Seoses majanduskasvuga on idiootidel järjest rohkem raha ja märkimisväärne hulk sitakotte ei oska sellega muud teha, kui purjuspäi ringi kihutada. Tänavu on tabatud rekordarv roolijoodikuid. Peaprokurör on veendunud, et neid värdjaid ei ohjelda ei karm liikluskontroll ega julmad karistused.
TAARA ÄRA JA LOAD VÄLJA
Mis teha? Lihtsameelne prokurör pakub välja alkoholireklaami vähendamist. Ei aita, lollidele lihtsalt ei mahu pähe muud kui parajalt priske kilk ja kui roolijoodikust munnile reklaamida ?ampooni või Vaagneri ooperit, ei hakka ta neist kumbagi jooma. Oinapea pole selleks loodud.
Mis puudutab alkoholi kättesaadavust, siis ei aita siin kuiv seadus ega kõrged hinnad – roolijoodikul käsi maha – siis on kindel, et ei saa pudelit kätte. Kindlasti tuleb välja töötada roolimõrvarite likvideerimise programm.
Esiteks iidne ja väga tõhus nuhkimine ja pealekaebamine. Et riigil ei tuleks kanda liigseid kohustusi, saab iga pealekaebaja endale roolijoodiku auto. Kui auto on odavam kui sada tuhhi või liisingufirma oma, siis saab nuhk endale vabal valikul võtta roolijoodiku vara või raha, et saaks korraliku auto hinna kokku.
Vaesed roolijoodikud loovutavad neeru, niikuinii joovad selle sodiks. Üldse roolijoodikute elunditeturule paiskamine on nii moraalselt kui pedagoogiliselt vägagi õigustatud. Kes ei karda vanglat, trahvi, liiklusõnnetust ega teisi vigaseks kimada, need ärgu värisegu ka oma neerude pärast. Nuga neeru ja asi nudi.
Kõrtsid ja joomapoed tuleb ümber struktureerida. Tahad viina, joo, aga anna juhiload ära. Pärast joomist viid taara ära ja tood load välja. Lihtsam on muidugi autodele lisada süütesüsteemi väike puhumismasin, nii et joodik ei saaks autot üldse käivitada.
VEIDIKE MIINIDEST
Kord juba tabatud roolijoodikute eest tuleb inimesi hoiatada. Tühjad õllepurgid autole sappa lohisema ja õllepudelist vilkur katusele. Me peame saama ennast kuidagi nende maniakkide eest kaitsta. Jahimeeste selts võiks kogenud küttidele anda välja ka roolijoodikute harvendamiseks jahilubasid.
Aga milleks teha asju liiga keeruliseks, roolijoodikute terror on üks hullemaid vabariigis ja terrorismivastase võitluse küsimuses tulistatakse hoiatamata pähe. Aga enesekaitseks pole see kindlasti piisav. Võttes arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud enesekaitsenorme, võiks kaitsejõud maanteid pommitada, pidevalt kahuritule all hoida ja miks mitte ka mineerida. Mis me siin Liibanonist halvemad oleme?
Kui ühe mürsutabamuse saanud roolijoodiku kohta ka mõned kooli- ja liinibussid õhku lendavad, tuleb sellega leppida. Meil on õigus ennast roolijoodikute vastu kaitsta ja seda me ka teeme.
PIIDRID TAGUMIKUS
Roolijoodikud on aga ainult üks probleem, liikluses kujutavad teist vähemalt sama suurt ohtu idioodid. Ahvid, kes kihutavad, iga hinna eest ja igas asendis mööda sõidavad. See on seltskond, kes oleks ammu surnud, kui teised liiklejad nende pärast elupäästmismanöövreid ette ei võtaks. Kes ei tunneks sita-aadut, kes sulle maanteel sinu reas vastu kihutab ja kui sa hoogu alla ei võta, oleksite mõlemad ket?upina laiali pritsitud.
Selle seltskonna korralekutsumiseks tuleb teedele saata rekka baasil ehitatud soomusmasinad, mis väliselt kaubaautost ei erineks, aga oleksid valmis frontaalkokkupõrkeks. Taolised soomukid peaksid pidevalt maanteedel patrullima ja lollpäid lömastama. Need masinad tabaksid kaks kärbest ühe hoobiga.
Lisaks möödasõitu üritavatele enesetapjatele saaks lahti ka nendest piidritest, kes teistel perses sõidavad ja pikivahet ei pea. Kokkupõrge möödasõidumaniakiga võtab soomusmasinal hoo alla ja tal perses tilbendav piider litsutakse vastu patrullauto tagaosa molekulideks. Möödasõiduvõimalust varitsevad piidrid ja muud pikivahet mitte pidavad molkused tuleb võrdsustada tagaotsitavate kurjategijatega ja põgenemiskatsel maha lasta.
IDIOODID TÜÜRI JUURES
Liiklusterroristid on osaliselt lihtsalt identifitseeritavad, roolijoodiku saab kindlaks teha lihtsa puhumistesti ehk vereprooviga. Idioodi testimiseks aga on vaja psühhiaatri abi, sadade küsimustega testi ja lõppude lõpuks mõni idikas sõidab viisakalt ka.
Kindlasti on abi kaameratest, kõik teed kaameratega katta, iseäranis kurvid ja mäed-orud. Nõeluv idioot ei suuda oma käitumist mingil kombel varjata, eessõitjal perses kinniolev piider täpselt samuti. Probleemi pole, kaamerad peale, tüübid masinast välja, auto lähimale külavaheteele ja võrguoksjonile müüki. Oksjoni võitja saab võtmed politseist kätte.
Täiesti masendav on see, et muidu mõnus kultuuriminister Palmaru jäi lihtsalt rooli taga magama ja pani hunnikusse. Tunnistas kõik ilusasti üles, see on OK, aga kui keegi oleks kabelisse viidud, ei maksaks teened kultuuri ees mitte midagi. Veel hullem, ministriks oleks pandud jälle mõni tropp. Mõtle ikka kultuuri peale, enne kui roolis silma looja lased. Kohutav, mis oleks võinud juhtuda.
Rool rooliks aga riigitüüriga pole lood palju paremad. Presidendiks tahetakse sokutada tüüp, kelle kohta ei oska öelda rohkem kui köögi nurgas jõriseva külmutuskapi kohta – tüütu. Pean silmas Ene Ergmad, kes on kõige kohatum isik esindusfunktsioone täitma. Täiesti karismavaba, ei esinda kedagi, ei ole kunagi midagi silmapaistvat öelnud ega korda saatnud. Udune laik.
Õnneks pole president riigi roolis, vaid pagasiruumis, selles mõttes on Ergma peaaegu ideaalne president.