Venelased on läbi ajaloo olnud nagu ühed õiged oblomovlased: ainult imelik sahkerdamine, aga ei mingit tulemust. Kõige parem on alati töötada ahju peal, seitsme-kaheksa kasuka kollegiaalses embuses, panna silmad kinni ja manada ette kuldse õunaga puu või pidevast pliinide õgimisest roosaks länud võdisev printsess. Silmad lahti pole üldse nii hea elada: kasukas krabistavad sitased rotid, katus tilgub, tare – tegelikult ilge kuut – on kütmata, katus kukub iga päev mitu korda kaela.
No kes käskis Aleksander Teisel hakata jagelema miski konstitutsioonilise monarhiaga või reformidega. Talupoeg on ju loll nagu ametnik, vaadake ministeeriumis ringi ja te näete seal ainult issanda jumala teerulliga pähe saanud kõntsa. Ja vene talupoeg ei ole kunagi mingit reformi omaks võtnud, mäletate, kuidas Gorbat?ovi kuiv seadus eriti märjaks läks või kuidas Hru?t?ov buldooseriga Moskva lähedal kohalike pederastide näituse maha tõmbas? Vene talupoja aju on niimoodi ehitatud, et sinna ei mahu korraga üle poole mõtte ja seegi peab olema väga vana. Tsiises kaad, Muld tunneb väga hästi paljusid venelasi, isegi kirikuõpetajaid – nagu hüsteeriline preester Seliverstov – ja just viimased on kindlad, et iga õigeusu vaimulik peab olema teeninud tankirügemendis selle mehena, kes jääb roomikute alla. Midagi muud pole raudkõva peaga vene papile võimalik seletada, vend tuleb ristiga kallale ning neab sind seitsme sakramendiga.
Aleksander Teisega tehti seda, mis juhtub iga lolliga. Ühel hetkel sai käsi laiutavatel narodnikutel kõvaketas täis ning nad tapsid lolli tsaari ära. Ühiskonna muutmine ja parandamine hirmutab venelast juba naturaalselt, oma sisimas ihkab see rahvas tagasi sita sisse või parem juba kohe puu otsa. Fakt on see, et kui oobolused ja ürgsed peajalgsed oleks olnud venelased, istuks me siiamaani kusagil soojas ookeanis mune laiaks ja ei oskaks isegi bljaad öelda.
Kõige suurem Aleksander II kuritegu Venemaal oli muidugi pärisorjuse kaotamine. Sellega läks taat ikka karmilt liiale, riik keerati tuksi, nüüd jahuvad mingist Venemaa osatähtsusest Euroopas jne. Oleks viiest viieni persega põldu kündnud, poleks mölisemiseks ruumi jäänud. Nüüd tuleb Aleksandri loll viga ära parandada ja venelased uuesti orjastada. Parem aga, kui seda prooviksid sakslased, kes saaks sedaviisi head tehes ehk lahti oma kollektiivsest süütundest. Ühe korra nad juba katsetasid, aga Venemaal on tehnika vahepeal kõvasti taandarenenud, peaks veel korra proovima.