Delfis valiti aasta tegijaks elajas, peaministri kass Punik. Tihe rebimine käis looma ja sportlase vahel, ent lõpuks rebis Punik ennast protsendiga Marko Märtinist ette. Poliitik Villu Reiljan sai tubli kaks prossa, Parts ise kolm ja president Põõsas viis sajandikku häältest. Poliitiku keskmine tulemus oli kümnendik tõpra omast.
MILLINE LEMMIK JA KUI KARVANE?
Mägironija Alar Sikk sai kolmanda märkimisväärse tulemuse, kakskend prossa. Kõik Peeter Liivid ja Harry Kingod vedasid kusise protsendi välja, huvitav, millega seoses nad üldse nimekirja sattusid? Tea, kas Kingo on hakanud mingit nõmedat sporti tegema? Igal juhul loomastumise märke ta ei ilmuta ja seega pole publikumenu ollagi. Sportlaste konkurentsivõime on seletatav sellega, et nad on kiiremad, osavamad ja tugevamad kui kaaskodanikud. Ühesõnaga, sportlased paistavad silma loomalike omaduste poolest. Fakt on ka see, et paljud kuulsad sportlased on karvased, vaadake jalgpallureid. Pohlak tuleb silme ette?
Karvased loomad on ülipopulaarsed. Koduloomade top kümnes on kõik karvased. Kass, koer, hamster, küülik, hobune jne. Kass on loomulik valik, väikese kehamassi kohta on ta megakarvane. Hamster on samuti väike, aga karvad on naeruväärsed, mitte palju parem tulemus kui hobusel. Koer, kass ja Pohlak on suhteliselt kõige karvasemad rahvalemmikud. Erki Nool on küll karvane, aga muid tulemusi pole viimasel ajal ette näidata, Värnikul on vähemalt oda, koopainimese-poollooma primitiivne relv. Isegi nutikamad ahvid vehivad teibaga.
INSTINKT JA TÕPRAAGITATSIOON
Metslust ja primitiivsust jutlustas kunagi Kaplinski, loodust väärtustab ta siiamaani. Kahjuks aga pole tal julgust öelda välja kogu tõde ja kuulutada loomalikkust.
Millised kunstiliigid on kõige populaarsemad? Muusika ja film. Mõlemad esindavad loomalikku alget, üks kisendamist ja teine muid kehalisi aktiivsusi. Maalikunstis on populaarne vaid lillepilt ja ihupilt, ikka loomalikud või taimsed moodustised. Kirjanduses annavad tooni sugutegemise kirjeldused, ka näopeks. See ongi meie vaimsuse piir. Inimlik kultuur ja tsivilisatsioon on populaarne ainult nii palju, kui ta on suutnud säilitada loomalikkust.
Internetis on kaks populaarset teemat porno ja piraatmuusika. Loomalikkust jutustavad samuti kõik populaarsed telejunnid, paaritumismängud, ahnusemängud ja juhmusemängud. Sama elajalikku saasta keerutab üles ka seltskonnasoperdus. Nii pole ime, kui kogu selle instinkti ja tõpraagitatsiooni peale valivad inimesed aasta tegijaks Puniku.
MASSIKULTUURI LÕPP ON LIGIDAL
Humanismi kriis on ilmne. Kogu meie riigikorraldus baseerub tsungliseadusel ja tugevama omavolil. Sotsiaalhoolekanne, meditsiin, haridus ja kultuur on olematud, ehk siis esindatud ainult käegakatsutaval materiaalsel tasemel. Me ehitame kunstimuuseumi, aga ei tegele kunsti ega kunstnikega. Nagu elajate hulgas ikka, on tähtis suur auto ehk võime kiiresti joosta ja parv tibisid ehk morsa komme haaremit karata. Inimlikkuse väljendusi pole ja – nagu näeme – neid ka keegi ei vaja.
Valisime endale loomariigi ja tootemlooma. Kui eestlaste tootem on kass, siis tuleb hakata kassi moodi elama. Kassi iseloom on teada, suht loll loom, kes puu otsa ronib, meeleldi aga alla ei saa (enne kui näljast nõrkeb). Kassile meeldib ahju peal peesitada, suurema kiskja varjus parasiteerida, ohvreid piinata ja mustust teha. Õnneks pole kass karielajas, vaid kohtub liigikaaslastega vaid kaklemiseks ja keppimiseks. Nii et vähemalt massikultuuri lõpp on ligidal.
VÄLJASUREVAD LOOMAD JA VÄLJASUREVAD RAHVAD
Loomalikkus on üks parimaid valikuid, mida me saime teha. Ja kass omakorda on väga mugav ning keskkonnasõbralik valik. Kui oleksime valinud tootemloomaks rändtirtsu, sööksime parvega ringi jõlkudes maa mustaks ja oleksime ise ka lõpuks hädas. Kass on ka selle poolest tore loom, et ta ei ole võimeline pesagi punuma, looduse lagastamisega ta samuti hakkama ei saa. Kass magab (kui vähegi saab) ja silmad hiilgavad tal nii ilusalt. Vaata nagu telekat.
Üle tüki aja on põhjust eestlaste üle uhke olla. Me oleme lõpuks ometi Ameerikast ette läinud. Oleme valitsevat trendi tabanud, õhus hõljuvad ideed selgelt sõnastanud ja lõpuks ometi kogu maailmale eeskujuks saanud. Me ei saa olla suured jõult, arvult ega vaimult, aga me saame olla suured loomadena. Miks see hea on? Kas või ainult ellujäämiseks. Väljasurevaid loomaliike kaitstakse seaduse kogu jõuga. Väljasurevaid rahvaid aga ei kaitse keegi kurat, isegi mitte nende endi valitsused.
ÕNNE- JA RAHUPÕLI
Ühesõnaga: me tegime targa, kaugelenägeva ja päästva otsuse. Nüüd pole muud kui vabaduskellale veel kaks korstent juurde ehitada. Nii saame neli jalga, millele toetada suur ja karvane Puniku kuju, mis tootemloomana loomulikult teeb mõttetust platsist sakraalväljaku. Kus me saame pühale kõutsile ohverdada valgeid hiiri ja musti koeri.
Tõesti, pole paremat valikut kui kass. Mõelge, kui oleksime valinud mõne hobuse või veise. Esimesel juhul oleks pandud tööle, teisel juhul veetud tapamajja ja tehtud viineriteks. Kassi ei torgi keegi, isegi ei sunnita väljas jalutama.
Lõpuks ometi on alanud õnne ja rahupõli. Võtke vastu minu südamlikud õnnitlused.
