Sattusin kunagi Moskva-Piiteri rongi tamburis ühe õhutõrje leitnandiga suitsu tegema. Niipea, kui ma mainisin sõna NATO, läks leitnant põlema. “Kas tead, et Pihkva dessantdiviis võib terve Eesti vallutada seitsme tunniga (või oli see neljaga)?” ütles ta raevunult. Fakt, mida ma usun küll. Dessant oli juba Nõukogude ajal armee eliit ja tegelikult pidada Pihkva dessantdiviis olema suurem kui kõigi kolme Balti riigi armee kokku.
NAD RÜNDAVAD LAUPÄEVAL
Siit johtuvalt tekibki küsimus, milleks on Eestisugusel kääbusriigil vaja sõjaväge. Oletame, et Venemaa miskipärast otsustab Eestit rünnata (ehkki see on suhteliselt absurdne, sest viimasel ajal panustab Venemaa juhtkond pigem intriigidele), siis saavutavad nad lõpliku võidu kõigi eelduste järgi kiiremini kui nelja tunniga. Ega venelased lollid ka ei ole ja ründavad Eestit kõigi eelduste järgi laupäeval, kui kõik sõdurid on kodus issi-emme juures nädalalõppu veetmas ning saavad terve EW niikuinii ühegi püssipauguta kätte.
Kunagi ütles vist kunagine kaitseminister Hain Rebas, et Eesti sõjaväel on vaid sümboolne tähendus. Sõja korral peaksid nad paar pauku õhku laskma, et hiljem ei tekiks vabatahtliku liitumise teemat, ning võiks siis koju minna, kuna midagi enamat nad niikuinii teha ei saa. Ükskõik, kes Eestit ka ei ründa (kui see just Läti pole), ületavad nad elavjõult Eesti armee niikuinii mitmekordselt, mis praktikas tähendab, et Eesti armeest sõidetakse lihtsalt üle.
56 ILUSAT POISSI
Ärge saage minust nüüd valesti aru. Ma ei ole patsifist ega põhimõtteline armeevastane. Olgu see armee olemas, mul temast kama. Ainult et antud juhul pean ma selle tsirkuse omast taskust kinni maksma, kasutegurit mu väljaminekul aga pole! Ja see ajab vihale. Sest mõttetute asjade peale raha panna on mõttetu, nii see kord on. Eriti tobe on kõik need Iraagi-Afganistani jne operat_sioonid. See on avalik saladus, et enamik sõdureid läheb nendele operatsioonidele raha teenima. Mis iseenesest oleks okei, kui see poleks ka minu raha, mida mul endal oleks muudele asjadele palju parem kulutada.
Nõukaajal olid asjad teistmoodi. Siis käisid sõdurid kolhoosis kartuleid korjamas, ehitasid teid ning sildu ja tegid muud kasulikku. Huvitav, miks Eesti armee ei võiks niimoodi eksisteerida? Vot kui Eesti armee oleks omafinantseerimisel, siis võiks ta olla kasvõi sajatuhandeline, mul siiralt ükskõik. Selles suhtes oleks väikeriigile optimaalne paavsti kaardiväe mudel. 56 ilusat sirget poissi, kel on nii tseremoniaalne kui ka väike julgeolekuline otstarve ja punkt! Ja odav pealekauba. Eestis on piirivalve, politsei, tuletõrje ning neil on oma otstarve. Mis on sõjaväe otstarve?
ARMEE ON SPORDILAAGER
See jutt, et armee teeb poisikesest mehe, on ajast ja arust. Nõukogude ajal vast tegi ka. Siis võeti lapsuke kodunt ära ja saadeti kaheks aastaks kodunt võimalikult kaugele – vaadaku ise, kuidas hakkama saab, võõras keel ja võõrad kultuurid ümberringi, vastu hambaid sai ka ning kui eriti ei vedanud, siis ei näinud ei Eestit ega vanemaid terve see aeg. Nüüd on armee pigem nagu spordilaager rütmiga viis päeva laagris ja kaks ilusti kodus. Seega, armee kui mehistumise institutsioon langeb välja. Rahvamajandusel on sõjaväest null kasu, nagu me teame.
Milleks siis veel sõjaväge vaja võiks minna? Vast kõige otstarbekam asi Eesti armee juures on see, et seal õpivad umbkeelsed vene noormehed eesti keele ära. Aga kindlasti on olemas odavamaid mooduseid venelastele eesti keelt õpetada!