AKADEEMILINE KESKUS: Ajalehe KesKus sari Eesti akadeemikutest. Andres Metspalu tunneb inimorganismi saladusi ja lugu.
Akadeemik Andres Metspalu suguvõsa on pärit Virumaalt: ta on sündinud Mõisamaa väikekülas, mis asub Rakke kõrval. Nüüd on sinna jäänud vaid üks talu, kus pidevalt elatakse. Kui Andres sündis, siis oli neid veel viisteist.
Andres: „Esimesed neli aastat käisin Tammiku algkoolis. Tammiku on väga iidne kant, isegi Läti Henriku kroonika mainib teda. Koolimaja, kus ma õppisin, oli „Eesti ajal“ ehitatudki spetsiaalselt koolimajaks, seega, olme oli igati normaalne. Seal oli kokku 35 õpilast ja kaks klassi ühes ruumis – üks pingirida oli üks klass ja teine pingirida teine. Koolis käisime jala, talvel suuskadega, üle kahe kilomeetri. 5. klassist alates hakkasin Rakkes koolis käima, isa ehitas sinna maja. Uues majas oli elekter ka sees, mäletan, kui hele oli selle valgus.“
Üldbioloogia õpik ja geenid
Mingil hetkel viis kooliprogramm Andrese kokku toona värskelt eesti keeles üllitatud uue üldbioloogia õpikuga, millest noormees sai teada, et eksisteerivad sellised asjad nagu geenid. Et tema toonane bioloogiaõpetaja ei olnud väga pädev sellest üksikasjalikumalt rääkima, asus Andres asja uurima raamatukogudest. Nii jõudis ta mingil hetkel üsna ainuvõimaliku järelduseni, et seda teemat tuleb edasi õppida Tartu ülikooli arstiteaduskonnas.
Andres: „Sisseastumiseksamitest sain füüsika, keemia ja bioloogia viied, aga kirjandi eest, ma arvan, pani komisjon mulle kolmekese rohkem armust, sest tegelikult kirjutasin pool aega ühte teemat ja siis mõtlesin, et teise poole võiks teist kirjutada, ning teatavasti, kui nii käituda, siis ei tule kummastki õiget asja.“
Teise kursuse kevadsemestril tuli Andresel biokeemia praktikum, mida juhendas Artur Lind, kes viis üliõpilased allkorrusel asuva võimsa ultratsentrifuugi juurde ja näitas, kuidas suur mitmekilone kobakas rootor seal õhukese, vaid sukavarda jämeduse võlli otsas võbises, tehes 35 000 pööret minutis. Andres: „Küsisin, kuidas see võimalik on ning Artur siis näitas, kuid ühtlasi jäin talle meelde ja ta kutsus mind õhtul asja vaatama. Ma siis läksingi. Ta andis mulle toonase aspirant Villemsi (Teaduste Akadeemia president Richard Villems) käe otsa, öeldes, et Richard räägib minuga. Ja ta rääkiski, tund või kaks ning pärast seda ma sinna jäingi.“
Avaldamine väljaspool raudset eesriiet
Andrese kandidaaditöö molekulaarbioloogias (1979) oli pühendatud valgu biosünteesi mehhanismidele, täpsemalt eukarüootsete ribosoomide struktuuri ja funktsiooni seoste uurimisele.
Andres: „Kuigi kandidaaditöö kirjutasin ma Tartus, aga toona selles valdkonnas Tartus kraadi kaitsta ei saanud. Oleks pidanud minema Moskvasse, kuid seal oli just samal ajal kaitsmiskomisjoni (VAK) ümberkorraldus ja järjekorrad mitmeaastased. Tänu Artur Linnu sidemetele oli võimalus valida kaitsmiskohaks ka Kiiev, täpsemalt Ukraina Teaduste Akadeemia Molekulaargeneetika Instituut. Seal käis asjaajamine üsna ladusalt. Lõppkokkuvõttes sain kolme aastaga selle töö tehtud – publitseerisime oma töid juba tollal kõikides nendes samades ajakirjades, kus tänagi. Kes ütleb, et toona oli raske väljaspool „eesriiet“ publitseerida, siis ma väidan, et ei olnud. Vaatasin just hiljuti neid varasemaid töid: me ei olnud seal alati isegi Eesti NSV alla kirjutanud, vaid lihtsalt Eesti ja USSR. Ei saadetud neid töid tagasi ega tulnud meil toona ka muid probleeme sellest.“
Juba kandidaaditöö ja sellele järgneva perioodi teadustööde loetelus on arvukalt rahvusvahelisi publikatsioone, mis hakkasid kujundama Andrese teadlase renomeed selle suuna rahvusvaheliselt tunnustatud kohale. Kasuks tuli ka kogemuste omandamine välismaal, 1981–1982 viibis ta USA-s Columbia ülikoolis New Yorgis ja Yale’i ülikoolis New Havenis.
Andres muljetab: „Toona oli juba 1970-ndatel välja kujunenud süsteem, et kes kandidaaditöö ära kaitseb, sellel on võimalus minna välismaale stažeerima, kusjuures valida said ise, kuhu lähed. Esimesel kahel aastal lükati mu taotlus tagasi, küsiti komisjoni ees igasugu tobedusi geograafia ja ajaloo kohta ning siis öeldi, et ma ikka ei kõlba. Oli selge, et takistuseks on minu parteiline kuuluvus või siis täpsemalt mittekuuluvus. Kuid ma ei tahtnud sellele vaatamata parteisse astuda. Aga ühel päeval sain väljakutse ülikooli toonase prorektori Metsa juurde, ja kui ma tema kabinetti astusin, küsis ta mult otsekohe jäise häälega: Metspalu, mis teil meie vastu on? See oli sellise tooniga esitatud, et mõtlesin, et mu nooremteaduri karjäär saab nüüd läbi. Härrasmees (lugeda: seltsimees) lisas, et näete, meie tahame teid saata Ameerikasse ja puha, aga teie siin punnite vastu, ei taha astuda parteisse jne… Öeldi, et kui ma seda ei tee, siis Ameerikasse ei saa. Naasin laborisse, arutasime seal asja ja ühesõnaga, andsin avalduse sisse ning kolmandas tsoonikomisjonis läks mu kandidatuur läbi juba ilma igasuguste formaalsusteta.“
Õige kuum aeg
1980. aastate lõpust hakkas akadeemik Metspalu huvi järjest rohkem kalduma geenidele ja nende uurimismeetoditele. Olulise rahvusvahelise tunnustuse võitis ta tähtsa tehnoloogilise uuendusega, nn APEX-meetodi (arrayed primer extension) väljamõtlemise ning elluviimisega, mis võimaldas tuvastada ja identifitseerida geenimutatsioone kiibipõhiselt: see tähendab, et genotüpiseerimine ehk genoomi (kõikide geenide kogum) süstematiseerimine toimub otse mikrokiibil.
Andrese teadustegevusele ongi läbivalt iseloomulik olnud geenitehnoloogiliste arenduste pidev rakendamine konkreetses, esmajoones tervishoiu ja arstiteaduse praktikas. „Minu kandev idee on olnud viia molekulaargeneetika ja genoomika lähemale arstile, et sellest oleks reaalses ravitöös kasu,“ ütleb ta.
Teadusartiklitena vormistatult on tema töödel olnud rahvusvaheliselt suur vastukaja. Aastast 2000 on Andrese teadustöö põhisuunaks saanud inimgenoom ja selle uurimismeetodid. Tema sellesuunalise tegevuse esimeseks, rahvusvahelise tähtsusega tulemus oli 2002. aastal ajakirjas Nature ilmunud artikkel (tal kui Tartu grupi juhil oli kaasautoriteks kokku kaheksa Eesti teadlast), mis avas genoomikas tee inimese kromosoomide varieeruvuse uurimisele ning seda vahetult pärast inimgenoomi täisjärjestuse esialgse variandi selgumist. Seega sattus Andres oma uurimistöö avaldamisega maailma ühes prestiižsemas teadusajakirjas teema aktuaalsuse mõttes täpselt „õigele ja kuumale“ ajale.
Ambitsioonid
Andres räägib oma praegustest ambitsioonidest: „Tahaks jõuda sellise situatsioonini, et kui inimene läheb arsti juurde, tehakse talle erinevaid ülevaatusi, kas röntgeniga või kompuuter-tomograafiga, et kõigi nende seniste analüüsi- ja diagnoosimeetodite kõrval oleks igal arstil võimalik vajadusel ka jooksvalt inimese genoomi analüüsida ja vaadata tema pärilikkuse andmeid ning selle alusel otsustada, mida saaks ravimiseks ette võtta. Loodan, et selline analüsaator saab arstidele igapäevaseks rutiinseks töövahendiks. Kui selle asja saaksime siin Eestis ära teha, siis oleks küll väga hästi.“
Andres ütleb, et Eestis ollakse selles valdkonnas revolutsiooni lävel, inimgenoomi sekveneerimine on läinud hinnalt mõistlikuks ja infot selle mõistmiseks tuleb pidevalt juurde. Praegu saab juba kogu genoomi järjestada umbes 1000 euro eest ja tulemuse saamine võtab aega loetud tunnid.
„Usun, et aastal 2020 oleme absoluutselt teises situatsioonis, kus sajandeid inimkonda vaevanud haigused on molekulaargeneetiliselt kaardistatud,“ ütleb akadeemik.
Purjetamine ja raamatud
Raamatuid loeb Andres palju, tal on suhteliselt suur raamatukogu ja korraga peab öökapil olema terve kuhi: „Eks ajas ju lugemishuvid muutuvad. Varem sai palju ilukirjandust neelatud, viimasel ajal olen rohkem keskendunud ajalookäsitlustele ja biograafiatele. Üldse olen üsna aktiivne kultuuritarbija: reisime palju, käime ikka näitustel, teatris ja kontsertidel, jõudumööda ooperit vaatamas.“
Gurmaanluse koha pealt ütleb Andres, et eelistab kala, kuid palju sõltub ka hetkemeeleolust. Andres: „Kui te mind vaatate, siis mõistate, et mul on mõistlik söömisega tagasi hoida ja tegelikult ma ka üritan seda, aga ka söögiisu on geneetiliselt mõjutatav ja seda on pea sama raske kontrollida kui hingamist…“
Alkoholi koha pealt tunnistab akadeemik, et ei ole suurem asi tarbija: „Eks vahel heas seltskonnas ikka saab veini mekitud ja paar korda aastas pits viinagi võetud. Keskkooli ajal ja kuni ülikooli kolmanda kursuseni olin ma täiskarsklane.“
Hobide kohta ütleb Andres: „Ma olin kuskil 40-ndate keskel ja avastasin järsku, et mul ei olegi ühtegi hobi, et kõigil on, aga ma teen ainult tööd. Olin sel ajal ühes Ameerika ülikoolis välislähetuses ja avastasin kohviku seina pealt, et müüakse purjekat 2800 dollari eest. Mul oli tolle ajani arusaamine purjetamisest selline, et paned oma parimad ja kallimad riided selga, lähed külma duši alla ja hakkad seal 500-euroseid pooleks rebima. Kuid selgus, et asi ei ole sugugi nii hull. Nüüd meil ongi sõpradega 36-jalane jaht Pärnus, taskus laevajuhi dokument, ja suvel purjetame nii palju, kui jõuame. Paraku on aega oluliselt vähem, kui tahaks. Talviti aga meeldib mulle suusatamine, kus murdmaasuusatamise juba ammu asendanud mäesuusatamine.“
Traditsioonilisele Akadeemilise KesKus’i küsimusele, mis akadeemikule Eesti ja eestluse puhul kõige rohkem heameelt ja mis meelehärmi valmistab, vastab erudiit: „Mäletan, et olin 1988. aastal koos poegadega sellel mälestusväärsel miitingul EÜS-i maja ees, mille korraldas Muinsuskaitse Selts, kus juba trikoloor lehvis, ja siis ma ütlesin poegadele, et nüüd hakkab asi muutuma ning pärast seda on ainult paremaks läinud. Lausa uskumatult hästi, eriti kui vaadata maailmas ringi. Olen läbi ja lõhki Eesti patrioot ja töötan 24/7, et vähemalt selles valdkonnas, mis sõltub minust, oleksime teistega maailmas võrdsed ja paremad.“
MAAILMAS ESIRINNAS: Akadeemik Andres Metspalu nimega on seotud uue õppetöö suuna, geenitehnoloogia teke.
Andres on olnud mitme Eesti teaduse ja terve ühiskonna arengu seisukohast olulise institutsiooni loomise juures. Kõigepealt Eesti Biokeskuse käivitamine, mis oli 99% akadeemik Richard Villemsi projekt, kus Andres täitis mõningaid talle usaldatud ülesandeid. Edasi tuli biotehnoloogia õppetooli loomine Tartu ülikooli juures aastal 1992. Ja uue õppetöö suuna, geenitehnoloogia teke on otseselt seotud akadeemik Metspaluga.
Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu, mis viimastel andmetel on kogunud ligikaudu 52 000 eestimaalase tervisliku seisundi kirjelduse ja koeproovi, on maailma geneetikutele absoluutselt arvestatav geenipank erinevateks uuringuteks.
Andres: „Nüüd võib küll öelda, et on ideaalsed võimalused kõige selle baasilt hakata tõeliselt läbimurdelisi avastusi tegema. Meie põlvkond hakkab vanaks jääma nüüd, kus tingimused on igas mõttes ideaalilähedased, seega täna on vaja panustada noortele, et neil hakkaks hästi minema kohe alguses.“
Tänu Andrese visadusele ja energiale on Eesti selles maailma eesliini teadusvaldkonnas, suutnud esirinda välja murda ja seal edukalt püsida.
Andres: „Me teeme koostööd paljude Ameerika ja Euroopa tähtsamate ülikoolide ja uurimiskeskustega. Meid kutsutakse pidevalt „laua taha“ erinevates uurimisprojektides. Kui me just päris tippu ei kuulu, ressursid pole lihtsalt võrreldavad, siis esirinda päris kindlasti.“
Lõpuks jõuame veel ühe Andrese olulise algatuseni, milleks on iga-aastane traditsiooniline Geenifoorum, mis toimub Tartus, sellel aastal juba 12. korda. See ülimalt kõrgetasemeline konverents toob igal aastal siia kohale väga silmapaistvad esinejad, kellel on palutud teha ettekanne mitte ainult teaduslikust, vaid ka populaarteaduslikust aspektist lähtuvalt.
Andres Metspalu
TEADUSALA
Biotehnoloogia
UURIMISTÖÖ PEASUUNAD
Genoomika ja geenitehnoloogia, inimgenoomi varieerumise uurimise meetodid suurtes geenipankades normis ja seoses haigustega. Mendeliaalsete ja komplekshaiguste geneetika, seosed geenide, keskkonnafaktorite, elustiili ja inimese tervisliku seisundi vahel. Molekulaardiagnostika ja geenianalüüsi tehnoloogiate arendamine, DNA kiibitehnoloogia.
VALITUD AKADEEMIASSE
8. detsember 2010
AKADEEMIA OSAKOND
Bioloogia, geoloogia ja keemia osakond
SÜNNIAEG ja -KOHT
11. märts 1951, Lääne-Virumaa
TÖÖKOHT
Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor (alates 1992)
Eesti Geenivaramu direktor (alates 2008)
HARIDUS
1969 Rakke Keskkool
1976 Tartu Ülikool
TEADUSKRAAD
1979 bioloogiakandidaat, Ukraina TA Molekulaargeneetika Instituudis Kiievis
TEENISTUSKÄIK
1976–1980 Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia uurimisgrupi nooremteadur
1981–1982 Columbia Ülikool, New Yorgi ja Yale’i ülikoolid; New Haven, USA, IREX-i külalisteadlane
1982–1984 molekulaarbioloogia labori vanemteadur
1985–1992 üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi geeni ekspressiooni labori juhataja
1986–1992 Eesti Biokeskuse teadusdirektor
1992–… Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi biotehnoloogia professor ja õppetooli juhataja
1993–1994 Baylori Meditsiinikolledž, Houston, USA, külalisprofessor
1996–2007 Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori molekulaardiagnostika keskuse juhataja
2000 WHO Rahvusvahelise vähiuurimiskeskuse (IARC) Lyon, Prantsusmaa, külalisteadur
2008–… Eesti Geenivaramu direktor
TUNNUSTUSED
1980 ENSV teaduspreemia
1999 valitud ajakirja Luup aasta inimeseks
2001 Eesti Punase Risti Teenetemärgi III järk
2002 Prantsusmaa autasu “Prix de la Garantie Medicale et Chirurgicale, France”
2003 Eesti Vabariigi teaduspreemia arstiteaduse alal
2003 Prantsusmaa orden “L’Ordre des Palmes Académiques, Chevalier”
2006 Leedu Laborimeditsiini Ühingu auliige
2006 Tartu Ülikooli Väike Medal
2010 Vilniuse Ülikooli audoktor
2010 Tartu Ülikooli Raefondi preemia
PUBLIKATSIOONID
TEADUSARTIKLID: 116
Patendid:
Caskey, T. C., Shumaker; J. M., Metspalu, A. Parallel Primer Extension Approach to Nucleic Acid Sequence Analysis. US Patent No. PCT/US94/07086. WO 95/00669.
HOBID
Lugemine, avamerepurjetamine (Pärnu Jahtklubi li . J7�nu@��as. Tallinn, 1988, 243 lk
Kõnelusi rahvuskirjandusest 1–2. Toim. J. Undusk, P. Viires. Keele ja Kirjanduse Instituut, Tallinn, 1990, 206 lk
Vallan verkot ja hengen neuvokkuus. Toim. M. Ihonen, J. Undusk. Kirjasto-palvelu Oy, Helsinki, 1994
Klassika ja narratiivsus: Tammsaarest Kangroni. Toim. J. Undusk. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 1997, 126 lk (Oxymora 1)
IAAK. Kristjan Jaak Peterson 200: Aus Anlass seines 200. Geburtstages. Toim. K. Ross, U. Sutrop, J. Undusk, E. Vainik, Ü. Viks. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2001, 425 lk
Baltisches Welterlebnis: Die kulturgeschichtliche Bedeutung Alexander, Eduard und Hermann Graf Keyserlings. Hrsg. M. Schwidtal, J. Undusk. Universitätsverlag Winter, Heidelberg, 2007, 586 lk
Literatur in baltischen Bezügen: Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Peterson. Hrsg. Lukas, L., Taterka, Th., Undusk, J. Deutscher Akademischer Austauschdienst, Riga-Bonn, 2007. 260 lk (Triangulum: Germanisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen; 12. Folge)
F. Tuglas, Valik proosat. Kommenteeritud autoriantoloogia. Koostanud ja saatetekstid kirjutanud J. Undusk. Tallinn: Avita, 2009 (saatetekstid lk 9–19 ja 453–677)
Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum / Environmental Philosophy and Landscape Thinking. Ed./Hrsg. L. Lukas, U, Plath, K. Tüür, J. Undusk. (Collegium litterarum 24). Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2011. 397 lk
Baltisaksa kirjakultuur. Koost. J. Undusk, L. Lukas. Ajakirja Keel ja Kirjandus erinumber, 2011, nr 8/9. 160 lk
ILUKIRJANDUSLIK LOOMING:
novellid, romaan „Kuum“ (1990), näidendid „Goodbye, Vienna“ (1999), „Quevedo“ (2003), “Boulgakoff” (2006) jm.
Tõlked saksa, inglise, prantsuse jt keeltest (F. Nietzsche, Th. Bernhard, E. Lévinas, J. M. R. Lenz, F. R. Faehlmann jt)
