Kui selline asi tõesti läbi peaks minema – aga olgem ausad, pinnas on ju tänu Venemaa hüsteerilistele sõnavõttudele meie suhtes enam kui viljakas – näitab see kätte koha erakonnale, kes on oma veretilgad andnud sõpruslepingule Putini “Ühtse Venemaaga” ning kellele riigisiseselt märtsivalimistel õnneks juba koht kätte näidati.
Muidugi pean silmas Keskerakonda, mida muud.
Ausalt öeldes on selle erakonna impeeriumimeelse esimehe ning kümnete tema järel kaagutavate liikmete jutt sellest, kuidas Eesti rahvamajandus (milline lahe väljend, eks!) sõltub “läbisaamisest” Venemaaga, ammu üle visanud. Siiani on arukamate riigialamate (majandusteadlased, poliitikud, lihtsalt kodanikud) poolt kesikutele seletatud nagu kurdile vanaeidele taolise mõtte arulagedust. Siililegi selge, et igasugune sõltuvus Venest tuleks viia miinimumini, mitte vastupidi.
Kui boikott tõesti läbi läheks, vaataksin ma Savisaare lontis ilmet kohe õige lähedalt, kahjurõõmsalt ning tähelepanelikult ja ootaks huviga mida see jahuajamise Eesti meister antud asja peale kosta oskaks. Et tema kaart on nii vene kui vene, annaks kirjeldatud areng lootust kohalikel valimistel – äkki saaks munitsipaalpättidest ja varastest lõpuks lahti ka pealinna juhtime pehme tooli küljest?
Lootust ei maksa kaotada.
Vene teemal veel. Sellest suunast rääkides juhiksin lugeja tähelepanu Igor Gräzini loole (lk 18), milles ta selgitab, miks oleks Eestile kasulik merepiiri laiendamine 12 meremiilini.
Kui Igori artikkel oli juba trükkimisel, saabus Äripäev.ee vahendusel saabus teade, et Vene-Saksa gaasijuhet rajav firma Nord Stream kavatseb nihutada toru marsruuti Eesti majandusvööndisse, s.t. alale, mis võib kujutada endast Eesti Vabariigi territooriumi. Teate originaalis, mis ilmus väljaandes “Pravo TEK” on öeldud, et trassi marsruudi kujundamisel “loodab Nord Stream Balti regiooni riikide jätkuvale konstruktiivsele koostööle”. Kuivõrd jutt on koostöö “jätkamisest”, siis tähendab see seda, et torujuhtme rajamist kavandatakse ka edaspidi Eesti mistahes osaluseta selles protsessis või isegi selle arutelul. “Pravo TEK” teatel pärineb idee viia toru Eestile lähemale Soome võimudelt ja on seotud eeskätt keskkonnaprobleemidega.
Niisiis pole selles suhtes enam küll midagi muneda, vaid pigem kiirelt tegutseda. Ja samal ajal kui hoiame pöialt, et asi ära tehtaks, tõstkem tassike teed ikkagi ka Putini administratsiooni üle hulga aja kõike Eestisõbralikuma projekti terviseks.
Elagu boikott, et ometi kord lõpeks ine meie “rahvamajandusest” ja “vene suuna kasulikkusest”! Seda enam, et -nagu teatas Valgevene presidendi Luka?nko administratsioon – Luka?enko näeks hea meelega oma nõunikuna Savisaart.
Minugi poolest. Koligu ära.