HAIHTUNUD RAHA JÄLITADES: Toomas Kümmel algatas kampaania „Kiri eurovolinikule“, sest tahab Siim Kallaselt vastust, kuhu kadus Eestist VEB fondi raha – umbes 45 miljonit dollarit.
Demokraatlikus ühiskonnas ei ole tavaline, et meedia ja kodanikud peavad olulistele küsimustele vastuste saamiseks käivitama interneti ja Facebooki kampaania. Sest kodanikud tahavad teada, kuidas seletab Siim Kallas Moskvast NL Välismajanduspangast külmutatud arvetelt u 45 miljoni dollari haihtumist. Nende rahade omanikud, Eesti ettevõtted, Eesti Pank ja valitsus seda raha ei ole näinud.
Süljelärakas poliitametnikelt
Pange tähele, kõrge euroametnik, endine Eesti Panga president, rahandus- ja välisminister ning valitsusjuht Kallas ei ütle meile, et ta ei tea – ta ei ütle üldse mitte midagi. Kodanikele sajab vastuste asemel kaela mõttetut joga. Kui Kanal 2 „Reporter“ suutis Kallase meelitada ekraanile VEB fondi kohta vastama, tuli üliärritunud Kallase suust ülbet lausvalet. Meedia avaldab dokumente, et ära on kanditud kahtlaste Venemaa firmade kaudu üle 32 miljoni dollari Eesti Panga ja valitsuse nõudeid ning need on rahaks tehtud tundmatute isikute ja firmade poolt. 108 miljoni krooni Moskvast külmutatud arvetelt kanditud raha kohta on aga dokumendid üldse hävitatud.
Kallas kui Reformierakonna auesimees annab kahtlemata oma käitumisega eeskuju. Kuidas reageerib peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil küsimustele valetamise kohta? Teatab rahulikult: „Võtame järgmise küsimuse!“ Või sõna „valetamine“ kuuldes segab teiste küsimuste-vastuste dialoogi vahele hüüatusega: „Palun ärge kasutage selliseid väljendeid!“
Andrus Ansipi leivaisa Tartu päevilt, end auväärse Eesti Olümpiakomitee etteotsa osta kavatsev Neinar Seli teatab aga enda ja Ansipi kahtlastest äritehingutest rääkimast keeldudes: „Ma olen alati nõus rääkima, aga ma valin ise ka teemad, millest ma räägin.“
Ja kõige selle krooniks arvab Jürgen Ligi TV-ekraanilt, et ta on asendamatu ja Reformierakonna ladvik on asendamatu. Mida aga ei tule, on meditsiiniline sekkumine. Seetõttu peavad kodanikud haarama ohjad, et taolised valetajad sundida küsimustele vastama, sundida tõtt rääkima. Muidu suunatakse kodanikkonna arvamus ja otsustamisõigus võimueliidi tualettides veega pahinal kanalisatsiooni.
Tagasi Nõukogudemaale
„Back in the USSR“, pealkirjastas Rein Raud oma kirjutise Päevalehes. Ning võimatu on vastu vaielda, paralleelid sovetiajaga ning sm Putini autoritaarse valitsemiskultuuriga naaberriigis on täiesti olemas. Kuid meie vastupanu edu eeldused on võrratult suuremad, kui nad olid seda näiteks 1980. aastate lõpul. Eestis oli 90 000 komparteilast, kellest vähemalt pooled olid aktiivsed režiimi vundamendi tsementeerijad. Praegu on Eestis neli parlamendierakonda. Neis üle 10 000 liikme. Kuid söögikausi juurde lastakse igast erakonnast kõige enam ehk paarisadat väljavalitut, erilist. Seega on vaja maha murda maksimum tuhande parteifanaatiku võim. Kuid ilmselt piisab isegi ainult paarisaja Reformierakonna väljavalitu mahamurdmisest. Teised vahivad niikuinii vaikides pealt, lootes, et järsku neist läheb mööda.
Autoritaarsete režiimide peategelastel on tunne, et igasugune järeleandmine näitab nende nõrkust. Sama on Eestis. Kallas, Ansip, Ligi on VEB-i suurvargust kommenteerides jõudnud kokku rääkida sellist möga, et seda on isegi raske, kui mitte võimatu kommenteerida. Tänaseks on enamik Eesti ajaloo suurimast vargusest detailideni ja dokumentaalselt avaldatud, võimurid jätkavad aga visalt labast ja rumalat valetamist. Sest nad ei saa näidata nõrkust, nad ei saa oma valedest taganeda. Nad loodavad kuritegude aegumisele, mida on öeldud ka prokuratuurist. Praegu uurib VEB-i suurvarguse asjaolusid Eesti Pank oma võimaluste piires. Talle on otsustanud abi osutada riigikontroll. Kui viimase otsuseid ja järeldusi ei pea võimurid tavaliselt mitte millekski, siis keskpangaga on raskem. Esimest korda on kontroll keskpanga üle Siim Kallaselt ja tema ustavatelt jüngritelt käest võetud.
Kodanikud loovad oma komisjoni
Kallas teatas uudistesaates „Reporter“ käsi laiutades VEB fondi kadunud raha kohta: „Mina olen veendunud ja täna veel rohkem veendunud, et kõik, mis selle VEB fondiga on tehtud, on olnud vastavalt nendele seadustele, mis tollal vastu võeti, vastavalt nendele kokkulepetele, mis tollal tehti ja seda on kinnitanud ju need lõputud komisjonid, kes on seda uurinud. No palju võib.“
Tegelikult on ainult üks kord, 2004. aastal, üritatud riigikogus luua VEB fondi tegevuse uurimiseks erikomisjoni, mille Reformierakond koos tollase liitlase Res Publicaga küüniliselt põhja lasi. Kallase erakonnakaaslane Igor Gräzin on risti vastupidiselt väitnud: „Minu teada pole Eesti riik astunud tänase päevani ainsatki sammu, et seda VEB fondi asja üldsusele vähegi selgitada.“
Kui Juku-Kalle Raid esitas nende müstiliste Kallase kujutelm-komisjonide kohta küsimuse peaminister Andrus Ansipile, siis jättis Ansip juba tuntud demagoogina küsimusele vastamata ja rääkis, et VEB fondi on käsitletud „Eesti kohtusüsteemi poolt, samuti riigikogu arupärimistel ja riigikontrolli auditites“. Tõe huvides olgu öeldud, et riigikontroll kontrollis VEB fondi tegevust 1995. ja 1996. aastal nendele Eesti Pangast antud dokumentide põhjal.
Kampaania „Kiri eurovolinikule“
2004. aastal, kui erikomisjoni moodustamise vajadus kerkis, põhjendas tollane keskpanga juht Vahur Kraft riigikogus (20.09.2004): „Kuna Isamaaliidu poolt on nii arupärimises kui vastava komisjoni moodustamise eelnõus viidatud justkui selgusetusele, informatsiooni puudulikkusele või mingisuguste summade kantimisele, siis siinkohal ma julgen küll täie vastutustundega öelda, et informatsiooni on olnud piisavalt ja mingisuguseid summade kantimisi ei ole olnud.“
Siin on ehedal kujul esindatud kuriteo varjamine ja valetamine.
Kampaania „KIRI EUROVOLINIKULE“ algas 30. oktoobril ja kestab, kuni Siim Kallas on esitatud küsimustele andnud ammendavad vastused ja ühtlasi põhjendanud oma valetamist Kanal 2 ekraanilt. Kui see ei peaks andma tulemusi, viiakse kampaania MTÜ VEB TÕEFOND poolt edasi juba üleeuroopaliseks. Hiljuti oli sunnitud tagasi astuma Malta eurovolinik John Dalli, kelle süü seisnes ainult selles, et ta võis teada võimalikust korruptsiooni kavandamisest tema valdkonnas. Sellest piisas.
