Sel aastal jaanuar oli volikogus igati vaikne. Nimelt ei käinud volikogu lihtsalt koos. Alates 22. detsembrist kuni jaanuari viimase nädalani.
Inimlik ja arusaadav ülinoorte inimeste poliitbüroo puhkuselembus, tänu millele polnud volikogul tõesti mõtet “niisama kokku tulla” – selle esimehe sõnu kasutades.
LAPSED TAHAVAD VENE KANALEID
Tarbijakaitse komisjoni keskerakondlastest esinaise Tatjana Vassiljeva ja komisjoni liikme Ruslana Veberi mõtted vallutasid aasta alguses ootamatult kadunud venekeelsed kanalid. Teemat arutati komisjonis koguni kahel korral, kus üpris ultimatiivses toonis nõuti, et võetaks vastu avaldus, mis võrratud vene kultuurisaated ja sama profi propaganda Starmani ja STV kaudu telekastidesse tagasi tooks. Tuleb muidugi mainida, et vaatamata vene propaganda lembelise Tallinna võimupartei saadikute ülekaalule suutis komisjon päeva lõpuks kainet meelt säilitada ning ühtegi otsust õnneks vastu ei võetud. Erilised tänud siin kolleegidele, oravapartei liikmest Igor Kravtsenkole ja Tarmo Kruusimäele, kes julgesid öelda, et televiisori vaatamise asemel võiks inimesed hoopis tööd teha. Nüüd on vene kanalid tagasi ning prouad Veber ja Vassiljeva saavad igal õhtul Владимир Владимирович’i saavutuste üle uhkust tunda.
RATAS TEEB ©ÕUD JA KALLO RUULIB
Samal ajal, kui volikogul koguneda “asja pole”, tegutsevad linnavalitsuse tegelased hoopis ägedas tempos. Ning ka tööjaotus on neil paika loksunud.
Linnapea Jüri Ratas, nagu viimaste nädalate sündmustest selgub, oskab teha väga head ¹õud. Ta on edukalt käivitanud koolilaste propagandaekskursioonid linnavalitsuses, kus tulevastele valijatele lisaks tavavõtetele lausa selleks eraldi valmistatud filmi näidatakse. Samuti teeb ta erariietes incognito ringkäike Tallinna öölokaalides, kaardistamaks kuritegevuse koldeid. Lisaks arutleb ta romantilisel viisil, kuidas luua Tallinnas veel üks avalik rand ning tahab panna Vene Kultuurikeskuse juhiks oma erakonnakaaslasest Maksim Jermakovi alias Max Kauri.
Ratase ¹õu on heaks katteks abilinnapeast tegeliku linnapea Kalev Kallo sekeldustele, kes sihikindlalt tegutsedes laseb linnas kerkida koledatel majadel Pirital ja kesklinnas, kingib 150 miljonit kavalatele ärimeestele Harju tänava eest ning põhimõtteliselt ei ole teinud midagi, et peatada vanalinna müüride ette kaasaegsete elamukarpide ehitamist. Rääkimata kavast hulganisti “kinkida” omadele linna kortereid võileivahinna eest ja ehitada kalleid sotsiaaleramuid luksuslikus Rocca al Mare piirkonnas.
KÕRGED PANUSED
Arvestades arendajate maailmas keerleva raha kogust, võivad linnakodanikud ainult spekuleerida, kui palju uusi poliitilistest ametnikest miljonäre need avalikku huvi kahjustavad otsused sünnitavad.
Selles valguses pole enam ime, et volikogu koridoride kurjad keeled on tõsimeeli väitnud, et linnavalitsuse tegevuse kontrollimise ainuõigust omava ja praegu esimehe puudumise tõttu valimistest saadik moodustamata jäänud volikogu revisjonikomisjoni käivitamise ümber käib linnaisade vahel lausa aja peale äge kauplemine ning panused on kõrged.
Kohtumiseni kuu aja pärast.