Pätsi nimelist surnut maa sisse tagudes möödub mõnegi ajaloolase aeg. Kui vahepeal tundus, et vähemasti büst jääb nähtavale, siis nüüd pole enam kindel, et varsti peanuppki paistab. Ja peab ütlema, et see läheb veel ikka Eestis nii mõnelegi peale. Pole ilmselt kaugel päev, mil tehakse juba tulihingelisi ettepanekuid Pätsu mälestussamba mahavõtmiseks Tahkurannas jne. jne. kuni lõpliku võiduni.
Ja miks ka mitte, võib nii mõnigi küsida, ajalooline tõde on meile asi üle kõige. Sattugu siis hammaste vahele kasvõi armas jumal ise, mingist Pätsust rääkimata.
KESSE MAKSAB?
Magnus Ilmjärv näikse Pätsule olevat pühendanud kogu oma elu. Pätsu paljastamis-raamatud võtavad mõnelgi ajaloohuvilisel enda alla juba mitut jooksvat riiulimeetrit ning lisa tuleb, olen selles kindel.
Kui ainult? Ning nüüd lubatagu esitada mõned vastikud küsimused. Kes maksab?Praegustes oludes peaks see ju olema igati taktitundeline pärimine. Nimelt on Ilmjärve Pätsuhuvi sedavõrd kirglik, et ainult ühe tubli ajaloolase asja taga olek näib, vabandatagu väga, vähe tõenäolisena. Eesti riigi või kulka asja taga olekust pole kuulnud? Kirglikku inimlikku soovi Pätsile ära taha on aga igast Ilmjärve reast arvata. Ning odav pole seesugune uurimine igal juhul mitte, küsige ükskõik milliselt tänaselt ajaloolaselt, kuivõrd oleks ta suuteline isikliku rahakoti peal oma ajaloolisele armsamale (vaenlasele) pühenduma. Raha on nimelt Eestis palju, aga mitte ajaloolastel. Pöördumine sponsori poole – ehk juba aitab, kas ikka veel pole küll!
KUIDAS ILMJÄRV DOKUMENDID SAI?
Veel panevad kukalt kratsima need vene stalinlikud dokumendid, mille alusel Ilmjärv oma raskeid järeldusi teeb. Jah, rasked on need järeldused meie jaoks igatahes, seades lõppkokkuvõttes kahtluse kogu “eesti aja” üldse – mis mõte oli riigikesel, kelle koorekihi moodustasid kaabakad-reeturid, sest egas Päts saanud üksi sitta kokku keerata, ikka kollektiivselt. Ja see demokraatia – poleks Päts oma kätt vahele pannud, saanuks ju Eestis demokraatlikul teel võimule vapsid. Teiste reeturiteni pole Ilmjärv veel jõudnud, aga andku jumal talle pikka iga? Igatahes on Ruutsootaoline juba jõudnud järelduseni, et stalinlikku re?iimi oma langemises süüdistades oleme olnud? ühekülgsed, järelikult võib lõpuks tulla välja nõnda, et Pätsi kraesse saab keeratud kui mitte kogu neljakümnes aasta, siis priske tükk sellest ometi.
Aga vene dokumentidesse, antagu mulle mu võhiklikkus andeks, ma mitte kuidagi uskuda ei suuda? Ning veel enam – mulle tundub minu usupuuduse põhjendaminegi täiesti tarbetuna. Imestan koos Ruutsooga – mil moel need kõik on Ilmjärve kätesse sattunud?
PUUDU ON PALJU OLULISI UURIMUSI
Samas, Pätsi tegevuses oli kindlasti ka positiivseid külgi. Kui needki leiaksid sama kirgliku uurija koos veel kirglikuma sponsoriga, võiks juhtuda, et need kaaluksid negatiivseid kohati üleski. Ning veel tahaks meelde tuletada, et suur osa Eesti ajaloo tähtsatest valdkondadest ootab tänaseni uurijat. Varsti saab täis 13 aastat iseseisvust, aga ikka veel puudub meil uus ja korralik Vabadussõja ajalugu. Ja nii edasi, nii edasi, nii edasi…
Aga Ilmjärve avastuste puhul saavad rõõmustada nii eesti ajaloolise tõe fanaatilised kummardajad kui ka kommunistidest kaikamehed põlvkonnast teise. Nii et see 1940. aasta polnudki siis ikka midagi muud, kui ühe poolfa?istliku diktatuuri koristamine? Suure ja kangelasliku fa?ismivastase heitluse eelõhtul.
Kus peaosa mängis muidugi teadagi kes…
Ning lõppude lõpuks, Konstantin, kes sul käskis olla Päts.
