Korraliku Taani kooli laps ei pääse ajaloo õpetamise raames nädalast-paarist mõnes riigi ajalookeskustest. Üle neljakümne aasta pikkune kogemus annab tänaseks ka selliseid ootamatuid tulemusi nagu hommikune vabatahtlik pudrusöömine ja mõelda vaid – lihtne arusaamine oma rahva ajaloost.
Võimalikult autentselt
Taanlaste vanim ajalookeskus Lejre Legendidemaa alustab kõige lihtsamatest asjadest. Tõsi, külastaja näeb neid asju, mis on juba teada. Tuletegemine on sealse kiviaja asula elanikel selge ja seda ka õpetatakse. Uusi eksperimente (aga neid on igal aastal kümneid) suure rahva ees ei tehta, sest need vajavad täpsust ja keskendumist. Ning mis peamine – aega.
Üks esimesi pikaajalisi eksperimente Lejres toimus rauaaja hoonetega. Arheoloogiline aines ei võimalda kuigi täpselt öelda, milline kauge mineviku elamu võis olla. Oletusi võib teha, kuid kindlust pole. Originaalist on säilinud vaid mõned postiaugud ja leekohad.
Seepärast istusidki arheoloogid ja muud spetsialistid aastakümneid tagasi laua taha ja analüüsisid põhjalikult selliste elamute arheoloogilist ainest. Selle põhjal koostati arvatav “tüüphoone” rekonstruktsioon ja… vahetati riided ning alustati ehitust.
Kõik kasutatud tööriistad olid võimalikult sellised, nagu neid on asulakohtadest leitud. Palgid veeti kohale, kaevati majasüvendid, tahuti välja prussid. Ehitati põhikonstruktsioonid, kaeti katusega ja tihendati. Asuti ka sisse elama.
Tuli otsa
Kogu selle metsiku vaeva peale võttis seltskond ühest majast piisavas kauguses koha sisse ja pani selle lihtsalt põlema. Lasi tukkidel jahtuda ja unustas kogu asja kahekümne viieks aastaks ära.
Eksperimendi mõte oli teada saada, kas sellise aja möödudes meenutab looduse tasandatu neid majakohti, mis ka tegelikult rauaajast pärit. Üllatus oli see, et loodus tegi oma töö kiirelt ning perfektselt ja liba-hoonet oli sisuliselt võimatu eristada ajaloolisest. Eksperiment kindlasti õnnestus, andes teada kas või seda, et niimoodi ei saa hoone konstruktsiooni täpselt tuvastada.
Praeguse Lejre rauaaja küla Lethra vanemad majad on mitukümmend aastat vanad ning neis on suved läbi elatud, magatud, peetud loomi, tehtud tuld ja süüa.
Biokeemikutel ja arheoloogidel tekkis küsimus: kuidas tuvastada rauaaja elamukohtadel erinevaid elutsoone? Täna võib öelda, et arheoloogide pagasisse on lisandumas muldpõrandate rasvainete sisalduse analüüs. Võrdlevad proovid Lejre ja tõelistest rauaaja hoonepõhjadest näitavad, et on võimalik tuvastada söömiskohad, koduloomade ja inimeste liikumisteed. Rasvavabad on ainult tuleasemed.
Osaluskogemus ajalookeskustes
Tavaliste külastajate ja teaduseksperimentide vahele mahub ajalookeskustes ka osaluskogemus. Täiskasvanute hulgas on suvepuhkuse veetmine teemakülas populaarne, soovijad pannakse kirja aastaiks ette. Nõutakse mitut võõrkeelt, head suhtlemisoskust, korras tervist ja teadmisi vastavast ajalooperioodist. Ning loomulikult pühendumist asjale.
Nyk¸bingi lähedal asuv keskajakeskus nõuab taanikeelset koolitust ja liitumist toetusfondiga. Vabatahtlikel on keelatud tätoveeringud, prillid, sigaretid ja kohv. Neid lihtsalt ei olnud aastal 1397.
Kampa võetakse ka lapsi. Lejres saab igas teemakülas korraga viibida kaheksa-kümme erinevas vanuses last. Saabudes nädalaks kohale, antakse kõigile vastava aja riided selga ja näidatakse magamiskoht kätte.
Kui on nälg, siis siin on vili. Kaks kivi, kolmveerand tundi ja ongi jahu käes. Sellest saab taigna, mida kuuma kivi peal küpsetada. Maitsev? Päris paljud lapsed nõuavad pärast kodus võileiva asemel hommikuputru.
Samal moel saadakse kogemus looma nülgimises, sigadele rohu kitkumises, keraamika valmistamises ja ruhega veeteel käimises. Viimane on ka vist ainuke, kus tehakse hinnaalandus autentsusele ja antakse selga päästevest. Oleks ju raske teha nädala möödudes lapsevanematele selgeks, et teie võsuke uppus kalastamise käigus ära, tehke uus.
Heatasemeline teadus
Igapäevaseid keskuste külastajaid siiski ei sunnita ümber kehastuma. Küll proovivad püsiasukad anda aimu inimese maailmapildist vastaval ajastul, nii näiteks on mõttetu hakata Nyk¸bingis seletama midagi maakerast. Maa on lapik, liiguvad aga Päike, kuu ja tähed ning kogu lugu.
Omapärane on Århusis asuv Den Gamle By, mis tõlkes võiks kõlada See Vana Linn. 1908. aastast on Århusi ülikooli botaanikaaia nurka kokku veetud 75 linnamaja, mis moodustavad vanima linnakeskkonna vabaõhumuuseumi. Ainuüksi autentne tänavapilt 16.-19. sajandi majadega on vaatamisväärsus. Kuid lisaks on iga ukse taga vastava meistrimehe või kodanlase ruumid koos originaalsetest esemetest koosneva sisustusega. Den Gamle By on oma tegevusajastuks valinud Hans Christian Anderseni muinasjuttude kirjutamisaja.
Eksperimentaalne arheoloogia ja ajalugu pole iseenesest midagi uut. Tartu ülikooli laboratoorse arheoloogia professori Aivar Kriiska sõnul on seda ka siinmail viljeletud. Proovitud on nii tulekivist tööriistu teha kui tervet siga tuleriidale pannes põletusmatust imiteerida. Kuid sümbioosi teaduse ning hariva meelelahutuse vahel veel ei ole.
“Vaatamata sellele, et Taani keskustega käib kaasas mängulisem ja inimeste harimisele suunatud pool, on paljud neist, ennekõike Lejre seotud tõsiste teadusuuringutega. Ei saa otsida keskteed kahe suuna vahel, mõlemaid tuleb teha,” leiab Kriiska.
Taani ajalookeskused seisavad kolmel sambal: lapsed, külastajaosalus ja heatasemeline teadus. Viimast küll külastaja otseselt ei näegi, kuid kõik näidatav on enne läbi teinud põhjaliku analüüsi.
Lapsed on keskuste prioriteet. Väljaspool suvehooaega tõmmatakse tegevus koomale, kuid koolivaheajad on vaat et pareminigi sisustatud. Lapsevanemad võtavad tihti vaheajaks puhkuse, et oma võsukestega mööda selliseid paiku käia. Keskuste jaoks on esmatähtis teadmiste andmine, muinsusväärtustesse suhtumise kujundamine, ajalootunnetuse tekitamine.
Käik nülgimisplatsile
Lejre keskus pakkus sügisesel vaheajal ka naturaalset lihunikutööd. Ilma mingite hoiatavate siltideta sattusid külastajad platsile, kus vasikanahk oli juba pingule tõmmatud ja lammas rippus nülitult üleval, sooled-maod kõrval hunnikus. Meister oli aga jõudnud koera ja kahe kassini, keda nülgides ta uudishimulikele seletusi jagas.
Õõvastust tekitas see kõik vaid täiskasvanutes. Lapsed, mida nooremad, seda suurema huviga, vaatasid toimuvat ja aina pärisid. Need lapsed saavad küll edaspidi täpselt aru, kust tuleb liha, piim ja leib. Ja miks on mõned karvamütsid nii pehmed-pehmed, justkui nagu armas kiisu.
Selleks, et igal lahtiolekupäeval saaks loomatappu ja nülgimist jälgida, on omaette teadusprojektina käivitatud Taani muinassigade ja -kitsede “tagasiaretamine”. Need, kes piisavalt tagasi ei arene, lähevad nülgimisplatsile esimestena.
* * *
Eksperimentaalne ajalookeskus Narvas
Eksperimentaalne ajalookeskus on eestlaste jaoks mõnevõrra hägune mõiste. Kolm aastat on tegutsenud vaid Narva muuseumi Põhjaõu, kus teemaks varauusaegne linnamiljöö ja eksperiment selle sees. Kuulda on ka mõne teise paiga soovist samalaadset tegevust arendada, kuid oluliste tegudeni pole veel jõutud. Rocca al Mare vabaõhumuuseumi saab küll täieliselt nimetada ajalookeskuseks, nad on väga tublid eksponeerijad, kuid kui külalisi nägemas pole, pannakse majapüstitamisel käima mootorsaed ja elektritrellid.
Ajalookeskuste mõte on luua autentne valitud perioodi keskkond koos selles elavate ja töötavate inimestega. Eksperimentaalsus lisandub aga siis, kui tegevuse käigus hakatakse taastama mingeid perioodile tüüpilisi, kuid tänaseks unustusse vajunud tehnoloogiaid või leiutama uusi ajaloouurimise meetodeid.
Nii kuulub selle alla kuuriehituse, viljajahvatuse, kas või tuletegemise meetodite taastamine läbi eksperimentide, et teada saada, kuidas saab ja kuidas kindlasti ei saa. Ning kasutades eksperimenteerimiseks vaid selliseid vahendeid, mis omal ajal kättesaadavad olid.
* * *
Mine Taani riiki ja vaata üle
Lejre Legendidemaa
Sanglandet Lejre
www.sanglandet.dk
– Asutatud 1964. aastal, vanim eksperimentaalajaloo keskus Euroopas.
– Loodi professionaalse ajaloo ja arheoloogia eksperimentaalkeskusena. Kogu sissetulek hiljem lisandunud külastustest läheb uurimistööks, ülalpidamiskuludeks ja õppeprogrammideks.
– 43 hektaril on koha leidnud kiviaeg, rauaaeg, viikingiaeg ja 19. sajand.
– Lisaks ajaloolised käsitöökojad ja õpitoad.
– Kooligruppidele viiepäevased laagrid ajaloolises olustikus.
Keskajakeskus Nyk¸bingis
Middelaldercentret
www.middelaldercentret.dk
– Sai alguse 1989. aastal, kui hakati Nyk¸bingi linna 700 juubeliks kiviheitemasinat ehitama.
– Tegevus jätkus heitemasinate ja katapultidega, mille uurimises ja valmistamises ollakse spetsialistid kogu maailmas.
– Alates 1992. aastast jätkab tegevust eraõiguslik mittetulundusühing, mis seab eesmärgiks kogu teenitava kasumi paigutamise teadusuuringutesse.
– Keskaegsed heiterelvad ja laskeriistad, ajastutruud hooned, külaturg, käsitöölised, rüütliturniirid.
– Vabatahtlikud saavad osaleda keskuse töös.
See Vana Linn
Den Gamle By
www.dengamleby.dk
– Asutatud 1908. aastal, avas uksed 1914.
– Maailma vanim linnakeskkonna vabaõhumuuseum.
– Praeguseks 75 hoonet, mis on toodud kokku 20-st Taani linnast.
– Umbes miljon eset erinevates kogudes.
– Elav ajalugu kaupmeeste ja käsitööliste näol.
– Tema majades asuvad Taani plakatimuuseum, Taani kellamuuseum, Århusi ajaloolise ekspositsiooniga linnamuuseum ja Den Gamble By enda mänguasjamuuseum.