Küsimus: mis maksab luuramine Eesti Vabariigis?
Vastus: ligikaudu 1 kroon 1 ruutmeetri kohta.
Tallinna linnavalitsus sõlmis 1993. aasta suvel, kui linnapeaks oli Jaak Tamm, Vene Föderatsiooni Suursaatkonnaga tähtajatu lepingu, millega andis naaberriigi käsutusse kesklinnas aadressil Kaarli puiestee 11 asuva 73 ruutmeetri suuruse korteri, hinnaga 1 kroon ruutmeetri kohta. Seega, korteri kuumaksumuseks saatkonnale tuleb täpselt 73 krooni.
Üllatav on see, et leping on siiani jõus ja pole ka ette näha, et seda muuta saaks, sest leping on TÄHTAJATU, olenemata kinnisvara turuhinnast ka saja aasta pärast.
Nagu kirsiks vahukooretordil asub maja Tõnismäe tänava ja Kaarli puiestee nurga peal, vaatega Toompuiesteel paikneva Kaitsepolitseiameti peamajale. Maja teiseks aadressiks on Tõnismäe 1.
Meie ei tea, milline vaade avaneb saatkonna valduses oleva kolmanda korruse 49. korteri aknast, kuid see polegi nii tähtis.
Kas vahetuskaup Moskvaga?
Praeguse abilinnapea Eha Võrgu jaoks teeb 1993. aastast pärineva üürilepingu eriti keeruliseks see, et tegemist oli justkui vastukaubana – Venemaa andis väidetavalt vastu mingid ruumid Eesti saatkonnale Moskvas. Samas ei ole linnavalitsusel selle kohta dokumentaalset kinnitust, nendib Võrk.
Nii või teisiti – kui ka Eesti riik sai vastutasuks Moskvas korteri vaatega FSB peamajale “Lubjankal”, siis ei peaks see Tallinna linnale ikkagi korda minema.
See on vahetuskaup, millest linn kasu ei saa. Veelgi enam – linn maksab iga kuu korterile peale, kuna need 73 krooni ei kata isegi korteriühistu haldus- ja hoolduskulusid.
Kinnine ring
Kõnealune korter on Kesklinna Valitsuse bilansis. Kesklinna valitsus on Võrgu kinnitusel vara valdajana korduvalt püüdnud saavutada kui mitte üürilepingu lõpetamist, siis vähemalt üürihinna tõstmist vähegi mõistlikule tasemele. Vene saatkond ei ole sellega nõustunud, tõdeb Võrk.
Õige ka saatkonna seisukohalt – miks peakski, kui tähtajatu leping kehtib ja tingimused on soodsad.
Saatkond viitab kokkuleppele, mille alusel olevat selline üürileping sündinud ning üürilepingu muutmine või lõpetamine ei ole seetõttu nende hinnangul mõttekas.
Lühinägelikuna, kui mitte arusaamatuna tundub aga hoopis välisministeeriumi seisukoht.
Välisministeerium ei reageeri
“Välisministeerium on soovitanud hoiduda n-ö tühjast tüli üles kiskumast, see tähendab andnud mõista, et targem oleks olukorraga leppida,” möönab Võrk. “Ent linnale on selline üürileping mõistagi kahjulik, sisuliselt on tegemist linna poolt doteeritava eluasemega. Oleme otsustanud selle asja uuesti käsile võtta. Saadame veel kord kirja nii Vene saatkonnale kui ka välisministeeriumile.”
Välisministeeriumile oli see leping tõepoolest pealtnäha kasulik: kui linnavalitsuse versioon vastab tõele, sai ministeerium saatkonnale ruumid, aga vastu ei andnud midagi. Parim kaup on tasuta kaup. Teisalt – vaevalt see leping pikemas perspektiivis vaadatuna isegi 1993. aastal Eestile kasulik oli, olgu valitsuse ja omavalitsuse suhted kui tahes teravad või keerulised.
Seniks saab diplomaatiline korpus nautida vaadet nii Rahvusraamatukogule, Toompuiesteele kui ka Toompeale. Seda kõike linnavalitsuse, Läti saatkonna ja Reformierakonna kontori vahetus läheduses. Pealegi asub sama maja esimesel korrusel alkoholipood Regalia, kus aprillirahutuse ajal mässavatele noorukitele kastide kaupa viina jagati.
* * *
Vene ärimaja keerulised lood
Mis toimus tänases Kapo majas?
Selgemast selgem, et Vene saatkond just vaadet Kapo peahoonele ei noolinud – 1993. aasta juunis (kuu aega enne saatkonna üürilepingut) Politseiametist pooldumise teel sündinud Kaitsepolitsei kolis praegusse peamajja 1994. aasta septembrist alates ja 1993. aasta juulis asus selles majas hoopis Vene kapitalil põhinenud müstiline firma Koneston. Midagi Vene Ärimaja taolist. Äärepealt oleks tollane peaminister Mart Laar lasknud otsuse korras firmal maja ilma konkursita erastadagi. Ilmselt tundus see soodus hind olevat suhete säilitamise eest idanaabriga. Tõenäoliselt selgus siiski viimasel hetkel tõde – Koneston koondas arvukate tütar- ja sidusfirmade kaudu väga eripalgelisi moodustisi, struktuure ja seltskondi. Firma tegeles segastel aegadel isegi relvamüügiga.
Neist mõned:
NoWe Pank
Vene kapitalil põhinenud ja mõni aasta hiljem sundlõpetamisele läinud NoWe Pank sai tuntuks, kui firma juhtivtöötaja andis mitu miljonit krooni laenu sisuliselt pankrotis hulgi- ja jaekaubandusfirma Comex juhile Indrek Samusenkole, kes püüdis päästa Nigeeriasse soomukeid müües firma krahhi. Laen firmat muidugi ei päästnud, vaid lisas omalt poolt mõned miljonid võlanõuetele Comexi vastu. Panga laenuosakonna juhil volitusi laenuks ei olnud ja panga raamatupidamine tehingut ei kajastanudki. Eeluurimise alt vabanenud pangaametnik suri ise peagi liiklusavariis, pankrotipesa ümber said aga tööd mitu Eesti tippadvokaati.
Vene naftaärimehe pesake
Venemaa nafta- ja gaasitootjate liitu ja Vene Riigiduuma rahvuskaaslaste õiguste eest seisvat komisjoni esindanud Nikolai Jugant?ov. Vähemalt kohalikud äriringkonnad kahtlustasid Jugant?ovi luuramises. Tegelikult oli kütuseärimehel Eestis kaks väikest firmat tanklatega peamiselt Ida-Virumaal, kuni suured ketid need turult välja sõid. Jugant?ov toetas valimistel rahaliselt siinseid vene poliitikuid ja nende parteide ühinemist. Kui seegi vilja ei kandnud, kadus mees avalikkuse huvisfäärist. Viimati esines tema firma SLV Trans 2002. aastal kohtutoimikus seoses käibemaksu tagastamispettuses süüdistatavate maksu- ja tolliametnikega. Firma omanikud olid selleks ajaks ammu vahetunud ega teadnud enda sõnul Jugant?ovi nimegi.
Koneston ja relvad
Allilma juhid Nikolai Tarankov ja Oleg Lvov märkisid kohtus oma tööandjana Konestoni. Kohtu all olid nad ühe õhku lennanud ärimehe tõttu, kellel oli omakorda ärisuhteid Comexiga.
Lisaks olid Konestonil oma huvid Iisraelist relvade eksportimisel Eesti armeele puhkenud afääris, omaaegse N. Liidu väliskaubanduspangas (VEB) Eesti ettevõtete varade külmutamisel ja paljus muus.
Eks Koneston oli samuti huvitav objekt, millel silma peal hoida.
* * *
Raepress, toimetaja Toomas Pirn:
“Leping on naeruväärne. Vene saatkond ei ole nõus lepingut muutma. Ütleb, et on nii, nagu lepingus kirjas on ja nii peabki olema. Välisministeerium ütleb ka, et parem olgu, nagu praegu on.”
Linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Jaak Juske:
“Ei tea täpselt selle 1993. aastast pärit otsuse tagamaid, aga on väga kummaline, et linnavalitsus on just Vene saatkonnale andnud sisuliselt tasuta üürile suure korteri Tallinna südalinnas. Samal ajal tuleb teiste riikide saatkondadel maksta sarnaste korterite eest tunduvalt kõrgemat üüri. Asja teeb eriti skandaalseks asjaolu, et kõnealusest korterist on olnud võimalik hoida aastaid silm peal nii Kaitsepolitsei hoonel kui ka Pronkssõduri asukohal.”
Mariann Sudakov, välisministeeriumi pressitalitus:
“Välisministeerium ei ole abilinnapea poolt mainitud kirja kätte saanud ning seetõttu on ennatlik seda teemat praegu kommenteerida.”
* * *
Vene saatkond maksab krooni ruutmeetrist. Võrdluseks teisigi kinnisvarahindu:
Prantsusmaa suursaatkond: maksab kahe kontoriruumi eest Kuninga tänaval 141 krooni.
Evangeelse Luterliku Kiriku Toompea Kaarli kogudus 12 krooni.
Eesti Euroopa liikumine maksab büroo ruutmeetri eest 50 krooni.
Eesti Noorteühenduste Liit maksab ruutmeetri eest 10 krooni.
Euroopa Noorteühing maksab 35 krooni,
Noorteklubi Kodulinn aga sootuks 1,5 krooni.
Eesti Armeenia Rahvusühing maksab 7 krooni,
Eestimaa Poolakate Selts Polonia maksab 30 krooni.
Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon maksab kaupluse eest 60 ja büroo eest 85 krooni.
MTÜ Eesti-Vene ettevõtjate koda tasub 90 krooni.
Dagestani kultuuriühing maksab 7 krooni.
Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon maksab 30 krooni, aserite kultuurikeskus 30 krooni ja samuti MTÜ Vene Klubi.
Pimedate Ühingule on hinnaks 20 krooni.
Inimõiguste Teabekeskus maksab 50 krooni,
MTÜ Integratsiooni ABC aga vaid 30 krooni.
SA Tallinn 2011| maksab büroo eest 15 krooni.
Ühendus Alkoholivaba Eesti maksab kaupluse eest vaid 7 krooni.
Vana Baskini teater maksab ruutmeetrilt 40 krooni.
Korteriühistute Liit tasub kahe ruumi eest Sakala tänaval vastavalt 20 ja 38 krooni ruutmeetrilt,
Eesti Üürnike Liit samas majas 7 krooni ruudult.
Ilmselt huvitab lugejaid ka Keskerakonna kontorite ruutmeetri hind – soliidselt 66 ja 75 krooni.
Näitamaks tipphindu:
osaühing Joller Group maksab Raekoja platsil restorani ruutmeetri eest 750 krooni ja Bankend Group oma baari eest samal platsil 450 krooni ruutmeeter. Swedbank maksab Vana Postimaja eest 500 krooni ruutmeetrilt.