks, siis mis see ikka aitaks. Kui vene tahab jonnida, siis ta jonnib nagu rahulepingu puhul Jaapaniga.
*
Kas kusagil Euroopas analoogne pretsedent leidub – tee läbi teise riigi territooriumi?
Belgias ja Prantsusmaal on selliseid enklaave küll, mis kuuluvad teisele riigile – jäänukitena keskaja vürstiriikide ja omandite piiridest. Väljaspoolt EUd ei tea midagi sarnast. Sorry.
*
Kas saabas on nii oluline asi, et läbi selle saab Eestit mugavalt survestada?
On küll. Aitab läbisõidu sulgemisest, et Värska setudel elu kibedaks teha. Selline olukord on isegi korra olnud, kunagi 90ndate keskel.
*
Mil moel ja kus antud teema tehnilised ja poliitilised läbirääkimised Eesti-Vene vahel aset leidsid?
Need olid Eesti – Vene piiriläbirääkimised 1995-1999, seal asja arutati ja otsustati territoorium ka vahetada. Siiani eimidagi.
*
Värska: on ta kuidagi eriti oluline punkt, et saapa pärast jonnida?
Tavaline setu kirikuküla ja valla keskus. Aga küsimus pole geograaafias, vaid tüüpilises mõtlemises: teha olukord segaseks ja raskeks. Ning jätta endale Eesti jaoks ebamugav kaart taskusse.