Minister Ken Mart tegi avalduse, mille kohaselt oleks vaja teha avalikkusele teatavaks kõigi poliitikute kuritööd. Kes ei tea, siis olgu öeldud, et Martil endal tuli äsja päevavalgele paarkend seaduserikkumist. Absoluutselt õige ettepanek.

Pole võimalik objektiivselt otsustada Keni üleastumiste raskuse üle, kui me teame ainult tema paturegistrit. Praegu jääb tast mulje kui mõjukast poliitikust, ilmselt on ta aga kaunis hädine patustaja. On tarvis täielikku ja pidevalt uuenevat andmebaasi. Kahelda ega kõhelda pole siin midagi, poliitikute maine on niigi nullilähedane, mõni mõrv ehk murdvargus ees või taga.

Üks isikuandmete kaitset nõudev ametnik, suvalise inspektsiooni peadirektori kohusetäitja Hillar Aarelaid aga hakkas Keni ettepaneku peale jalgu trampima ja möllama. Täiesti arusaamatu tegelane, mida ta põeb. Vaevalt ta üldse poliitiku kategooriasse mahub ja kui ongi poliitik, vaevalt tal õnnestub vanade tegijate hulgas tooni anda. Joogu suhkruvett, see aitab rahuneda.

Kui meie poliitikud on inglid, siis pole ju midagi karta. Kui kõik on pätid ja kaabakad, siis pole vahet. Kui rahvasaadikute hulgas on lurjuseid ja ausaid inimesi, siis tuleb neil ometi mingitmoodi vahet teha. Keegi ei palu ju mingit üleüldist nuhkimist, erikomisjoni kokkukutsumist või pealtkuulamist. Lihtsalt vanade ja niigi teada asjade listi.

Eriti meeldivalt kõlas Marti üleskutse vaikiv olek lõpetada. Irw. Pätsi vaikiv olek lõppes inkorporeerimisega lähimasse suurde liitriiki. Ei tea, kas Ken andis Savisaare kombel delikaatselt mõista, et euroliitumine tuleks peldikusse visata? Ilmselt jah.

Karta on, et poliitikute seatempude kataloog tuleb pikk ja põhjalik. Eks see olegi üks põhjusi, miks nad üldse võimu juurde on lastud. Patune on sõnakuulelik ori, kui tal on valida, kas kirjutada alla ametlikule paberile või minna kümne miljoni riisumise eest kongi, kirjutab iga mõistlik inime ükskõik millele alla.

Kui kuriteod tulevad avalikuks, on võimalik poliitikuid ?anta?eerida. Riigi tervise huvides on poliitikute pattude avalikustamine igal juhul väga positiivne asi. See annab ühiskonnale lõpuks ometi võimaluse poliitikutelt midagi välja pressida.

Mina arvan, et kõigile sigapoliitikutele tuleb andestada, valetamised, varastamised ja põhimõttelagedus, kui nad on nõukogude liidu vastu ükskõik mis vormis. Olen nõus isegi Edgarile amnestia andma, kui ta mehe kombel püsti tõuseb, rusikaga vastu rinda lööb ja ütle: perse see nõukogude liit ühes oma tallalakkujatega.